Kaupmehed: tervis ja juveelid müüvad!

Tallinna suuremate kaupluskettide esindajate sõnul on koroonaajastu kasvatanud esmaste hügieenitarvete ja desinfitseerimisvahendite ning pika säilivusajaga toiduainete müük. Üllatuslikult läheb hästi ka juveelikaupmeestel. "Tänaseks on olukord normaliseerunud. Külastuste koguarv on õige pisut mullu sama ajaga võrreldes vähenenud, ent samas on keskmine ühekordne ostukorv suurenenud ja seegi näitab, et harjumused on muutunud," rääkis Maxima turunduse ja avalike suhete osakonna juhataja Janne Laik.

Pilt: Ilja Matusihis

Kaupmehed: tervis ja juveelid müüvad!

Vesta Reest

Tallinna suuremate kaupluskettide esindajate sõnul on koroonaajastu kasvatanud esmaste hügieenitarvete ja desinfitseerimisvahendite ning pika säilivusajaga toiduainete müük. Üllatuslikult läheb hästi ka juveelikaupmeestel. "Tänaseks on olukord normaliseerunud. Külastuste koguarv on õige pisut mullu sama ajaga võrreldes vähenenud, ent samas on keskmine ühekordne ostukorv suurenenud ja seegi näitab, et harjumused on muutunud," rääkis Maxima turunduse ja avalike suhete osakonna juhataja Janne Laik.

Prisma peremarketi kommunikatsioonijuht Ivo Rull rääkis, et eriolukorra alguses kasvas märkimisväärselt esmaste hügieenitarvete ja desinfitseerimisvahendite ning pika säilivusajaga toiduainete müük.

”Ka hetkel on näha, et inimesed võtavad tõsiselt Päästeameti soovitust omada kodus vähemalt nädala aja pere toiduvarusid. Ning sügishooaja eripärana tasub alati veenduda, et kodus oleks ka piisav varu patareisid ning küünlaid,” kinnitas Rull.

”Kuna meie keskuses esindatud valdkonnad on kõik mõjutatud muutunud tarbijaharjumustest, siis negatiivne mõju on olnud pigem suhteliselt ühtlane. Lisaks tarbijaharjumuste muutumisele (kodukontoris töötamine, kultuurisündmuste ärajäämine) ja üldisele ebakindlusele lisandub veel ka rekordiliselt soojaks kujunev sügis, mille tõttu mitmed tarbijad on oma sügiskaupade ostu edasi lükanud,“ rääkis Viru keskuse turundusjuht Kristel Sooaru.

Toitu valmistatakse senisest enam kodus

Rocca al Mare keskuse turundusjuht Helen Metsvaht väitis, et kaupluste käivetest on näha, et lisaks toidukaupadele on rohkem oste tehtud kodu- ja sisustuskaupasid müüvatest poodidest ja elektroonikakauplustest.

„Samuti on häid käibeid näidanud spordi ja vabajaaja kaupu müüvad poed. Koroonaaeg on suunanud inimeste tähelepanu enda lähimale ümbrusele -kodudele. On tulnud ju seal üha enam aega veeta. Samuti pööratakse rohkem tähelepanu värskes õhus liikumisele ja tervislikele eluviisidele,“ kinnitas Metsvaht.

Kuna sügis on olnud erakordselt soe ja ilus, siis eelistavad inimesed veeta vaba aega õues. Seda märkavad ka kaupmehed. Kristel Sooaru ütles, et Viru keskusel on hea meel pakkuda spordiks sobivaid rõivaid ja jalatseid senisest pea kaks korda suuremal pinnal, see on kinnitus sportliku moe aina suuremast olulisusest meie tarbijate seas.

Maxima turunduse ja avalike suhete osakonna juhataja Janne Laik ütles, et kevadine eriolukord tõi kaasa ostjate arvu kahanemise ning poodi mindi ikka vaid vajaduse korral ning osteti läbimõeldumalt.

