Kasvatusteadlane: 100-aastane koolisüsteem on säilinud nende pärast, kes tahavad kuulekat ja distsiplineeritud tööjõudu

"Lastelt eeldatakse liiga vara täiskasvanute kompetentsust, otsuste vastuvõtmist ja palju muud," rääkis kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme. "Ka õpetajad pagevad koolist mitte palga, vaid raske töö tõttu, sest lapsi on aina raskem õpetada. Õpetaja tegeleb nendega, kes vajavad rohkem abi kui teised. Andekamad jäävad väljapoole tähelepanu ja ka õpetaja on väga väsinud selle tulemusel."

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Haridus

Kasvatusteadlane: 100-aastane koolisüsteem on säilinud nende pärast, kes tahavad kuulekat ja distsiplineeritud tööjõudu (2)

Sandra Lepik

"Lastelt eeldatakse liiga vara täiskasvanute kompetentsust, otsuste vastuvõtmist ja palju muud," rääkis kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme. "Ka õpetajad pagevad koolist mitte palga, vaid raske töö tõttu, sest lapsi on aina raskem õpetada. Õpetaja tegeleb nendega, kes vajavad rohkem abi kui teised. Andekamad jäävad väljapoole tähelepanu ja ka õpetaja on väga väsinud selle tulemusel."

"Me saame tulevikult seda, mida ise täna teeme, sest kasvatus ja haridus on tulevikku suunatud tegevus," rõhutas Kuurme hariduskonverentsil "Tuleviku haridus", et valed otsused väljenduvad ka tulevikus.  "Kui Eesti iseseisvus, kukkusime sinisilmselt raudse eesriide tagant väga kummastavatesse postmodernistlikesse lainetesse, mis muutis suhtumist ka haridusse ja kasvatusse."

Tänapäevil kandub laste maailm korraga kahte äärmusse. Ühelt pool on laste aeg tohutult organiseeritud, laste arendamise nimel käivitatakse mitmeid huviringe ja keskuseid. "Võiks öelda, et iial pole lastel olnud siin kandis arendavateks tegevusteks nii palju võimalusi, kui seda on täna. Teisalt aheneb laste liikumine ja öeldakse, et kunagi pole lapsed olnud niivõrd ülehooldatud kui praegu."

Ülehooldamisega kaob laste vaba aeg ja mäng. "Lastelt eeldatakse liiga vara juba täiskasvanute kompetentsust, otsuste vastuvõtmist ja palju muud, kuid  laps pole jõudnud maailma tajudagi mitte," lisas Kuurme, et sellega kaasneb laste üksindustunne ning tervisenäitajate halvenemine.

"Ka õpetajad pagevad koolist mitte palga, vaid raske töö tõttu, sest lapsi on aina raskem õpetada. Õpetaja tegeleb nendega, kes vajavad rohkem abi kui teised. Andekamad jäävad väljapoole tähelepanu ja ka õpetaja on väga väsinud selle tulemusel," tõdes Kuurme.

Praegustel noortel on suurenenud isiksusehäired, identiteediprobleemid, hüperaktiivsus ning vähenenud on suutlikkus õppida. Nende abistamiseks on rohkelt tugispetsialiste. "Ütleks, et tugispetsialistid on uus reaalsus, aga see pole normaalne, et laps kasvades nii palju tugispetsialisti abi vajab."

Kool toodab toodangut, mitte eluväärtust

"Võib öelda, et maailm, mille oleme loonud, ei ole soe ja turvaline, vaid küllaltki metalne ja ohtlik," avaldas Kuurme lootust, et läbi hariduse on võimalik lapsi aidata. "Kui tahame korraldada haridust tulevikus, peab tõsiselt pidama silmas muutusi olevikus."

Eestis on uue liberalistliku mõttejõu tõttu muutunud haridus kitsamaks ja unustatakse, et haridus peaks hindama inimest tervikuna. "Kas haridus on hinnalipik või alus eluks? Paljude huvigruppide surve on pannud eelistama haridust kui hinnalipikut, mis teeb inimese konkurentsivõimeliseks."

Kuurme tõi välja ühe põhilise ununenud inimõiguste deklaratsioonis paiknenud põhimõtte, et inimest ei tohi kasutada vahendina millegi nimel. "Paraku on praegu nii, et vorbitakse inimest, millist on vaja majandusel. Inimest nähakse vahendina," ütles Kuurme, et inimest käsitletakse kui materjali, millel ei ole ei südant ega ka hinge.

"Aju õpib, mitte inimene ja tagatipuks on inimene bioloogiline olend ja bioloogiaga võib manipuleerida ja uus trend on, et muutkem lapse sugu," selgitas Kuurme, et mehaaniline inimkäsitlus sobib majanduse ja finantskapitalist juhitud maailma.

"Inimest tuleks näha palju avaramana, kui on õppekavas kirjeldatud pädevusi. Senine valdavalt ainepõhine õpikäsitlus ei anna piisavalt pädevusi iseseisvaks analüüsiks," märkis Kuurme. Ka uuringud näitavad, et Eesti õpilaste koolimeeldivuse kahanemine on teiste riikidega võrreldes kõige suurem. Näiteks kuuenda klassi õpilaste seas on oluliselt vähem neid, kes usuvad õpetajaid ja koolikaaslasi ja viiendik leiab, et ei ole piisavalt hoolivust.

Haridustee peab muutuma personaalsemaks

Koolihariduse kujundamisel on läbivateks märksõnadeks heaolu, õmblusteta haridus, väärtuskasvatus, toimevõimekus, koolikultuur, õppija ja õpetaja partnerlus ja muutuv õpetaja roll. " Tänane õpikeskkond ei arenda kriitilist mõtlemist, sotsiaalset tajumisvõimet, keerukate probleemide lahendamisoskust, keeleoskuseid, paindlikkust, kohanemisvõimet, ebaõnne väljakannatamisvõimet ja stressitaluvust."

Võluvitsaks peaks saama õmblusteta haridus ehk erinevate haridustüüpide vaheliste piiride kadumine. Näiteks kaoksid piirid kutsekoolide ja ülikoolide vahel ehk noor inimene võib moodustada individuaalse õppekava, mistõttu muutub haridus personaalsemaks.

"Loodetakse, et vabadus aitab suurendada ka õppija vastutust ja vastutust üleüldse. Eesmärgiks on ka inimese enesega toimetulek, võimekus teadlikult valikut teha, stressi juhtimine, pingetaluvus, eneseusk jne," tõdes Kuurme, et kõige selle puudumine ongi kaasa toonud rahulolematuse tänaste koolide stereotüüpidega.

"On uuritud, et miks selline koolisüsteem, millega 100 aastat on oldud rahul, enam ei toimi. See säilib, sest nii on parem neile, kes tahavad kuulekat ja distsiplineeritud tööjõudu."

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...