Kaubanduskeskuskeskused õitsevad – mille ja kelle arvel?

Hiljuti esitletud järjekordses inimarengu aruandes toodi kõige muu hulgas välja, et Tallinn asub Euroopa linnade absoluutses tipus kaubanduskeskuste pindalalt elaniku kohta. Siin leidub elaniku kohta kaks korda rohkem kaubanduspinda kui teistes Balti riikide pealinnades.

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

Kaubanduskeskuskeskused õitsevad – mille ja kelle arvel? (1)

Pealinn

Hiljuti esitletud järjekordses inimarengu aruandes toodi kõige muu hulgas välja, et Tallinn asub Euroopa linnade absoluutses tipus kaubanduskeskuste pindalalt elaniku kohta. Siin leidub elaniku kohta kaks korda rohkem kaubanduspinda kui teistes Balti riikide pealinnades.

Õiguskantsleri kantselei osakonnajuhataja Külli Taro märkis ERRis aruannet kommenteerides, et alles koroonakriisi ajal, kui kaubanduskeskused ja töökohad kinni, paistsid inimesed enda jaoks avastavat vabas õhus viibimise. Rohealad said kohati isegi liiga tihedalt täis.

Taro tähelepanekutele lisaks võib küsida, kas ei kujunda kaubanduskeskused juba liiga palju meie üldist igapäevaelu. Kunagi käidi poodides mingi konkreetse sooviga või tehti hädavajadusel aega parajaks. Nüüd veedetakse keskustes pühalikult hängides aega, mida võiks kulutada raamatutele, teatrile, kontsertidele, sportimisele või lihtsalt lähedastele ja loodusele. Omaette küsimus, kuidas on nii massiivsel hulgal kaubanduspinnal võimalik pankrotistumiseta püsida? Ja milline on nende roll Eesti kallites hindades, sest tarbija peab ju selle kõik kinni maksma?

Tulevik on vastutustundlikult arendatud avaliku ruumi päralt. Kaubandus ja söögikohad olgu seal mõistlikult ja hubaselt laiali jaotatud – nagu mitmetes Tallinna vastselt uuendatud kvartalites.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...