Keskerakonna Tallinna linnapea kandidaat Taavi Aas: Tallinn merepromenaadiga linnaks, kus vanalinnas valitseb taas kord

"Tallinn panustab hoolivusse, keskkonda, innovatsiooni ja intelligentsusesse," loetles Aas. "Kogu Tallinna mereäär peab tulevikus olema kaetud promenaadiga," lausus tänase Tallinna päeva puhul antud intervjuus Aas, kelle sõnul hakkab Tallinn kindlasti rajama juurde ühistranspordiradu, et inimesed pääseks kiiremini kesklinna.

Pilt: Albert Truuväärt

Keskerakonna Tallinna linnapea kandidaat Taavi Aas: Tallinn merepromenaadiga linnaks, kus vanalinnas valitseb taas kord

Maarja-Liis Arujärv

"Tallinn panustab hoolivusse, keskkonda, innovatsiooni ja intelligentsusesse," loetles Aas. "Kogu Tallinna mereäär peab tulevikus olema kaetud promenaadiga," lausus tänase Tallinna päeva puhul antud intervjuus Aas, kelle sõnul hakkab Tallinn kindlasti rajama juurde ühistranspordiradu, et inimesed pääseks kiiremini kesklinna.

Pärast Edgar Savisaare linnapea ametist tagandamist linnapea ülesandeid täitva abilinnapea Taavi Aasa sõnul on linnapea kandidaadiks esitamine temale suur au ja ka suur vastutus. "Me läheme valimistele võitma, kindlustama seda, mida oleme linna saavutanud," sõnas Aas j nentis, et konkurendid pole välja pakkunud ühtegi positiivset ideed, vaid ainult öelnud, mid Tallinnast ära kaotada.

"Linnahalli katuselt on näha 17 tornkraanat - Tallinn areneb," rääkis Aas ja lisas, et Tallinn panustab linna arengusse ka edaspidi ning eesmärkideks on hoolivus, keskkond, innovatiivsus ja intelligentsus.

Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul oli võimalikke linnapea kandidaate üle viie, kuid otsustavaks sai Taavi Aasa kogemus Tallinna juhtimisel tegevlinnapeana. "Linnapea peab tundma Tallinnat hästi."

 

Loe Aasa intervjuud Pealinnale:

 

Mis on linna elanike jaoks suurim muutus, mis lähiaastatel linnapildis kindlasti silma hakkab?

Kõige suuremad muutused on seotud mereäärse kesklinnaga, mis muutub oluliselt inimsõbralikumaks. Mere äärde tekivad kohad, kus inimestel on põhjust olla ja kuhu on põhjust minna, kesklinn läheb jalakäijatele, kergliiklejatele ning ühistranspordile sõbralikumaks. See muutub kohaks, kuhu inimestel on põhjust tulla.

Kui suure uue liikumisala me mereäärse promenaadi pikendamisega saame?

Kui promenaadist rääkida, siis tegelikult algab see Pirital ja peab lõppema Haaberstis. Terve Tallinna mereäär peab tulevikus olema kaetud promenaadiga. Meil puudubki peamiselt vaid kesklinna osa. Väga suure tüki annab meile Reidi tee, mille käigus rajatakse uued jalakäijate ja kergliiklejate alad – nii et saab jalgrattaga näiteks tulla Piritalt kesklinna.

Teiseks kõik, mis puudutab mereäärt alates sadamast kuni Noblessnerini – see ala avaneb inimestele. Sealt edasi tuleb promenaad siduda osaga, mis jõuab Põhja-Tallinnasse ehk Stroomi rannani. See on meie jaoks kõige keerulisem koht, sest seal on vahepeal olnud sõjaväe territoorium ja promenaad ei saa minna päriselt mööda mereäärt. Tuleb leida lahendusi, et promenaad oleks omavahel seotud, oleks üks tervik. Lisaks sellele on kavas rajada kesklinna ühendus mereäärega, ideekonkursid on juba tehtud. On olemas Narva mnt ja Pärnu mnt alguse lõigud, mis on mõeldud jalakäijatele, kergliiklejatele ja ühistranspordile. Sinna jääb küll autodele läbipääs, aga transiitliiklus läheb sellest piirkonnast välja. Tehti ka ideekonkurss, kuidas ühendada Viru väljakut kuni Jõe tänavani ja edasi mereääreni.

Kas mere äärde tulevad ka elu- ja ärimajad, et elu ikka kogu aeg pulbitseks?

Sinna tuleb ala, mis näeb ette nii äri- kui kui erifunktsioone, kus on 24/7 elutegevus. Ma arvan, et linn on sellest ainult võitnud, et need planeeringud on võtnud nii kaua aega – see on andnud meile võimaluse mõelda tänapäeval see asi paremini läbi. Kui see kõik oleks toimunud 2000ndate alguses, poeks tulemus nii hea. Täna me oleme kindlasti tulemusega rahul.

