Kersti Sarapuu: muutuvas maailmas muutub ka see, mida ning kuidas me maksustame

"Oluline teema on ka kliimaneutraalsus ning meie jalajälg, mis me oma tegevuse või tegevusetusega endast maha jätame. See kõik muudab meie elukeskkonna meeldivamaks ja õhu puhtamaks, kuid küsimus on selles, kas inimesed on selleks valmis ka ilma maksude või aktsiiside mõjuta," rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu.

Pilt: Scanpix
Eesti

Kersti Sarapuu: muutuvas maailmas muutub ka see, mida ning kuidas me maksustame

Meelis Piller

"Oluline teema on ka kliimaneutraalsus ning meie jalajälg, mis me oma tegevuse või tegevusetusega endast maha jätame. See kõik muudab meie elukeskkonna meeldivamaks ja õhu puhtamaks, kuid küsimus on selles, kas inimesed on selleks valmis ka ilma maksude või aktsiiside mõjuta," rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu.

Riigikogus peeti täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Maksusüsteem – kuidas edasi?" arutelu. Sarapuu sõnul sobib praegune ajahetk mitmel põhjusel maksuaruteluks. "Esiteks on järgmise aasta riigieelarve eelnõu jõudnud sellisesse staadiumisse, et ka kõige skeptilisem opositsioonisaadik saab aru, et selle arutelu eesmärgiks ei ole luua fooni viimase hetke maksutõusudeks, vaid valitsus peab kinni oma lubadusest, et meil on maksurahu," selgitas Sarapuu. 

"Teiseks on järgmised valimised meist piisavalt kaugel ning ei takista arutelu. Me nägime väga hästi, mis juhtus Kaja Kallasega, kui ta enne valimisi käis lauda sotsiaalmaksu kaotamise idee. Idee oli, kuid Reformierakonna valimisplatvormis me seda ei näinud ja rohkem sellest mõttest me ka midagi ei kuulnud," rääkis Sarapuu. 

Ma julgustan siiski ka opositsiooni tulema välja oma paketiga. Ja ka täiesti lubatud on öelda, et tänane süsteem on ideaalne ning midagi polegi vaja muuta, aga sellisel juhul ei tasu ka küsida, et miks ühe või teise valdkonna rahastus on just selline, aga mitte suurem. 

Kaja Kallas põhjendas seda sellega, et neil on erakonnas ka kolm endist rahandusministrit. "Mina kindlasti ei ole seda meelt, et sellised ideed tuleks kohe laualt maha lükata. Isegi kui Sa oled endine rahandusminister, ei tohiks Sul olla õigust oma erakonna esimehe ideed prügikasti saata. Võimalik, et õigus on siinkohal kogenud poliitikul Siim Kallasel, kes ütles, et valimistele ei saa minna teadusliku traktaadiga, vaid kampaanias pannakse esiplaanile üks dominant. Küll aga ei saa ma nõustuda tema samas intervjuu järgmise lausega, kus ta ütles, et ainult siis, kui oled valitsuses positsioonil, saad välja tulla terve maksumuudatuste paketiga."

Eesti maksukoormus on Euroopa Liidu madalamaid

Kolmandaks peame aru saama, et maailm muutub meie ümber iga päev ja ka eesmärgid muutvad. Eesti maksukoormus on üks Euroopa Liidu madalamaid. 2018. aastal oli maksukoormus Eestis 33%, seejuures Euroopa Liidu keskmine on 40% SKP-st. Meist väiksem on maksukoormus Lätis, Leedus, Bulgaarias ja Rumeenias. Eesti maksukoormus püsib järgmisel kahel aastal 33,2% juures ja langeb aastal 2022 32,7%-le. "Hetkel on meil palju abi Euroopa Liidu fondidest, mille abil oleme erinevaid investeeringuid rahastanud, kuid elu lõpuni ei saa sellele lootma jääda."

Sarapuu sõnul ei ole riigieelarve midagi muud, kui ühe pere eelarve. "Selleks pereks on Eestimaa inimesed. Ja nagu igal pere eelarvel on ka riigieelarvel tulud ja kulud ning tasakaal. Võrrand on paigas ning kui me tahame rohkem teenuseid, siis tuleb ka rohkem panustada. Teisi võimalusi lihtsalt ei ole. Seejuures on riigieelarves suur fikseeritud kulude osakaal – üle 80%."