"Tänaseks on olukord normaliseerunud. Külastuste koguarv on õige pisut mullu sama ajaga võrreldes vähenenud, ent samas on keskmine ühekordne ostukorv suurenenud ja seegi näitab, et harjumused on muutunud,“ ütles ta. „Pigem on inimesed rohkem kodused ning see avaldub ka tarbimises – nii näiteks on tugevalt kasvus värske toidukauba ostmine, see tähendab, et ei varuta, vaid pigem valmistatakse varasemast enam toitu kodus ja kogu perele.“

Head tulemused juveelide valdkonnas

Samas on Viru keskusel rõõm näha, et hoolimata üldisest keeruliselt olukorrast, eriti just moekaubanduses, on mitmed kaupmehed siiski suutnud ületada eelmise aasta tulemusi ning kasvatada oma müügitulemusi. Positiivse poole pealt paistavad pigem silma keskmisest kõrgema sissetulekuga kliendile suunatud sektorid ja kaupmehed, häid tulemusi näitab hetkel juveelide valdkond.

Sooaru rääkis, et Viru Keskuse külastatavust on suvisel ja sügisesel perioodil mõjutanud peamiselt kaks tegurit – välisturismi märgatav vähenemine ning kodukontoris töötamise levimine ümbruskaudsetes kontorihoonetes.

„Kahjuks ei ole siseturistid Tallinna kesklinna jõudnud ning seetõttu näeme tõesti märkimisväärselt vähenenud külastajate arvu. Külastajate kindlustundele ei mõju positiivselt ka ebaselged signaalid viirustaseme olukorra kohta, nii on need toonud alates septembri keskpaigast taas külastajate vähenemist,“ arvas Sooaru.

Samas kinnitas ta, et kaubanduskeskused ei ole kindlasti ebaturvalisemad kui mistahes kinnised ruumid, kuna ventilatsioonisüsteemid on planeeritud suureks külastajate arvuks ning keskus suudab tagada külastajatele puhta, ventileeritud õhu. Lisaks on võetud kasutusele hulk täiendavaid turvameetmeid viirustõrje osas, seega on kaubanduskeskuse kui ohuallika rõhutamine ebaproportsionaalne meede.

Laik ütles, et kuna Maximas müüakse esmajoones kodus vajalikke toidu- ja esmatarbekaupu, siis ei saa ta ühtegi „mitteostetavat” kaubagruppi välja tuua. 

Üheltpoolt on Maxima kontsern üks Kesk- ja Ida-Euroopa suurimaid jaekaubanduskontserne, mistõttu tarnijate võrgustik on nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil väga lai.

E-poodide äri õitseb

Ivo Rull rääkis, et kõige tugevamalt on koroonaperiood mõjutanud e-poe teenuste kasutamist. ”Kui eriolukorra ajal oli ePrisma müügikasv tipphetkel 3-4 kordne, siis praegu on tellimuste arv olenevalt päevast 1,5-2 kordne võrreldes eriolukorra eelse ajaga,” ütles ta.
Rull täpsustas, et ePrismast on võimalik tellida kulleriga kaupu koju, minna komplekteeritud ostukorvile ise väljastuspunkti järele või kaua säilivate toodete puhul tellida neid DPD pakiautomaatidesse.

Rull ütles, et koroonaperioodil on poekett arendanud täiendavaid kontaktivabu ostlemise võimalusi. ”Näiteks asub nüüd Sikupilli Prisma parklas ePrisma pakirobot, kuhu saab tellida nii tavatemperatuuril, jahutatud kui sügavkülmutatud tooteid. Pakirobotist saab mugavalt tellitud kaubad kätte just endale sobilikul ajahetkel,” selgitas ta.

Rull lisas, et koroonaperioodil on toimunud muudatusi ka poodide külastuskordade ja ostukorvi suuruse vahel. Nüüd eelistavad inimesed käia poes harvemini, aga osta korraga rohkem. Ööpäevaringselt avatud Prismades on kasvanud ka poodide külastuste arv hilisõhtustel või varahommikustel tundidel, mil teisi ostjaid on vähem.

