KARSKUS TÕI VABADUSE: Vaid tänu vabadusele viinast sai Eestist ka vaba riik

"Kas me tõesti näeme ainult piirikaubanduse rahatähti, piiripoekeste viinamüüki külapoistele ja külameestele, et nad end haigeks juua saaksid? Kas me tõesti ei soovi kõrvaldada rahva alkoholisõltuvust?" küsib psühhiaater Jüri Ennet arvamusloos.

Pilt: Scanpix

KARSKUS TÕI VABADUSE: Vaid tänu vabadusele viinast sai Eestist ka vaba riik (1)

Jüri Ennet, psühhiaater

"Kas me tõesti näeme ainult piirikaubanduse rahatähti, piiripoekeste viinamüüki külapoistele ja külameestele, et nad end haigeks juua saaksid? Kas me tõesti ei soovi kõrvaldada rahva alkoholisõltuvust?" küsib psühhiaater Jüri Ennet arvamusloos.

Muistne priiuseaeg sai ümber tuhatkond aastat tagasi – 1199. aastal kuulutab Rooma paavst Innocentius III ristisõja meie esivanematele, marjamaast tehakse ristisõdalaste-kinnisvaraarendajate abiga Maarjamaa, et orjastamise olemust paremini usulooriga varjata. Ja siis nad tulid igast ilmakaarest – Saksamaalt, Taanist, Poolast, Rootsist, Venemaalt. Tuli mõisaorjus, koormised ja ka viinaköögid, et vabadusemõtteid viinauimaga kõrvaldada. Aktiivselt ja teadlikult tekitati viinaga orjust. 

Alkoholi ka imikutele

Esivanemate olukord muutub aga sellisel määral halvemaks, et isegi kohalikud mõisnikud ei saa enam vaikida. 1814. aastal lõpetab Tartu Ülikooli Karl Ernst von Baer, kelle doktoritööks on uurimus eestlaste haigustest ning alkoholilembusest ("Eestlaste endeemilistest haigustest"). Baer kirjutab: ... "Nagu teisedki põhjapoolsed rahvad, armastavad eestlased väga viina... Juba väga varases eas annavad emad imikutele viina, arvates, et see teeb nad tugevamaks. Nende juurdekasv on väike ja nende seas leidub rohkem naisi kui mehi. Liiga sage alkoholi joomine teeb korduva ärritusega palju kahju."

Eesti rahva viinaprobleemi näevad ka teised arstid. Meie rahvuseepose looja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi esimeseks raamatuks on karskusõpetus "Wina-katk. Üks tähhele pannemise wäärt jut, mis wanna ning noore rahwale juhhatusseks ja kassuks wälja on antud". Selle peamine mõte kõlab: kui viinauima on vähem, algab ka rahvuslik ärkamine.

Kirjanik Juhan Luiga raamatus "Alkohol – vaimuhaiguste sünnitaja" sisaldub mõtlemapanev lause: "Meie oleme harjunud ainult neid vaimuhaigeteks pidama, keda hullumajades kinni peetakse, kaugelt suurem osa aga asub väljas, tervete keskel."

Alkohol kümne minuti kaugusel

Eesti elanikest valdav osa pooldab piirangutega alkoholipoliitikat – rangeid piiranguid pidas 2013. aasta küsitluse järgi vajalikuks üle poole vastanuist.

Küsitluse järgi kulus 2013. aastal 86%-l vastanuist lähima müügikohani jõudmiseks kümme minutit või vähem. Sealhulgas saaks 26% vastanuist alkohoolse joogi osta ka enda või naabermajas asuvast müügikohast.

Eriti lastele, aga ka täiskasvanutele on kahjulikud mitte ainult kangemad, vaid ka lahjemad joogid, ja piiranguid tuleks teha ka nende teiste kättesaadavuse osas. Loomulikult peab piirama muudegi psühhoaktiivsete ainete (narkoained) tarvitamist.

Alkoholism maksab palju

Eestis tarbitakse praegu alkoholi elaniku kohta napilt alla kümne liitri aastas (absoluutsele alkoholile arvestatult), ja see on ikka katastroofiliselt suur kogus. Ülemaailmne terviseorganisatsioon (WHO) peab alkoholi tarbimist juba 5-10 liitri piires elaniku kohta aastas ohtlikuks rahva tervisele. Kui see number küündib aga kümne liitri kanti, siis on tegu alkoholi massilise pruukimisega, mis ohustab kogu rahva kestmajäämist.

Alkohol-kapital on nagu Siiami kaksikud – ühelt poolt kaup, mis toimib nagu kogu kaubandus nii riigi sees kui ka piiriüleselt, teisalt on see aga inimkapital, tema tervis, töövõime, sotsiaalne toimetulek, alkoholihaigused, sotsiaalsed kahjud (roolijoove, uppumised, tulekahjud, koduvägivald jne).

Vaid üks näide tuhandetest. Ants (nimi muudetud) oli pika alkoholi kuritarvitamise staažiga. Viimastel eluaastatel vajas ta korduvalt haiglaravi mitmete ägedate ning krooniliste sisehaiguste ning neuroloogiliste haiguste tõttu. Vajas kalleid uuringuid, rohkelt ravimeid ja kestvat ravi. Maksa alkoholtsirroosile lisandusid kuseteede nakkuslikud haigused, kõrgvererõhktõbi, peaajusisene verevalum, ühe kehapoole halvatus, psüühikahäired, kõnevõimetus. Siis tekkisid teadvusehäired – kontakti haigega ei saa. Kooma. Vajas ööpäev ringi ravimite, toidu, joogi manustamist mitmete torude, kanüülide, süsteemide kaudu, samuti õendus- ja hooldusabi. Sellises alkoholhaiguste finaalseisundis oli ta üle aasta haiglaravil-hooldusel! Eluaastaid aga vaid veidi üle kuuekümne.

Ja siis suri Ants teadvusele tulemata. Viimase aasta rahakapital oli u 25 000 eurot, millest ainuüksi haigekassa õendus-hoolduse päevatasu on 67-75 eurot. Mida aga maksid veel kõik eelnevad uuringud ja haiglaravid!

Kas me tõesti näeme ainult piirikaubanduse rahatähti, piiripoekeste viinamüüki külapoistele, külameestele, et nad end haigeks juua saaksid? Kas me tõesti ei soovi kõrvaldada rahva alkoholisõltuvust? Kas tõesti tegeleme aktiivselt edasi enesehävitusliku eluviisiga, rahva ja riigi aeglase suitsiidiga.

A.N.T.S. (Alkoholism, Narkomaania, Toksikomaania, Suitsetamine) vajab mitte ainult valitsuse, vaid ka opositsiooni, meie kõigi aktiivset ja mõistvat suhtumist ning tegutsemist meid ähvardava aeglase suitsiidi kõrvaldamisel.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...