Keilast kaob peagi venekeelne haridus

1422 Keila kooli õpilasest räägib eesti keelt emakeelena ligi 1200. Ligi 320 elab väljaspool Keila linna ehk siingi on ohtralt mujalt tulijaid.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Haridus

Keilast kaob peagi venekeelne haridus (2)

Toimetaja: Sandra Lepik

1422 Keila kooli õpilasest räägib eesti keelt emakeelena ligi 1200. Ligi 320 elab väljaspool Keila linna ehk siingi on ohtralt mujalt tulijaid.

Keila linnavolikogu võttis 26. novembril vastu otsuse, mille kohaselt ühendatakse venekeelne Keila põhikool eestikeelse Keila kooliga - ühendkoolis järgmisel õppeaastal venekeelset esimest klassi ei avata, vahendas BNS Harju Elu. 

Et juba vastuvõetud klassidele antakse võimalus lõpetada põhikool seniste õppekavade järgi, hääbub venekeelne haridus Keilas lõplikult 2028. aastal.

Esimesed venekeelsed klassid avati linnas 1948. aastal. Venekeelne Keila põhikool, mis pikalt ka Keila 2. keskkooli nime kandis, peab oma loomisajaks siiski 1967. aastat. Kui hiilgeaegadel käis koolis 800–900 last, siis nüüdseks on õpilaste arv langenud 180 peale, töötajate arv 30 peale. Seetõttu on Pargi 2 majas juba ruume loovutatud eestikeelse Keila kooli algklassidele.

Õpilaste arv on langenud 180 peale

Keila hariduse eest vastutava abilinnapea Eike Käsi sõnul on Keila põhikooli 180 õpilasest vaid 63 linna enda lapsed, 75 seevastu Lääne-Harju vallast, 20 Tallinnast, 14 Saue vallast, kaks Harku vallast, kaks Maardust, üks Kohtla-Järvelt ja üks Narvast. Kaks õpilast on sissekirjutuseta Ukraina kodanikud. "Selles koolis ei ole kunagi olnud Keila linna lapsed enamuses. Tuua laps meile ja siis minna edasi tööle kas Sauele või Tallinnasse on palju mugavam kui panna laps Paldiskisse mineva koolibussi peale," põhjendas Keila põhikooli direktor Jelena Mihhejeva Lääne-Harju valla lastevanemate valikuid.

Pealinna laste suurt arvu põhikoolis selgitas direktor sellega, et kuna Tallinn pakub oma elanikele igasuguseid hüvesid, siis ei pruugi need lapsed füüsiliselt Tallinnast tulla. Nad võib-olla on Tallinnasse registreeritud, aga elavad Keilas. Mihhejeva lisas, et üks osa nendest õpilastest, kes on märgitud täna Tallinna elanikena, on SOS Lasteküla lapsed.

Eestikeelse Keila kooli statsionaarses õppes on 1422 õpilast, mittestatsionaarses ehk kaugõppes lisaks veel 106. Keila kooli direktor Mait Tõitoja täpsustas, et 1422 õpilasest räägib eesti keelt emakeelena ligi 1200. Keila kooli õpilastest ligi 320 elab väljaspool Keila linna ehk siingi on ohtralt mujalt tulijaid.

Esimesse klassi minevaid venekeelseid lapsi on vaid kaks või kolm

4. detsembril peeti Keila põhikooli lastevanemate koosolek, kus arutati linnavolikogu 26. novembri otsust. "Eks seal oli emotsionaalseid sõnavõtte, nagu sellistel puhkudel reeglina on," meenutas Mihhejeva.

Keila venekeelsetest lastest, kes sügisel esimesse klassi lähevad, saab ühe Keila kooli eestikeelse klassi osa. "Neid ei ole hetkel palju, vaid kaks või kolm," selgitas Mihhejeva.

Need lapsed hakkavad õppima Keila kooli tavaklassis koos eesti lastega, kuid lisaks eesti keeles tundi andvale pedagoogile on klassis teinegi õpetaja, kes tegeleb vene lastega. Ta viibib tundides, osutab abi ja toetab suhtlust ka vahetunni ajal. "Võib-olla abiõpetajat on vaja ainult esimeses klassis, võib-olla kolm aastat. Oleneb, kuidas lapsed keeleliselt arenevad ja kui kiiresti nad on valmis teistega koos õppima," arutles Mihhejeva.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...