9 kommentaari

kolm kohalikku, neli tegelt

Vasta kommentaarile

Mingit probleemi Eestis keeltega ei ole täpselt nii nagu alati kolm kohalikku suhu ja kogu lugu tegelt neli keelt somm ju kah keel on ju. Neli keelt suhu ja siis kaks veel lisaks ja lisaks ka kolmas tunnelichina tarbeks. Kuid peamine koheselt taastada Tallinna Pedagoogiline Instituut ja emakeele õpetajate väljaõpetamine kindlasti ka matemaatikaõpetajate väljaõpetamine. Seega lugema ja kirjutama lisaks rehkendamine ja ei mingit töllerdamist vaid häälitsust fuck. Eestis tuleb taastada kõrgharidus vaid rahvusvahelisest inimkaubandusest ja indussidele pakkidele neegritele vajalike paberite vorpimisest Euroopa ei piisa jääb lihtlabaselt väheks. Seega keeled suhu täpselt nii nagu alati siinkandis kolm keelt ja neljas lisaks ikka Talina värk.

õpetaja

Vasta kommentaarile

Vene keele kursus edasijõudnutele.
http://pandoraopen.ru/2015-02-08/tajna-evrejskix-slov/
http://pandoraopen.ru/2017-04-28/luchshij-vor-karmannik-sssr-napisal-slovar-feni-razbejte-pont-sozdajte-obstanovku/

kadrina

Vasta kommentaarile

Emakeele ausammas asub Kadrinas, Lääne-Virumaal (täpsemalt Kadrina Keskkooli kõrval).
Monument sündis ajakirjanik Rein Siku eestvedamisel ja annetustest kogutud rahade toel. Aabitsakuke stiliseeritud pead kujutaval rahnul on kiri "SÕNA SEOB".
21. mail 1994 toimus ausamba pidulik avamine, kus avasõna lausus Mikk Mikiver.
Ausammas on ühtlasi pühendatud ka kolmele Kadrina saksa rahvusest pastorile. Just Rainer Brockmann, Joachim Gottlieb Schwabe ja Heinrich Stahl panid aluse eesti kirjakeelele.
Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku "Anführung zu der Estnischen Sprach" ("Juhatus eesti keele juurde", 1637). Nii võib öelda, et ta rajas vana kirjakeele, ühtlustades kõik siis ringi liikuvad käsikirjad. Tema tegevus mõjutas kogu XVII-XVIII sajandi eesti kirjasõna.
Joachim Gottlieb Schwabe 18. sajandi lõpus kirjutatud luuletused võivad olla üldse esimesed eestikeelsed luuletused.
Rainer Brockmann kirjutas omakorda esimesed eestikeelsed ilmalikud kunstiküpsed luuletused.

volinik

Vasta kommentaarile

http://epl.delfi.ee/news/eesti/teet-korsten-riik-loi-ida-virumaale-kaega-kui-kaotati-oluline-keelenoue?id=75621735

Jüri Adams on meenutanud, kuidas OSCE rahvusvähemuste volinik Max van der Stoel käis omal ajal pinda nagu mingi ebameeldiv haigus. Lääne eksperte häiris, et kohalikel valimistel nõuti kandidaatidelt keeleoskust. Toonane Eesti valitsus lõi viimaks käega ja see nõue kaotati.

raportöör

Vasta kommentaarile

Eesti majanduseliit näeb Eesti teise riigikeelena just inglise keelt, kuigi ÜRO on soovitanud vene keelt.
http://www.postimees.ee/1710571/uro-eriraportoor-soovitas-ka-vene-keelt-riigikeeleks
http://www.ohtuleht.ee/399333
ÜRO soovitus 2010.
http://blog.postimees.ee/290907/esileht/siseuudised/286000.php
Sama 2007.

ajalugu

Vasta kommentaarile

Eesti keel on kõrghariduse keel alates aastast 1919.

Kuidas eesti keel sai Tallinna linnas ametlikuks töökeeleks
Roheline Pealinn 24. aprill 2015

1917. aasta 6. augustil toimunud Tallinna volikogu valimistel võitsid vasakpoolsed.
Volikogu esimeheks sai enamlane Jaan Anvelt, aseesimeheks esseer Jakob Ümarik ja linnapeaks enamlane Voldemar Vöölmann. Tuli otsustada 101 liikmelise volikogu töökeel. Vasakpoolsed hääletasid eesti keele, parempoolsed eesotsas Konstantin Pätsiga aga vene keele poolt. Ka Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska tsirkulaar sätestas töökeelena vene keele.

no nii

Vasta kommentaarile

USA tollane esindaja Ida – Euroopa riikides ning raadiojaamade Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa endine asedirektor Paul Goble: Kodakondsuse saamiseks peaks Eestis keeleoskuse nõude kaotama
„Postimees” 17.09.1993

eestlane

Vasta kommentaarile

https://uueduudised.ee/uudis/eesti/tanasel-emakeelepaeval-tuleb-olla-tanulik-et-meil-on-alles-oma-keel/

etteütleja

Vasta kommentaarile

https://www.ohtuleht.ee/951757/galerii-vaata-e-etteutluse-teksti-oiget-kirjapilti-kas-panid-tappi
E - etteütlus.

Laadimine...Laadimine...