Kehalise kasvatuse uus ainekava jätab hindamise alles

"Kehaline kasvatus peab andma mitmekülgsed liikumisoskused. Need peavad andma õpilasele võimaluse selekteerida, millised alad talle meeldivad, milline on tema võimekus ühe või teise alaga tegeleda ja siis saab ta teha oma valikud tulevases elus. Kindlasti ei tohi kehaline kasvatus viia vastumeelsuseni füüsilise liigutamise suhtes, vaid andma rõõmu ja heaolu," võtab haridusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Pille Liblik uue ainekava mõtte kokku. 

Pilt: Svetlana Aleksejeva
Tervis Haridus

Kehalise kasvatuse uus ainekava jätab hindamise alles

Toimetaja: Toomas Raag

"Kehaline kasvatus peab andma mitmekülgsed liikumisoskused. Need peavad andma õpilasele võimaluse selekteerida, millised alad talle meeldivad, milline on tema võimekus ühe või teise alaga tegeleda ja siis saab ta teha oma valikud tulevases elus. Kindlasti ei tohi kehaline kasvatus viia vastumeelsuseni füüsilise liigutamise suhtes, vaid andma rõõmu ja heaolu," võtab haridusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Pille Liblik uue ainekava mõtte kokku. 

Haridusministeerium ootab pikisilmi, et kõigi õppeainete uued ainekavad valmis saaksid, mis võimaldaks uue õppekava koolides kasutusele võtta, sest vana on lootusetult aegunud. Seda, et kehaline kasvatus vajab hädasti uut ainekava, möönab haridusministeerium samuti.

"See tööversioon on tõesti tulevikku vaatav ja lapsest lähtuv, soodustab liikumist ja huvi ja võiks ka vähendada nn kehalisest vabastamist. Liiga kergekäeliselt antakse kodust tunnist vabastamise tõendeid," ütles Liblik ERR-i vahendusel.

Kehaline kasvatus ei täida oma eesmärki

Tänavu valminud ülevaade kehalise kasvatuse uuendamise vajadustest loetleb mitu põhjust, miks kehalise kasvatuse ainekava vajab uuendamist. Neist esimesena on välja toodud, et õppeaine ei täida üht oma peamistest sihtidest - ei motiveeri lapsi vabal ajal liikuma, ehkki just see on kehalise kasvatuse eesmärk.

Seejuures on koolilaste seas läbi viidud küsitlustulemuste põhjal motivatsioon seda madalam, mida vanemas vanuserühmas nad on: nii oli veel kaks kolmandikku küsitluses osalenud 4. klassi lastest nõus, et nad tahavad väljaspool kooli liikuda just tänu kehalise kasvatuse tundidele, ent 8. klassiks oli selle väitega nõustujaid alles vaid 42 protsenti ja 11. klassis 41 protsenti.

Lisaks tõdetakse ülevaates, et laste kehalised võimed on hakanud vähenema, mis tuleneb eluviisist: vabal ajal liigutakse vähe. Nii ei ole kolmveerandi Eesti laste ja noorte igapäevane kehaline aktiivsus tervise tagamiseks piisav.

Poolte Eesti laste jaoks võib kool olla ainus koht, kus neil kokkupuude teadliku liikumisega tekib, sest spordiregistri järgi käib vaid 48 protsenti 5-19-aastastest trennis. Üksikud treeningud aga pole piisavad vähesest aktiivsusest tulenevate probleemide lahendamiseks. Seetõttu peaks kool toetama ka trennis käivate laste aktiivsust ja oskusi.

Aastakümneid ühed ja samad alad

Kehalise kasvatuse tunnis õpetatavad spordialad on ka ajale jalgu jäänud, leiab analüüs. Aastakümneid on tundides õpetatud neidsamu kaheksat-üheksat spordiala, samal ajal kui ühiskonnas on toimunud olulised muutused ja juurde on tulnud palju uusi populaarseid spordimänge, nagu näiteks disc-golf, slackline, parkuur, rula, rattasõit jne, mida tundides ametlikult ei käsitleta. Uus ainekava peaks aga soodustama ajaga kaasas käimist.

Üle poole kehalise kasvatuse õpetajatest peab probleemiks ka suurt arsti või lapsevanema poolt vabastatud õpilaste hulka. Nende hinnangul antakse vabastusi liiga kergekäeliselt. Näiteks ühes koolis oli 40 protsenti 9. klassi õpilastest korraga vabastatud.

Uus ainekava soovib lastele anda universaalsed oskused. Uute ja kaasaegsemate spordialade lõimimine klassikaliste distsipliinide õpetamisse tagab tundide mitmekülgsuse.

Loe täisteksti: https://www.err.ee/1027793/kehalise-kasvatuse-uus-ainekava-kasvatab-tundide-mahtu-ent-hindamine-jaab

Laadimine...Laadimine...