"Selgitame välja, kuidas oli võimalik, et Venemaalt sai võltsitud dokumendi abil välja võtta 32,5 miljonit dollarit. Ei ole tõenäoline, et seda ei teadnud ei FSB ega Venemaa tipppoliitikud," rääkis riigikogulane ja õiguskomisjoni liige Jaanus Karilaid. Tema sõnul kerkib kahtlus, et keegi meie poolelt on teinud koostööd Venemaa julgeolekuorganitega. "Kui palju sellest rahast Eestisse jõudis ja kas sellega ehitati üles ka Reformierakond, need on küsimused, millele täna ei ole konkreetset vastust."

“Alati kui sulitsetakse, siis ei öelda seda otse välja. See peidetakse poliitikute poolt mingite skeemide ja sõnade taha,” selgitas ajakirjanik Toomas Kümmel Tallinna TV saates “Mõtleme taas”, miks loodi lootusetute võlgade puhul VEB fond.

“Pankrotistunud endise Balti Ühispanga ja Põhja-Eesti Aktsiapanga hoiustajatele anti sisuliselt ilma igasuguse katteta lubadusi ,” pahandas Kümmel. 2011. aastal jõustus ringkonnakohtu otsus, milles öeldakse, et valitsus peab 9 kuu jooksul leidma lahenduse, kuidas hüvitada nendele kreeditoridele see raha. Lahenduskava koostas rahandusministeerium. “Rahandusminister oli siis Jürgen Ligi, ja see lahendus oli järjekordne sulitsemine,” jätkas Kümmel.

VEB fond kui Totu kuul

“VEB fondil pole kunagi olnud mitte mingisugust raha, mitte mingisugust vara, mitte mingisuguseid nõudeid. Aga lahenduse eelnõus oli kirjas, nagu oleks VEB fondil minisugune nõudeõigus nendele Moskvas külmutatud rahadele. See lahendus kiideti Riigikogus heaks ja VEB fondi nõudeõigus VEB panga vastu müüdi maha hoolimata sellest, et tegelikult seda nõudeõigust ei eksisteerinud.” Kümmel võrdles seda tuntud lasteraamatus “Totu Kuul” kirjeldatud äriga. “Seal oli hiidtaimede aktsiaselts, mille aktsiaid edukalt müüdi. Äriidee seisnes selles, et kaaluta olekus pidid taimed seemnetest kasvama hiigelsuureks.”

Siim Kallas väitis, et IMFi lahendus ei näinud ette, et VEB fondist kunagi midagi tagasi saab, aga nemad lootsid ikka, et saab. Ja näe imet, keegi saigi.

Kümmel meenutas, et rahvusvaheline valuutafond IMF pakkus tol ajal oma lahenduse, millega nii pangad kui hoiustajad oleksid kaotanud 10 % rahast ja see asi oleks lahendatud. “Millegipärast Eesti pank kartis seda lahendust väga. Tuletan meelde, et Eesti panga kaudu tehti ka muid imelikke tehinguid. 10 miljonit dollarit jne. Siim Kallas väitis, et IMFi lahendus ei näinud ette, et VEB fondist kunagi midagi tagasi saab, aga nemad lootsid ikka, et saab. Ja näe imet, keegi saigi,” ironiseeris Kümmel.

Eesti Panga kahtlase kirja alusel saadi VEB fondist 32,3 miljonit dollarit. Vene ärimees Aleksandr Matt lasi oma firma TSL International arvele kanda 11,8 miljonit. Ülejäänud raha sai Igor Kostikovi investeerimsifirma.

Kümmel tõi välja ka nende kahe Venemaa ärimehe tihedad sidemed Venemaa juhtkonnaga. Kõik keerles kunagise Peterburi linnavalitsuse ümber, mida juhtis omal ajal Anatoli Sobtšak ja tema asetäitjad olid hilisem kauaaegne rahandusminister Aleksei Kudrin ning praegune Venemaa president Vladimir Putin. “Aleksandr Matil olid väga head sidemed Sobtšakkide perekonnaga,” ütles Kümmel. “Ja ka see salapärane Igor Kostikov, kelle nimi on 75 aastaks salastatud, on Peterburi taustaga, ta kuulub samasse seltskonda,” ütles Kümmel ja lisas, et Kostikovi investeerimisfirma tegeles Venemaa omavalitsuste laenudega ja ka Peterburi laenude ja finantsoperatsioonidega.

Samas ei osanud Kümmel ennustada, mis saab VEB fondi asjast edasi.

VEB fondi saladust hoidis ringkaitse?

“Keskerakonna tõusmisel valitsusse on jõudnud päevakorda sundüürnikele ja teistele tehtud ülekohus,” ütles keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid. Tema sõnul räägitakse nüüd ka VEB fondi heastamisest. “Nüüd on võimalik seda üle 20 aasta tõsisemalt uurida, kuna Reformierakonda ei ole valitsuses. Karilaid selgitas ka, miks on VEB fondi juhtum siiamaani alati kalevi alla lükatud. “Reformierakond on alati selle teema ümber suutnud ehitada väga professionaalse ringkaitse. Nende käes oli omal ajal poliitiline kontroll Eesti Panga üle, nende käes oli justiitsministeerium, peaminister ja ka eurovoliniku koht ning ka riigikohtu esimehe koht. Isegi rahvusringhäälingu esimehe koht.”

Karilaid nentis, et niisugust ringkaitset praegu enam ei ole. “Suure tõenäosusega on meie ühiskond läinud nii tugevaks, et ka tulevikus on see välistatud,” lootis Karilaid.

“Nüüd on viis parlamendi liiget andnud sisse eelnõu, millega me soovime seda teemat rohkem päevakorda võtta. Selgitame välja, kuidas oli võimalik, et Venemaalt sai võltsitud dokumendi abil välja võtta 32,5 miljonit dollarit. Ei ole tõenäoline, et seda ei teadnud ei FSB ega Venemaa tipppoliitikud,” nentis Karilaid. Tema sõnul kerkib kahtlus, et keegi meie poolelt on teinud koostööd Venemaa julgeolekuorganitega. “Kui palju sellest rahast Eestisse jõudis ja kas sellega ehitati üles ka Reformierakond, need on küsimused, millele täna ei ole konkreetset vastust,” ütles Karilaid. “Aga nüüd, mil justiitsminister on ka määranud selle küsimusega tegelema eriuurija, saame selle asja tuumale lähemale.”

Küsimus pole Karilaiu sõnul üksnes selles kas alati peaks mingi maksimumsumma kannatada saanutele heastama, vaid oluline on inimestele seegi, kui riigijuhid vabandaksid tehtud vigade pärast. “Juba vigade tunnistamine on ühiskonna jaoks väga suur asi. Kui läheb ka rahaliseks kompenseerimiseks, siis on Eesti riigile ka jõukohane seda valu leevendada,” arvas Karilaid.