Karmen Joller koalitsiooni terviselubadustest: IT-põhine terviseplaan oleks maailmas ainulaadne

Perearst Karmen Jolleri arvates võivad mõned koalitsioonileppesse kirja pandud muudatused olla kulukad, kuid seal on palju häid eesmärke. Näiteks perearstikeskuste pikemaks lahtiolekuks on vaja personali ja raha. Terviseplaani ideed peab ta heaks. "Kui see on lahendatud IT-lahenduste abil, on see minu teada maailmas ainulaadne," sõnas ta. "Süsteem peaks inimesele meelde tuletama arsti visiidiaegu, järgmisi vaktsineerimisi, retseptide lõppemisi jne."

Pilt: Scanpix

Karmen Joller koalitsiooni terviselubadustest: IT-põhine terviseplaan oleks maailmas ainulaadne (5)

Vesta Reest

Perearst Karmen Jolleri arvates võivad mõned koalitsioonileppesse kirja pandud muudatused olla kulukad, kuid seal on palju häid eesmärke. Näiteks perearstikeskuste pikemaks lahtiolekuks on vaja personali ja raha. Terviseplaani ideed peab ta heaks. "Kui see on lahendatud IT-lahenduste abil, on see minu teada maailmas ainulaadne," sõnas ta. "Süsteem peaks inimesele meelde tuletama arsti visiidiaegu, järgmisi vaktsineerimisi, retseptide lõppemisi jne."

Aasta arst 2017, perearst Karmen Joller kommenteeris koalitsioonileppesse kirja pandud meditsiiniküsimusi, näiteks seda, et perearstikeskustes oleks vastuvõtt ka õhtustel tundidel ning nädalavahetustel, eesmärgiga vähendada erakorralise meditsiini osakondade koormust ning eriarstiabi järjekordi. "Ma kardan, et see võib osutuda kulukaks, sest perearstikeskus vajab oma tööks ka laborit ja röntgenit, st avatud peavad olema ka need asutused, koos personaliga," kirjeldas Joller.

Meedikuid on juurde vaja

Joller tõi esile ka igikestva personaliprobleemi – puudu on nii perearste kui ka -õdesid. "Pikem lahtiolekuaeg võib kõne alla tulla eelkõige tervisekeskustes, kus koos on näiteks 7 ja enam nimistut, kuid väiksemates, eriti üksikpraksistes on pikka lahtiolekuaega just personalipuuduse tõttu väga raske realiseerida."

Probleemidest tõi dr Joller välja veel, et mitmed nimistud on ilma perearstita ja umbes kolmkümmend perearsti Eestis on juba üle 70 aasta vanad. Lisaks on Eestis üle 20 nimistu, millega töötab ajutine asendaja. "Puudu on lisaks arstidele ka õdesid. Praegu on väga oluline perearste ja -õdesid juurde koolitada, perearstikeskuste koormust tasapisi vähendada ja kvaliteeti parandada, et arstiabi inimestele kättesaadav oleks," tõdes Joller.

"Inimene peab õigel ajal saama arstlikku nõu. Perearsti nõuandetelefon 1220 on ööpäevaringselt kättesaadav," sõnas Joller. Ta rääkis, et Haigekassal on nõuandetelefon plaanis muuta isikustatuks, nii et nõustav arst näeks otseselt selle inimese haiguslugu, keda ta nõustab – nii saab inimene personaalset nõu. Nõuandetelefonile vastav arst oskab ka palju paremini hinnata, kas inimene peaks pöörduma perearstikeskusse või hoopis EMO-sse. Või lihtsalt kodus paranema.

Kui inimene kasutab õigeid allikaid, ei ole isediagnoosimises mitte midagi halba.

Oluline on ka inimesi harida. "Kui inimene kasutab õigeid allikaid, ei ole isediagnoosimises mitte midagi halba – seetõttu on oluline, et inimestele oleks asjakohane terviseinfo kergesti kättesaadav oma emakeeles, nii et inimene saaks ka ise otsustada, millal on õige aeg perearstikeskusse või hoopis EMO-sse pöörduda," soovitab dr Joller kaaluda ka kaasaegse, haigusi kirjeldava veebiandmebaasi loomist.

 

E-eestlastele sobiks terviseplaan

Jolleri sõnul peaks igal inimesel olema piisav ülevaade oma tervisest, seada tuleks ka tervise-eesmärgid: kehakaalu langetamine või tõstmine, piisav liikumine, tervislikum toitumine jne. "Kui see on lahendatud IT-lahenduste abil, on see minu teada maailmas ainulaadne," sõnas Joller viidates, et koalitsioonilepingus on ka kirjas IT-lahendustesse panustamine.

"Terviseinfo peab digiloo, arstide ja inimese vahel moodustama ühe terviku. Kui arst teeb inimesele vereanalüüsid ja leiab, et näiteks kolesterool on kõrge, siis annab ta soovitused dieedi osas ja selgitab, millised võiksid olla kolesterooli eesmärkväärtused, lisades soovitused ja väärtused ka andmebaasi. Inimesele aga luuakse konkreetsed nõuanded toitumise muutmiseks, selgitused kolesterooli kõrge taseme kohta jne. Inimene saab igal ajal oma andmeid vaadata ja ka lisada – näiteks kehakaalu või kodus mõõdetud vererõhuväärtused. Väikelaste vanematel peaks olema võimalus ka ise vaadata lapse kasvukõverat, arengu andmeid jms. Neil peaks olema info, mida laps peaks oskama teatud vanuses teha, millist lisatoitu võib beebile kindlas vanuses anda jne. Süsteem peaks inimesele meelde tuletama arsti visiidiaegu, järgmisi vaktsineerimisi, retseptide lõppemisi jne."

Arsti vaade peaks võimaldama patsiendist ülevaate saamist väheste sekunditega – nii jääks ära digiloos "tuhnimine" ja oleks ka aega patsiendile otsa vaadata ja temaga vestelda. Kui arst näeb ka patsiendi enda sisestatud väärtusi (nt kodus mõõdetud vererõhk), on arstil operatiivselt võimalik ka näiteks vererõhuravi muuta – ja patsient ei peagi tingimata vastuvõtule tulema. Oluline on see, et arst saaks patsienti käsitleda terviklikult.

See on perearstide nägemus ideaalsest tarkvarast. Kas ja kuidas see teostub, näitab aeg.

 

5 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...