Kuigi ühiskondlik jõukus on kasvanud kiiresti, on see jagunenud erinevate inimeste ja ühiskonnagruppide vahel väga erinevalt. 

"Eesti on olnud aastaid sissetulekute jaotuse poolest pigem Euroopa Liidu ebavõrdsemate riikide hulgas," rääkis Sarapuu Gini indeksist, mis sobib kõige paremini iseloomustama ühiskondade sotsiaalset ebavõrdsust ja kihistumist. Mida madalam on Gini indeksi väärtus, seda võrdsem on ühiskonna majanduslik ja sotsiaalne seisund. 

Eurostati andmetel oli Gini indeks Eestis eelmisel aastal 31,7%. Viimastel aastatel on indeksi väärtus järjekindlalt langenud ehk ebavõrdsus on vähenenud. 2015. aastal oli näiteks Eesti näitaja 34,8%. "Ühest küljest me võime olla uhked, kuid paraku on Põhjamaad meist veel sissetulekute võrdsema jaotuse osas veel kaugel ees. Soomes oli vastav näitaja eelmisel aastal 25,9% ja Rootsil 27%. Seejuures kõige väiksem ebavõrdsus on Euroopa Liidus Slovakkias, Sloveenias ja Tšehhis, kus Gini koefitsient on 23-24% vahel," rääkis Sarapuu. 

Sotsiaalmaksu lagi annaks stiimuli luua kõrgepalgalisi töökohti Eestis

Ettevõtjad tõstavad alati kohtumistel esile meie kõrget sotsiaalmaksu osakaalu. "Nutikate töökohtade Eestisse loomine on keeruline, kui see on kõrgelt maksustatud just tööandja jaoks. Seetõttu on jutuks olnud ka sotsiaalmaksu lagi. See annaks stiimuli tuua kõrgepalgalisi töökohti Eestisse, eriti just näiteks IT-sektoris. Teine positiivne aspekt sotsiaalmaksu lael on, et see vähendaks huvi viia ettevõtetest raha välja näiteks dividendide kaudu," rääkis Sarapuu.

"Oluline teema on ka kliimaneutraalsus ning meie jalajälg, mis me oma tegevuse või tegevusetusega endast maha jätame. Heite vähendamiseks on mitmeid lahendusi. Oluline roll on ka mõtteviisi ja käitumisharjumuste muutusel. See kõik muudab meie elukeskkonna meeldivamaks ja õhu puhtamaks, kuid küsimus on selles, kas inimesed on selleks valmis ka ilma maksude või aktsiiside mõjuta," lisas Sarapuu.    

"Ma alustasin tänast ettekannet sellega, et maailm meie ümber muutub. See tähendab ka seda, et muutub see, mida me maksustame ning kuidas me seda teeme. Seetõttu on mul eriti hea meel, et tänasel arutelul osaleb ka rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, kes räägib digimajanduse maksustamisest. See on teema, mis on Euroopas väga tõsiselt laual ning meil ei tasu rongist maha jääda," ütles Sarapuu. 

 

 

Aivar Sõerd:

Eile olime rahanduskomisjonis, te istusite ka seal ja Eesti Pangaga oli meil kohtumine. On teada, et pensionisüsteemi muudatused viivad pensionisüsteemist raha minema. Maksutõusu plaanil on ikkagi negatiivne külg olemas – hinnatõusud. Eesti on olnud Euroopa hinnatõusude edetabeli tipus ikkagi päris pikka aega ja no ärge rääkige, et maksudega seda ei õhutata. Võtame gaasiaktsiisi, mis on tõusnud mitu aastat järjest, tõuseb ka järgmisel aastal. Kütuseaktsiisi langetamine on ainult lubaduseks jäänud. Kuidas maksutõusuga hinnatõusu toiduainetele, küttele, kodukuludele ja nii edasi, leevendada? See puudutab just vähekindlustatuid ja pensionäre.      

