Kehv keeleoskus võib maksta elu

Kuigi keeleseadus võeti Eestis vastu juba 1989. a, seega enne taasiseseisvumist, on paljud probleemid pea 30 aastat hiljem ikka samasugused nagu nõukogude ajal

Pilt: Scanpix/ pilt on illustreeriv
Eesti

Kehv keeleoskus võib maksta elu

Kuigi keeleseadus võeti Eestis vastu juba 1989. a, seega enne taasiseseisvumist, on paljud probleemid pea 30 aastat hiljem ikka samasugused nagu nõukogude ajal

 Aastakümneid Eestis elanud inimesed ei oska eesti keelt ikka veel piisavalt või ei taha seda põhimõtteliselt rääkida. Praegu on sellele lisandunud ka odavat tööjõudu massiliselt sisse tuua lootvate ettevõtjate surve kaotada igasugused keelenõuded, mis tähendab, et järgmise 30 aasta pärast oleme sunnitud siin rääkima kas vene või inglise keelt, sõltuvalt sisserändaja päritolust. Praeguse eesti keele õppe puhul aga läheks eri hinnangutel veel oma pool sajandit, enne kui siin elavad inimesed natukegi eesti keelt mõikama hakkavad. Milleni umbkeelsete tööle lubamine viia võib, selle kohta saime hiljaaegu kurva tõestuse Hiiumaalt, kus Ukrainast tulnud keelepõlgurist arst oleks peaaegu mõrvanud noore naispatsiendi. Mis takistab meiel tegemast nii, nagu tehakse mujal Euroopas, kus tööturule lastakse ainult neid, kes on omandanud riigikeele?

Laadimine...Laadimine...