KELLY SILDARU: Kõik noored suudavad midagi, nende häält on vaja kuulata

"Ma olen selline, kes tihti ei kuku. Vahel tuleb seda küll ette, siis tõmban pea rinnale ja hoian tugevalt, et see ei põrkaks vastu maad ja ma ei saaks peapõrutust," räägib vigursuusatamise noor maailmameister Kelly Sildaru, kes kutsub noori osalema tema ette loetaval Tallinna päeva etteütlusel. "Minule endale eesti keel väga meeldib, sest see ei ole nagu inglise keel, mida kõik inimesed üle maailma oskavad. Eesti keel on eriline."

Pilt: Meelis Piller
Eesti

KELLY SILDARU: Kõik noored suudavad midagi, nende häält on vaja kuulata

Meelis Piller

"Ma olen selline, kes tihti ei kuku. Vahel tuleb seda küll ette, siis tõmban pea rinnale ja hoian tugevalt, et see ei põrkaks vastu maad ja ma ei saaks peapõrutust," räägib vigursuusatamise noor maailmameister Kelly Sildaru, kes kutsub noori osalema tema ette loetaval Tallinna päeva etteütlusel. "Minule endale eesti keel väga meeldib, sest see ei ole nagu inglise keel, mida kõik inimesed üle maailma oskavad. Eesti keel on eriline."

15. mail kell 13 toimub Vabaduse väljakul traditsiooniline Tallinna päeva etteütlus. Selle loevad ette hiljuti järjekordse MM tiitli võitnud Kelly Sildaru ja muusik Reket. Pealinn vestles Sildaruga eesti keelest ja tema sportlasteest.


Sul on päris ohtlik spordiala – oled sa kukkunud ka?


Pigem olen selline, kes tihti ei kuku. Eks kukkumist tuleb ette – mõnikord lihtsalt vajun pehmelt pikali, aga mõnikord kukun natuke valusamalt. Põlvevigastus oli mul päris hull, samas freestyle-suusatamises on see küllalt tavaline vigastus, mida juhtub üsna palju.
Mina ei ole kukkumist kunagi õppinud, võib-olla mõned õpivad. Aga minu meelest on selles spordis üldse raske kukkumist õppida – sa kukud, kuidas kukud, ja sageli ootamatult. Põhiline on kontrollida, et pea vastu maad ei läheks, mina tõmban kukkudes pea rinnale ja hoian tugevalt. Tihti lasevad inimesed kukkudes pea lõdvaks, see põrkab kohe vastu maad ja nii võib tulla peapõrutus.


Hakkasid suusatama kaheaastaselt. Millal tegid oma esimese triki?


Jah, hakkasin suusatama kaheaastaselt, sest isa pani. (Kelly hakkab naerma.) Mu esimesed suusad vist on alles ja need on nii pikad umbes (näitab kätega poolemeetrist vahemaad – toim). Esimese triki tegin viieaastaselt.


Kui palju sa oled mõelnud, et võisteldes esindad tegelikult Eestit ja oma rahvust? Kui raske on see vastutusekoorem sulle kanda?


Ma ei mõtle väga selle peale, et mul on nii tähtis roll. Pigem üritan teha midagi, mis mulle meeldib, olla sellele fokusseeritud.


Kas meil tasub olla uhke, et räägime ilusat, vana ja haruldast keelt, mida kõneleb maailmas nii vähe inimesi?


Ma usun küll. Minule endale eesti keel väga meeldib. Ja mulle meeldib kõige rohkem, et see ei ole nagu inglise keel, mida kõik inimesed üle maailma oskavad. Eesti keel on eriline.


Tallinna päeva etteütlust nõustusin ette lugema, sest see on uus kogemus, ma ei ole varem midagi niisugust teinud ja see tundus lahe.


Paremini kirjutama paneb ka see, kui lugeda ilukirjandust. Mis raamatuid sina loed?


Trenni kõrval jääb vahel tõesti aega lugemiseks. Loen rohkem tüdrukutele suunatud raamatuid, päeviku stiilis armastuslugusid. Minu lemmikraamat on "Tüdruk Online", see räägib tüdrukust, kellel on oma blogi, mida ta salaja peab. Ta armub ühte poissi, kes on muusik.


Kuidas sul omal õigekirjaga lood on?


Ma arvan, et võib rahule jääda. Pigem on vist hästi. Kokku-lahku kirjutamine on kõige raskem, kõige lihtsam on aga vast komade panek.


Kristina Šmigun on öelnud, et kui tahad tippu jõuda, siis sul ei saagi eriti olla sõpru. Palju on sul aega kohtuda endaealiste sõpradega ja veeta aega nagu tavaline tüdruk?


Mul on aega suht palju. Kui koolis käin, siis on sõbrad seal ja ma suhtlen nendega. Ja väljaspool kooli on mul suusasõbrad, kellega me mäe peal koos oleme, suhtleme ja suusatame. Saan ka praegu sõbrannaga linnas kokku.