Äsja sai linn otsustava kohtuvõidu nn Bermuda kolmnurga ehk vanalinna baaride kohtuasjas. Kas Tallinn püüab veel rohkem ohjata metsikuid peotsoone, peletamata samas turiste?

See, et vanalinn on turistidele avatud ja seal on neile ajaveetmiskohti, ei ole ju halb. Küsimus on selles, et kas selle kõigega kaasneb ka kord. Ega meie eesmärk ei ole sundida võrdselt kõiki kella kümnest uksi kinni panema. Eesmärk on see, et meil oleks võimalus kutsuda korrale neid, kes ei taha või ei suuda mingil põhjusel seda korda tagada. Nii palju kui mina tean, siis ühe šotimaalt siia tulnud kõrtsipidaja kõrts pandi seal kinni, sest ta ei suutnud korda tagada. Maailmas on see tegevus reeglitega reguleeritud. Meie probleem on see, et meie ülim liberaalsus on viinud sinnamaani, et need, kes ei taha korda tagada, ei teegi seda. Meil peab olema võimalus kutsuda neid korrale. Ütleme nii, et Tallinn muutub taas linnaks, kus peab olema kord tagatud.

Kas Tallinna turgude taassünd jätkub?

Balti jaama turg avab sel nädalal uksed ja on eeskujuks, kuidas rajada tõeliselt atraktiivne turg. Käimas on detailplaneering ka Keskturu kordategemiseks.

Balti jaama turu juures võlub eelkõige arhitektuur ehk see, kuidas olemasolevad ehitised on ühendatud uute ja tänapäevaste ehitusvõimalustega. Ma arvan, et see sümbioos on kokku vahva ja väärtustab seda piirkonda. Meie poolt on plaanis järgmiseks perioodiks ka ideekonkurss terve Balti jaama ümbruse korrastamiseks.

Millised on Tallinna kõige tähtsamad projektid, mis on n-ö kännu tagant välja saanud tänu sellele, et peaminister Jüri Ratas ja Tallinna tegevlinnapea saavad lõpuks Tallinna päeva tseremoonial kätt suruda?

Esimene projekt on kindlasti linnahall, teine Kalevi rahvusstaadion. Sellest piirkonnast on kujunemas n-ö spordipoolus – Kalevi spordihall sai korda, kõrval on kergejõustikuhall ja sinna juurde tuleb tulevikus veel korralik staadion. Juba need kaks objekti näitavad, et meil on riigiga hoopis teistsugused suhted, me saame koos suuri asju teha. Linnahalli puhul saame tehtud kaks asja korraga – päästame unikaalse hoone ja elavdame terve riigi majandust tänu uuele konverentsikeskusele. See koostöö teeb head mitte ainult Tallinnale, vaid tervele riigile.

Kuidas saavutada tasakaal linnas pideva ehitamise ja roheluse säilitamise vahel?

Tallinn on selles mõttes väga õnnelik linn, et meil on väga palju rohealasid ja sinna loomulikult ei ehitata. Kesklinnas leidub piisavalt tühje kohti, kus on kunagi olnud hoonestus. Meil pole praegu probleemi, et ei oleks kohta, kuhu ehitada.

Kuidas teha Tallinn veel rohelisemaks?

Meie peamine eesmärk on teha olemasolevaid parke korda ja tuua neisse rohkem rahvast. Tooksin näiteks peatänava projekti, mis seob vanalinna Tammsaare pargiga. Peame otsima tasakaalu uusehitiste ja olemasoleva hoonestuse koosluses, kaitsma oma vanalinna, miljööväärtuslikke alasid jne. Ma arvan, et Tallinnas on sellega päris hästi hakkama saanud. Kui ma tooks siinkohal näite Poska tänava majast, mis on praegu kilesse pakitud ja mida toodi välja halva näitena, siis tegelikult eksiti väga sügavalt. Sealt tuleb välja maja, mis väga hästi sobib piirkonda.

Linna rajatud perearstikeskused töötavad väga edukalt konkureerides eraettevõtjatest perearstidega ning olles lahti isegi laupäeviti. Kas linnal on plaanis vastutust selles vallas laiendada?

Ma arvan, et ääretult mõistlik on see, et linna tervisekeskustes töötavad koos eraarstid, perearstid ja erialaarstid, üks selline keskus avatakse tulevikus ka Mustamäel. Renoveerimist ootab ka Põhja-Tallinna perearstikeskus. Ei ole välistatud, et perearstikeskustesse tekivad kohad ka munitsipaalperearstidele.

Kuidas edeneb kaksiklinna idee ehk suurem ühildumine Helsingiga?

Meil on käimas mitu transpordiga seotud projekti – need on ühtne piletisüsteem, mobiilne parkimine ja ka ühtne reisiplaneerimissüsteem. Viimane tähendab seda, et on võimalik ühistransporti kasutades planeerida reisi näiteks Tallinna ühest punktist Helsingi teise punktini kõige mugavamal moel, kasutades telefoni äppi. Kohtume Helsingiga vähemalt paar korda aastas tippjuhtide tasandil. Erialaspetsialistid saavad kokku isegi rohkem.

