Kärt Mere: lastest eemale kolinud vanemad näevad elatist kui raha vanemale, mitte lapsele

"Suurim takistus, miks vanemad ei taha oma lastele elatisraha maksta, ei ole mitte selles, et nad lastest ei hooli, vaid selles kujutelmast, et lahku kolimise tagajärjel ei lähe raha niivõrd lapsele kui endisele elukaaslasele, kellega ollakse niigi halbades suhetes," ütles vaesuseekspert Kärt Mere. Elatisraha nõudmise kõrval tuleks Mere hinnangul luua vanematele lepitusteenus, mis aitaks neil lahku minna nii, et lapsed ei kannataks nii palju.

Pilt: Scanpix

Kärt Mere: lastest eemale kolinud vanemad näevad elatist kui raha vanemale, mitte lapsele

Kairi Ervald

"Suurim takistus, miks vanemad ei taha oma lastele elatisraha maksta, ei ole mitte selles, et nad lastest ei hooli, vaid selles kujutelmast, et lahku kolimise tagajärjel ei lähe raha niivõrd lapsele kui endisele elukaaslasele, kellega ollakse niigi halbades suhetes," ütles vaesuseekspert Kärt Mere. Elatisraha nõudmise kõrval tuleks Mere hinnangul luua vanematele lepitusteenus, mis aitaks neil lahku minna nii, et lapsed ei kannataks nii palju.

MTÜ Eesti vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise võrgustiku juhatuse esimehe Kärt Mere sõnul on lapsi, kellele vanemad on võlgu pea kümme tuhat eurot. Statistika kohaselt on üksikvanemad Mere sõnul ka enamuses naised ja seaduse järgi on lapsel õigus saada elatist nii isalt kui ka emalt. "See teema on väga komplitseeritud ja meetmete rakendamine kuni auto arestimiseni tihti ei aita," sõnas Mere.

Lahku minemist saab õppida

Mere sõnul peaks kogu süsteemile vastukaaluks välja arendama hoopiski lepitusteenuse, mis aitaks lahutavatel vanematel enda erimeelsused kõrvale panna ja aru saada, et ka siis kui abielu lahutatakse, jäävad nad lapsele lapsevanemateks igavesti. "Selleks, et laps ei saaks hingehaavu ja ei peaks hiljem elus terapeute külastama oma vanemate lahutuse tagajärjel, on oluline, et inimesed õpiksid kooselu lõpetama," selgitas Mere.

Mere sõnul on oluline ka elatisraha sihitamine, sest praegu ei kontrollita ka seda, kas kulud, mida kohtule esitatakse, on ikka reaalsed. "Üksinda jääval vanemal on kindlasti õigus eeldada, et ka lahkuv vanem panustab edaspidiste kulude katteks. Kui vanem, kes keeldub maksmast, saaks aga tegelikult aimu sellest, mida tema mittemaksmine lapsele põhjustab, oleks piirid selgemad. Praegu on see väga ebamäärane," selgitas Mere.

Karistamine heaks ei muuda

Karistamise jõusse ei ole Mere enda sõnul aga kunagi uskunud, sest tema sõnul ei saa kedagi heaks karistada. "Ühe mütsiga löömine pole üheski valdkonnas ennast õigustanud ja ka neid, kes jätavad elatisraha paadunult maksmata, tuleks erijuhustena käsitleda, sest nii väikeses riigis nagu Eesti peaks see võimalik olema," sõnas Mere.

Mere sõnul on palju muid meetodeid ja viise, kuidas elatisraha võlgnikelt raha kätte saada.

Kunagi proovitud meedias nimede avalikustamise katse oli tema sõnul täiesti ebaõnnestunud ja lausa inimõiguste rikkumise tasemel. "Me peame aru saama, et me ei ela enam keskajal ja mõjutusmeetodeid on mitmeid. Neist üks on ka see, et me kasvatame oma riigile väärikaid kodanikke, kes erinevates olukordades teavad, kuidas käituda," selgitas Mere.