Vahepeal oleme sõpradega ikka mäe peal kambas ja teeme natuke lollusi. Mulle ei meeldi üksinda trennida, meeldib, kui on inimesed ümber, kui ma saan kellegagi koos olla ja mingil määral nagu võistelda. Olen oma venna Henryga kogu aeg koos, me võistleme mäe peal, kes teeb mingit trikki paremini.


Kas on ka hetki, kui sa ei mõtle ainult oma erialale, et kuidas teha järgmist hüpet?


See ei ole nii, et mõtlen kogu aeg suusatamise peale. Täna vist olen ainult kaks korda suusatamisele mõelnud.


Oled sa suur riskija? Kui palju sul on hirmu läbikukkumise ees?


Eks ma mingil määral ikka olen riskija ning hirmu läbikukkumise ees mul pole. Kui võtan mingi riski, mõtlen ka tagajärgede peale. Aga ma ei muretse, et riski võtmine ei too sellist tulemust, nagu ma soovisin. Iga asi läheb nii, nagu ta läheb.


Kus on trikkide piirid, kui keeruliseks võivad need minna?


Naiste tase on meeste tasemest palju madalam, aga kõik mehed teevad kahekordset saltot kindlasti igal võistlusel, mõni teeb juba kolmekordset ja mõned on proovinud teha neljakordseid. Ma ei tea, kas üle neljakordse salto saab üldse teha – võib-olla see ongi piir.
Tüdrukud aga alles õpivad kahekordseid saltosid, mõned üksikud teevad neid võistlustel – tase on väga erinev. Ma olen proovinud kahekordset saltot ja alles nüüd tegin esimest korda ära, kuid võistlustel pole neid teinud.


Kuidas sa dopingusse suhtud?


Viimasel ajal ma kogu aeg eeldan, et ajakirjanikud küsivad seda. Sport peaks olema aus. Sport võiks olla ikkagi selline, milline sa tegelikult oled. Ei peaks kasutama midagi, et parem olla, vaid tegemagi seda, milleks sa võimeline oled, naturaalsena. Mul on nii, et kui isegi mingit uut ravimit või vitamiine pean võtma, siis alati kontrollin üle, et kas see on ok.


Pead sa mõnd eridieeti, et paremas vormis olla?


Mul ei ole mingit eridieeti – ma söön kõike… peaaegu. Oma igapäevast toidusedelit pole ma absoluutselt jälginud. Kui keegi väga pahatahtlik on, võib ta kusagil sportlaste üritusel sokutada sulle toidu sisse midagi, mis on keelatud, aga ma ei tea, et igapäevatoidus oleks midagi sellist.


Kui tähtis on lastele ja noortele suurte eesmärkide saavutamisel vanemate toetus?


Väga tähtis! Ma arvan, et kui noored ja lapsed püstitavad eesmärke ja tahavad kuskile jõuda, siis võib-olla neil pole võimalusi ja teadmisi, kuidas seda teha. Ehk siis vanemad peavad juhendama, nii et see vaimne ja füüsiline toetus on oluline.


Teismelistel võib tekkida trots pideva sunni vastu erialal, kus nad on andekad. Kuidas on sinuga?


Ei, ma ei ütleks, et mul niimoodi on – ma naudin seda, mida teen.


Muusikud ütlevad, et edukaks saamisel loeb 90% harjutamine ja 10% andekus. Kas trikisuusatamises kehtib sama põhimõte?


Ma arvan, et pole vahet, mis sa teed – igal pool on vaja treenida või harjutada, isegi kui sa oled 99 protsenti andekas. Eks igaühel on nii, et mõni asi tuleb paremini välja ja mõni halvemini, aga pigem on ikka kõige taga harjutamine.


Millised on olnud sinu karjääri seni kõige õnnelikumad hetked?


Kõige õnnelikum hetk oli minu esimene X Gamesi võit ja siis maailmameistri tiitel kindlasti. Selle aasta X Games oli mul väga emotsionaalne. Mul oli väga hea meel, et sain kõik kolm medalit kolmelt alalt, mis on minu jaoks väga suur saavutus. Nüüd mul on juunioride MM-ilt kõik kolm medalit olemas – kolm kulda.


Aga millised on olnud kõige raskemad hetked?


Need, kui ma pole saanud võistelda, sest mul pole rajal piisavalt hoogu või olen pidanud jätma eri asjaoludel võistlemata.


Sinu saavutused on sind muutnud Eestis ja mujalgi maailmas tuntuks. Kui palju saad sa oma kuulsuse kõrval olla lihtsalt sina ise?


Ma võtan ennast nagu täitsa tavalist inimest ega tunne, et peaksin olema ülbe. Olen tegelikult hästi tagasihoidlik inimene, kes on eriti võõras seltskonnas rahulik ja vaikne. Oma sõpradega teen vahepeal mingeid nalju ja julgemaid asju ka.


