Kapo: vähesed kvoodipagulased on Eestis hästi lõimunud

Kapo aastaraamat nendib, et pea pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud. Peamisteks äramineku põhjusteks on liialt madalad sotsiaaltoetused ja väike moslemikogukond. "See näitab, et paljusid Eestist lahkunud varjupaiga saanuid saab pidada pigem majandus-, mitte sõjapõgenikeks."

Pilt: Scanpix/ Mõned pagulased on Eestis saatnud korda kuritegusid. Näiteks süürlane Kovan Mohhamad pani oam naise põlema.
Pagulaskriis Eesti

Kapo: vähesed kvoodipagulased on Eestis hästi lõimunud (3)

Toimetaja: Moonika Tuul

Kapo aastaraamat nendib, et pea pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud. Peamisteks äramineku põhjusteks on liialt madalad sotsiaaltoetused ja väike moslemikogukond. "See näitab, et paljusid Eestist lahkunud varjupaiga saanuid saab pidada pigem majandus-, mitte sõjapõgenikeks."

Kaitsepolitsei hinnangul ei ole seni Eestisse vastu võetud sõjapõgenikud ohustanud Eesti julgeolekut, samas on vähe positiivseid näiteid hästi lõimunud sõjapõgenikest, vahendas BNS.

Reedel avalikustatud aastaraamatus nendib kaitsepolitsei, et rändevoogudest põhjustatud surve Euroopas jätkub ning on näha, et põliselanikel on raskusi uusimmigrantide ühiskonda sulandamisel.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eesti ümber paigutanud ja asustanud 206 sõjapõgenikku Türgist, Kreekast ja Itaaliast.

Eesti viib enne sõjapõgenike ümberpaigutamist ja -asustamist nendega läbi vestluse, mille eesmärk on hinnata põgenikega seotud võimalikku ohtu julgeolekule ja avalikule korrale ning nende võimet sulanduda ühiskonda.

Kontrolli tulemusena on Eestisse toomisest keeldutud ja Eestisse asumisest on ise loobunud kokku 421 migranti, rääkimata neist, kes on esmaste isikuandmete analüüsiga välistatud, märgib kaitsepolitsei.

„Seni vastuvõetud sõjapõgenikud ei ole oma tegevusega ohustanud Eesti riigi julgeolekut, küll aga on muid probleeme,“ seisab aastaraamatus.

„Positiivseid näiteid hästi integreerunud sõjapõgenikest on veel vähe. Eesti keelt õpivad paljud, kuid keeleõppe tulemuslikkus täiskasvanute hulgas on tagasihoidlik. Vähestel on püsiv töökoht. Mõned on rikkunud Eesti õiguskorda. Toime on pandud vargusi ja rasket füüsilist vägivalda,“ seisab aastaraamatus.

Aastaraamat nendib, et pea pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud. Peamisteks äramineku põhjusteks on liialt madalad sotsiaaltoetused ja väike moslemikogukond.

„See näitab, et paljusid Eestist lahkunud varjupaiga saanuid saab pidada pigem majandus-, mitte sõjapõgenikeks. Moslemikogukonna puudumise argumendi taga võib aga näha soovi mitte sulanduda, vaid pigem püüdu jätkata elamist oma komberuumis,“ seisab aastaraamatus.

Ka toob aastaraamat välja, et teistest Euroopa Liidu riikidest on Eestisse tagasi saadetud kümmekond Eestis varjupaiga saanud põgenikku, kes on teises riigis viibinud üle 90 päeva 180 päeva jooksul.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...