Ka kogukonnal ning haridussüsteemil on Mere sõnul oluline roll tublide ühiskonnakodanike arengus. "Inimeste väärtusi ja hoiakuid on võimalik juurutada ja muuta," lisas Mere.

Lepitusteenuse võimalus

Erinevaid nõustamissüsteeme peredele on Mere sõnul maailmas palju. Eesti eripäraks võiks tema sõnul aga lugeda seda, et paljud perekonnad elavad vabaabielus ja sellest kooselust ei jää tihti märki maha. Perelepitusteenuse näol võiks tema sõnul tuua hea näitena Türgi, kus lahutavale paarile annavad psühholoogid ja sotsiaaltöötajad nõu, kuidas võiks perekond siiski kokku jääda.

"Ühegi riigi kogemust ei saa kopeerida, aga õppida oleks meil küll," lisas Mere.

Mere hinnangul mõeldakse mujal maailmas vast rohkem sellele, kuidas kooselu säilitada. Mere lisas, et ta on paljudelt inimestelt, kes on elus partnereid vahetanud, kuulnud ka seda, et neljakümnendatesse jõudes kahetsevad nad tihti, et ei suutnud oma esimese elukaaslasega kokku jääda ja probleeme ära lahendada.

Lahkuminemise otsus tehakse liiga lihtsalt.

"Selge on see, et kedagi vägisi kokku elama ei saa sundida, aga lahkuminemise otsuseid tehakse tihti liiga lihtsalt ja suhet ei väärtustata. See on väärtuskasvatuse pärusmaa," lisas Mere.

Vanemlus on enamat kui rahaülekanne

Lapsele Vanemad MTÜ juhatuse liikme Erkki Laaneoksa sõnul pole mitte ühtegi uuringut tehtud selleks, et teada saada, miks üldse elatisvõlad tekivad.

Laaneoksa sõnul on ohtlik viia lapse ülalpidamine vaid rahapõhiseks, sest see ei annaks lapsele ega vanemale mingit omavahelist sidet. "Siis kaob ka lapse silmis vanema roll ära," selgitas Laaneoks.

Laaneoksa lisas, et parim variant nii lapsele kui vanematele oleks jagatud vanemluse võimalus, et ka elatisraha maksev vanem saaks võimaluse lapsega rohkem suhelda ja olla osa tema elust.

"Siis läheks näiteks vanem lapsega koos poodi talle jopet ostma ja vaataks, et see lapsele meeldiks ja sobiks ning oleks soe. Nii tekib lapse ja vanema vahel side ja suhtlus ja ka vanem tunneb, et ta vastutab. Kui ta lihtsalt kuhugi arvele kannab iga kuu teatud summa, ei teki tal lapsega mingit sidet," selgitas Laaneoks.

Ekskaaslased ja ekslapsed

Laaneoksa sõnul tekitab vaid rahas kalkuleerimise süsteem niinimetatud ekslapsi. "Kui vanem ja laps on võõrdunud, ei teki ka vanemal mingit tahtmist raha maksta, eriti veel inimese kaudu, kellega ollakse tülis," ütles Laaneoks.

Elatisraha maksmine või õigemini maksmata jätmine on  olnud aastaid probleemiks.  Kehtiva õiguse järgi on juba praegu võimalik peatada elatise võlgnike õigusi ja lubasid nagu näiteks mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba, kalastuskaart, keelduda võlgnikule toetuse maksmisest nagu näiteks erametsaomanike toetus, nõuda kolmandalt isikult võlgniku eest tasutud raha arestimist või avalikustada võlgnike nimed.

Uute meetmetena tahab aga riik kasutusele võtta veelgi suuremad piirangud, mille hulka kuulub näiteks reisidokumentide tühistamine, Euroopa Liidust välja sõitmise keelamine aga ka üle 5000 eurose väljamakse tegemise sularahas pankade, kasiinode ja pandimajade poolt.

Laadimine...Laadimine...