Kas noori inimesi vahel alavääristatakse sellepärast, et nad on noored ja ei tea justkui midagi? Samas oled sina ise ju ääretult andekas, ja näiteks üks 16-aastane Rootsi koolitüdruk käivitas üle maailma kliimastreigid, pannes mõtlema, millise maailma jätavad täiskasvanud praegustele noortele.


Ma arvan, et kõik noored, kui nad väga-väga tahavad, suudavad midagi saavutada. Nad kõik on võimelised selleks. Aga eks ka minu vanavanemad ütlevad, et sa ei tea ikka midagi sellest või teisest asjast. Kuna noored on meie tulevik, siis peaks kindlasti kuulama mingil määral noorte soovitusi ja mõtteid, mida nad teatud asjadest arvavad.


Koolis on teinekord sellised ülesanded, et pead kirjutama näiteks oma unistuste majast – siis kirjutavad noored nii ulmelisi asju, mida pole tegelikult võimalik ellu viia. Samas arvan, et seal võib alati midagi olla, mis võib töötada.


Mitu paari suuski sa oled läbi sõitnud?


Tegelikult ma ei tea. Kuna aga olen hästi kerge, siis pean oma suuskade eest kogu aeg hoolt kandma. Ma ei tohi suuskade põhju ära kraapida. Kui mäel sõidan ja näen mingit kivi, siis lähen sellest kohast ümber. Muidu kraabiks suusapõhja ära ja see aeglustab sõitu.
X Gamesil ja MM-il oli mul kolm paari suuski. Slopestyle’i jaoks ilma kantideta suusad, et saaks mööda käsipuusid lasta, pipe’i suusad peavad olema kantidega – kuna see sein on jäine, siis on sealt mõni kord raske üles sõita. Big air’i suusad on ka kandiga – see on nagu varupaar, et kui pipe’is lähevad suusad katki, siis saad big air’i suusad võtta, ei ole mõtet neid kante niisama maha lihvida.


Kas ühed suusad peavadki vastu ainult ühe võistluse ja rohkem nendega enam sõita ei saa?


Ei, need suusad, mis mul praegu on, nendega ma olen juba paar kuud sõitnud ja võistelnud. Tõenäoliselt on nii, et need, mis mul X Games’il olid pipe’i suusad, on nüüd pargisuusad. Pargisuusad lähevad tavaliselt kiiremini katki ka, kui sa reilidele maandud. Suusad lähevad eri moodi katki. Mõnel lähevad otsad katki, lihtsalt lahti või keskelt saapa alt katki.


Näiteks Rootsis juunioride MM-il ma ei kukkunud, aga sõitsin ühe jalaga reili sisse nii, et see tõmbas mul suusapõhja lahti. Mul pole kunagi varem niimoodi juhtunud – see oli päris hirmutav tegelikult.


Mul väga tihti suusad õnneks katki ei lähe, paar võistlust saab nendega ikka sõita. Aga tavaliselt teengi nii, et võtan oma pipe’i suusad, viilin kandid maha ja siis need on pargisuusad, pipe’i võtan uued. Nii ma saan ühtesid suuski mitu korda kasutada.


Kas sa sõidad sama marki suuskadega või vahetad?


Mina suusatan Factioni suuskadega ja mul on sama mudel kogu aeg. Eri aastatel graafika seal peal vahetub, aga muidu on sama.


Kas vigursuusatamises on sarnaselt murdmaasuusatamisele eri määrded?


Jah, võistlustel me ikka määrime oma suuski – vastavalt ilmale õige määre alla. Tavaliselt määrib isa mul suuski või ma ise, aga isa ütleb, mida ma peaksin alla panema või kuidas on mõistlik. Ta on uurinud, kuidas see määrimine käib, ja mingitel koolitustel ka käinud.


Kui kaua kavatsed trikisuusataja karjääri jätkata? Kas spordist saabki sinu amet ja karjäär ka täiskasvanuna või unistad mõnest muust erialast, millega tegeleda, kui kool läbi saab?


Kui ma kooli ära lõpetan, siis tõenäoliselt keskendun alguses ainult suusatamisele. Ma olen väiksest peale harjunud, et käin koolis ja suusatamas samal ajal. Muidugi oleks lihtsam, kui saaks ainult suusatamisele keskenduda, et ei oleks koolistressi kõrval. Mulle meeldib see, mida ma praegu teen, ja tunnen, et kui ma kooli ära lõpetan, tahan õppimisest väikese pausi pidada. Pole mõtet minna õppima midagi suvalist, kui ma pole veel päris kindel, mida õppida tahan.


Ma pole plaani võtnud, kui kaua ma kindlalt suusatan. Paljud, kes spordiga tegelemise lõpetavad, teevad seda tervise pärast. Mehed näiteks lõpetavad freestyle suusatamise 27-aastaselt. 27 ei ole veel vana, aga kui sa oled seitse aastat seda teinud, hakkavad mingid kohad selle aja jooksul saadud vigastuste tõttu valutama. Ja siis mingil hetkel saad aru, et tuleb liikuda järgmisse eluetappi.

Laadimine...Laadimine...