         

Kersti Sarapuu:

Kui sa panid tähele ja kuulasid tänast ettekannet, siis me ei räägi maksude tõstmisest, tänane teema ei ole maksude tõstmisest. Täna on see, et me peaksime vaatama, kuidas me saaksime korrastada maksusüsteemi, et meil oleks ka järgnevatel aastatel majandus jätkusuutlik. Ja et kui meil tõesti need Euroopa Liidu toetused ära kaovad, et siis me saaksime kõiki neid samu valdkondi toetada, arendada ja inimeste heaolu eest seista, nii et siin tegelikult maksutõusudest juttu olnud. 


Küsimus saalist:

Enamus teie sõnavõtust oli riiklikest maksudest, aga kindlasti on ka väga oluline roll kohalikel omavalitsustel Eesti inimeste elu korraldamisel. Siin on aeg-ajalt tõstatanud teema, et kohalike maksude seaduses on täna kuus erinevat maksu, mida kohalikud omavalitsused võiksid kehtestada. Kuidas te suhtute sellesse, et seda sea nimekirja laiendada? Aeg-ajalt on tõstatanud eriti haldusreformi käigus turismimaksu ideed, mis on teie arvamus, kas sellel maksul on nii-öelda mõtet või on siin kindlad vastuargumendid ja see ei väärigi ühtset debatti?  

             

Kersti Sarapuu:

Olles ise olnud kohaliku omavalitsuse juht kokku ligi 11 aastat, olen ma väga hästi näinud, mismoodi kujuneb kohaliku omavalitsuse tulubaas. Põhilise osa sellest moodustab füüsilise isiku tulumaks, mingil määral maamaks, loomulikult maapiirkonnad, jätame välja Tallinna-Pärnu-Tartu ja nii edasi, siis kus on tegelikult rakendatud nii parkimistasud, siin on reklaamitasud, paadimaksud ja nii edasi.

Kohalikel omavalitsustel ei olegi väga oma tuluvõimalusi. Muide ka sellesama turismimaksu osas on ju väga tegelikult ettepanekud üles tõstetud.

Me näeme, kui palju investeeritakse omavalitsuste poolt infrasse, teed-tänavad on sellest korda tehtud,  ma ei näe üldse mingit vastuolu selles, kui kohaliku omavalitsus sooviks turismimaksu kehtestada. 

Ja eelkõige näen ma seda just nimelt suuremates linnades ja keskustes. Muidugi ka väiksemad linnad. Turismimaks oleks just nimelt selline, mis suunataks sihtotstarbeliselt sellesse valdkonda, millega oleks võimalik erinevaid investeeringuid, korrastustöid ja arenguid teostada.

 

Ivari Padar:

Mõne sõnaga rääkisid Euroopa Liidust ja Euroopa Liidu eelarvest. Nüüd enne veel, kui tuleb kevad, kus tuleb Keskerakonna maksuplaan, tuleb veel sügis ja talv, tulevad Euroopa Liidu läbirääkimised järgmise eelarveperioodi kohta. Tühi kott ei seisa püsti. Ehk siis selge, et Euroopa Liidu eelarve vajab oma vahendeid. Millised on Keskerakonna ettepanekud, millised üleeuroopalised maksud peaksid toetama uut eelarve läbirääkimist, mis oleks selliseid maksud, mis oleksid Euroopa üleselt mõistlikult ja Eestile vastuvõetavad?     

 

Kersti Sarapuu:

Me oleme selle teemaga alles alustanud. Meil tõesti toimus eelmise reede hommikul ka niisugune maksuhommik, kus me juba esimestena proovisime teha erinevates töögruppides arutelusid erinevate teemade üle erinevate maksupakettide üle. Aga sinnamaani, mis puudutab Euroopa Liidu maksusid, me veel jõudnud ei ole ja nagu öeldud, tõesti ees on alles nii talv kui ka kevad, nii et me jõuame kindlasti ka nendeni.  

             

Jüri Jaanson:

Ma olen teiega nõus selles suhtes, et julgelt tuleb välja käia erinevaid maksuideid. Tuletaksin ka meelde, et veel veebruaris 2015 tõi Keskerakond ju Riigikokku kollektiivse pöördumise 1000 eurot miinimumpalgaks ja veel maikuus 2015 oli see suure arutelu all. See teema on paraku kadunud. Kuidas selle teemaga edasi läheb, et 1000 eurot oleks tulumaksuvaba piirmäär?