Rimi poeketi avalike suhete juht Katrin Bats kinnitas: ”E-poe nõudlus on kasvanud jõudsalt. Samas, võrreldes kevadise koroonalainega näeme, et inimesed käivad julgemalt ka füüsilistes kauplustes.“

Laik kirjeldas Maxima e-poe käekäiku: „Kevadise kriisi tippajal tõusis e-poe kasutamine märkimisväärselt ning seetõttu tõime ka koostöös Barboraga 31 erinevas kaupluses välja e-poe ostmise võimaluse, nende seas ka paljudes väiksemates linnades.“ 

Laik tõdes, et kindlasti on e-poe ostjate hulk jäänud teatud tasemele, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes märkimisväärselt suurem. Küll aga on teine, poesisene e-ostlemise võimalus meie mobiilne ostupult ehk Maxima äpp, mida on võimalik kasutada kõigis 83 Maxima kaupluses üle Eesti. „Just eelmisel nädalal Aasta Kaubandustegu 2020 tiitliga pärjatud rakendust on alates juunist alla laadinud pea 70 000 inimest ning see on ka väga aktiivselt kasutusele võetud, kuna on mugav, turvaline ja tänavusele aastale kohaselt - kontaktivaba,“ ütles Laik.

Kätehügieeni osas on enamiku klientide teadlikkus jätkuvalt kõrge ning seda kasutatakse hoolikalt. Laik ütles, et jätkuvalt on ju kauplustes ülal ka vastavad plakatid ning viited. Klientide hoolikuse tunnistuseks on kasvõi desovahendi kulu, mis sõltuvalt poe suurusest ulatub mitmekümne liitrini kuus, samas maskide kandmisel on inimeste eelistused erinevad. Et Eestis ei ole maskide kasutamine kohustuslik, on nii maskikandjaid kui ka soovitusliku vahemaa hoidjaid, kes maske ei kanna.

Väljas söömine on saanud tagasilöögi

Sooaru sõnul tuleb tunnistada, et väljas söömine tervikuna on saanud ühe tugevama tagasilöögi ja seda eelkõige turistide ja kontoritöötajate arvu vähenemise tõttu.

Bats kinnitas, et Rimi poeketis ei ole toidukategooriate jaotuse osas midagi muutunud. Endiselt on väga populaarsed puu- ja köögiviljad ning värsked kala- ja lihatooted, kauasäilivate kategooriate müük on tavapärane.

Vaid mõne kuu pärast tabavad meid jõulud ja aastavahetus. See periood võib majanduslikult rakstel aegadel kaupmehed väga murelikuks teha. Sooaru kinnitas, et jõulud ei ole ära jäänud ka kõige sügavamatel kriisiaegadel. „Jõulud on olnud traditsiooniliselt ka kaubanduses müügimahtude kasvatamise periood, kuid jõulud on palju sügavamat sõnumit kandev sündmus. Miks ei võiks selleaastased jõulud olla püha, kui pöördume pigem hingeliste väärtuste juurde ning selle meelespidamiseks kingime pigem vähe, aga väärtuslikumaid ja kvaliteetsemaid kinke,“ ütles Sooaru.
Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski ütles, et poodides käib kevadise eriolukorra eelse ajaga võrreldes vähem inimesi, ent klientide keskmine ostukorv on muutunud suuremaks. „See tähendab, et inimesed mõtlevad oma oste varasemast enam läbi ega käi enam tingimata iga päev toidukaupluses,“ sõnas ta.

Veski sõnul on klientide ostuharjumused pidevas muutumises. „Kui kevadel läksid ülipopiks kauasäilivad tooted nagu purgisupid ja tangained, siis hetkel nende järele nii suurt nõudlust pole,“ rääkis ta. „Ostude põhjal võib öelda, et suurem rõhk on ikkagi värskel kaubal, ostetakse palju kala- ja lihaleti tooteid, millest järeldub, et kodus toidu valmistamine on sügisel muutunud väga populaarseks.“

Veski sõnul ulatas Selver kevadel abikäe kõigile peamiselt HoReCa-le (hotellidele-restoranidele-cateringile) tootnud väiketootjatele ja võttis nende toodangu kauplusesse müügile.

„Paljudega nendest väiketalunikest on meie koostöö jätkunud ja tooted on jäänud püsisortimenti,“ lausus ta. „Pigem saame öelda, et Selveris on kodumaise kauba valik suurenenud, oleme ka varasemaga võrreldes olnud Eesti turu kõige parema valikuga kodumaise kauba müüja, nüüd on see positsioon veelgi enam kinnistunud.“

Laadimine...Laadimine...