Helsingi muutub ühe visiooni järgi aastal 2050 autovabaks, ka Tallinn on juba Euroopa üks hübriidirohkem linn. Kui palju lihtsam on tulevikus Tallinnas autovabalt liikuda?

Kindlasti jätkame me ühistranspordiradade arendamisega, et inimesed pääseksid linna äärtest kiiremini kesklinna. Koos Haabersti ristmikuga tuleb ühistranspordi rada ka Paldiski maanteele. Piritaga on meil suhteliselt hästi, Lasnamäega pärast Gonsiori rekonstrueerimist saab ka olema hästi, sest Gonsiori tänav suunatakse ühistranspordile, sisuliselt saab korda Haabersti suund. Edasi tuleb minna Pärnu maanteega ja Mustamäe suunaga. Aastaks 2050 on meil kindlasti olemas täiendavad trammiliinid sadamas. Tänapäeval kasutatakse paljudes riikides trammile alternatiivina nn kiirbusse, mis liiguvad konkreetses liikluskoridoris, kus neile ei ole ühtegi takistust. Erinevus on see, et nad ei kasuta rööbasteed. Ma arvan, et selline liikumisviis on kindlasti kasutusel ka Tallinnas aastal 2050.

Tallinn on kiirelt kasvamas poolemiljoniliseks linnaks, samas pakub linn (maalt linna põgenenud) kortermajade inimestele võimaluse linnas marjapõõsaid ja köögivilju kasvatada. Kui huvi on suur?

Kogukondliku linnaaianduse vastu on päris suur huvi. Selliseid asju tehakse terves Euroopas. Ma arvan, et meie puhul on see selle võrra lihtsam, et kõikidel eestlastel on minevikust põllupidamise kogemus – on olnud suvilad, maakodud, vanavanemad. Meie jaoks ei ole see jalgratta leiutamine.

Kas olete ka ise sel kevadel näpud mulda pistnud?

Jah, tegin naisele ühe peenra. Panime kasvama kultuurmustikad.

Mis juhtuks, kui Reformierakond saaks pärast pikka pausi linna valitsema? Mis oleks kõige mustem stsenaarium?

Reformierakond on korduvalt volikogus rääkinud, et nad tahavad erastada ehk maha müüa Tallinna ühistranspordi. Ma olen päris kindel, et sellele järgneb see, et tasuta ühistransport kaotatakse. Mis puudutab Tallinna Televisiooni, siis see võib olla nii ja naa. Kui mõelda sellele, et kui Urmas Paet oli Nõmme linnaosa vanem, siis koosnes linnaosaleht peamiselt Paeti tegevuse kirjeldamisest, alates sellest, kuidas ta hommikul tööle sattus, lõpetades sellega, kuidas õhtul töölt lahkus. Aga ühistranspordi nad kindlasti keeravad pea peale.

Üks reformi võimalik linnapeakandidaat oli ka Valdo Randpere, kes teatavasti oli üks ühistranspordiradade vastastest esivõitlejatest. Need asjad on saatanast, oli tema arvamus siis, kui neid tehti. Ma arvan, et Reformierakonna põhiline võitlus saab olema suunatud ühistranspordi arengu vastu.

 

Kriisiaegne rahastamine lõpeb – 13 miljonit ning parem arstiabi!

Taavi Aasa sõnul mõjuvad mitmed praeguse valitsuse otsused Tallinnale majanduslikult väga hästi, paraneb arstiabi ja õpetajate olukord.

"Esiteks taastatakse omavalitsuste tulubaas, millel on väga suur majanduslik mõju Tallinna elanikele. Sellega saab nn kriisiaegne rahastamine otsa ja loomulikult annab see Tallinna arenguks uusi võimalusi," ütles Aas, kelle sõnul saab Tallinn juurde umbkaudu 12-13 miljonit eurot.

"Teiseks mõjutab Tallinna elanikke tervisesüsteemi täiendav finantseerimine valitsuse poolt, mis on tohutult suur muutus," rõhutas Aas. "Praegu me loomulikult seda veel ei tunne, aga ma arvan, et paari aasta perspektiivis arstiabi kättesaadavus paraneb. Lisaks õpetajate palgatõus. Kuigi lasteaiatöötajate palgad on Tallinn juba varem tõstnud sellele tasemele, mida riik püüab üle Eesti nüüd saavutada, siis õpetajate praegused planeeritud palgatõusud on päris märkimisväärsed."

Aasa sõnul on kindlasti oluline ka väiksemat tulu saavate inimestele parem toimetulek ehk 500 eurot maksuvaba tulu – väga paljud tallinlased saavad sellest kasu. "Kindlasti elavdab see ka majandust. Tallinnas paikneb väga suur osa Eesti majandusest ja ma arvan, et selle otsuse mõju Tallinnale on väga suur."

Laadimine...Laadimine...