 

Kersti Sarapuu:

Astmelise tulumaksuga tuleb minna edasi sealt, kus oleme praegu. Täna on meil juba kaks astet olemas - nullmaksumäär ja 20 protsendi maksumäär. Kui me oleme läinud kolmandale ja neljandale astmele edasi, siis me kindlasti räägiksime sotsiaalmaksu lae piiramisest.

Võib-olla liiga kiiresti löödi see teema laualt maha ja võib-olla selle üle oleks pidanud rohkem arutlema. Aga tahan kõigepealt siinjuures ka öelda, et jah, keskerakond on alati olnud seda meelt, et tervishoid peaks olema.

 

Marko Šorin:

Ma küsiksin kunagi Jüri Ratase poolt Foorumi saates välja öeldud retoorilise küsimuse, et kas kiiresti arenevas ja uusi väljakutseid pakkuvas keskkonnas on tõesti riigil võimalik ennast rikkaks säästa?

 

Kersti Sarapuu:

Ma arvan, et tegelikult tõesti, eks me näeme seda küll oma riigis, et säästmisele tuleks küll tähelepanu pöörata, aga see on ka selge, et me ei saa säästa lõpmatuseni, järelikult me peame ikka tegelema maksusüsteemiga.

Me peame minema kindlasti diferentseeritult, kas siis maksude eristamisele kas või piirkonniti, sest et tõesti see on selge, et me ei saa lihtsalt niiviisi säästa, et me saaksime katta kõik eesmärgid, mida me oleme oma riigile seadnud. Ja ega elus polegi eesmärgiks ju lõppude lõpuks säästmine. On ju ilus vanasõna, et ära karda suuri väljaminekuid, karda väikseid sissetulekuid, nii et tegelikult me peaksime üldse tervikuna keskenduma oma majanduse arengule.       

 

Riho Breivel:

Kuidas oleks võimalik diferentseerida maksusüsteemi ka ääremaadel, et ettevõtlust tõsta ja suurendada, samuti kuidas oleks võimalik lahendada ka sellist asja, et väikefirmadel toimub tihtilugu ka dividendide maksustamise pealt väike petmine, püütakse maksude asemel võtta välja lihtsalt oma kulud – kuidas neid asju lahendada ja kuidas selle kõige taustal nagu tõsta tulevikus meie väiketootmist, sarnaselt majutusteenustele, kas diferentseerida neid makse? Mis on teie nägemust sellest?


Kersti Sarapuu:

See on olnud nende viimaste aastate kõneteema absoluutselt igal pool maapiirkondades, kus me oleme külastanud erinevaid ettevõtteid ja asutusi. Jah, kui me vaatame seda, meil on ka võtta Euroopast päris häid näiteid, kus kui me võtame näiteks väikeettevõtjatesse suhtumisest Lätis – seal on olnud ju mitmel puhul niisugused väikeettevõtjate programmid, näiteks kui on kuskil kuni 11 inimesega ettevõtte, siis on tehtud maksumääraks seitse protsenti ja see seitse protsenti on absoluutselt kõikidest maksudest. Kui see on nii tulumaksud, sotsiaalmaksud kui ka käibemaksud ja nii edasi, siis saavad väikeettevõtted normaalsemalt areneda ja kui käibega jõutakse teatud tasemeni, siis nad liiguvad edasi teiste ettevõtete rühma. 

Loomulikult on hästi palju küsimusi tekitanud seesama majutusasutuste käibemaks, mis on tõesti täna üheksa protsenti ja kui me vaatame nüüd maapiirkondade majutusasutusi ja kui me vaatame täna nii Tallinnat, Pärnut kui ka Tartut, siis me näeme, kuidas majutusasutuste täituvus nendes omavalitsustes on väga-väga kõrge.

Maapiirkondade majutusasutused – alates kõikidest nii külalistemajadest, hotellidest, motellidest ja nii edasi, nende käibed on tõesti minimaalsed, nemad tõesti õigustavad seda üheksa protsendilist käibemaksu, aga miks mitte ka siin erisusi rakendada. Nii et tegelikult selle üle tulekski diskuteerida, mismoodi me edasi läheme.

Laadimine...Laadimine...