Keskerakonnal on kõige rohkem naissoost esinumbreid

Erakondade valimisnimekirjade naiskandidaatide osakaal ei ole viimase 10-15 aasta jooksul oluliselt muutunud, küll aga on mõnevõrra kasvanud naiste arv nimekirjade eesotsas. Keskerakonnal on naiste esindatus suhteliselt tugev nii ringkondlike kui riiklike nimekirjade esimese 20 seas.

Keskerakonnal on kõige rohkem naissoost esinumbreid

Erakondade valimisnimekirjade naiskandidaatide osakaal ei ole viimase 10-15 aasta jooksul oluliselt muutunud, küll aga on mõnevõrra kasvanud naiste arv nimekirjade eesotsas. Keskerakonnal on naiste esindatus suhteliselt tugev nii ringkondlike kui riiklike nimekirjade esimese 20 seas.

See selgus võrdõigusvoliniku kantselei tellitud selle aasta riigikogu valimiste nimekirjade analüüsist. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul on toimunud muutused positiivsed, kuid arenguruumi on veel küllalt, teatas voliniku kantselei pressiesindaja BNS-ile.

"Uuemad uuringud toovad välja, et Eesti elanikud soovivad näha seni üsna meestekeskses riigikogus rohkem naisi. Vähemalt sõnades pole selle vastu ka enamik erakondi," ütles Sepper.

"Erakondadel on võimalik teadlikult soodustada või piirata naiste valituks osutumist ning seda ka siis, kui naisi on nimekirjades vähem kui mehi. Seega on erakondade roll riigikogu tulevase koosseisu määramisel keskne," sõnas Sepper.

Selle aasta riigikogu valimistel moodustavad naiskandidaadid vaid 27 protsenti kõigist kandidaatidest. Võrdõigusvoliniku kantselei tellitud analüüs näitas, et ehkki viimaste riigikogu valimistega võrreldes on naiskandidaatide osakaal tõusnud, on see samal tasemel kui 1999. ja 2007. aastal. Seega, viimase 10-15 aasta jooksul ei ole naiste osakaal valimisnimekirjades kuigivõrd muutunud.

Kõige rohkem naiskandidaate on Rahva Ühtsuse Erakonnas ja parlamendierakondadest Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas (SDE) – mõlemas ligi 37 protsenti. Enam kui poole vähem on naisi kandidaatide seas Eesti Iseseisvusparteis ja erakonnas Eestimaa Rohelised. Riigikogu erakondadest on naiskandidaate kõige vähem Reformierakonnas ning Isamaa ja Res Publica Liidus (IRL), kummaski 24 protsenti.

Kõigi erakondade puhul on ringkondlike nimekirjade esinumbrite seas mehi märksa rohkem kui naisi. Kõige rohkem on naiskandidaate esinumbrite seas Keskerakonnal – 12 ringkonnast viies ehk 41,7 protsenti, Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) ja IRL-il on naised esinumbriteks kolmes ringkonnas, Reformierakonnas kahes ning SDE-s ja Vabaerakonnas on naine esinumber vaid ühes ringkonnas.

Ka ringkondlike nimekirjade esikolmes on naised kõigis erakondades alaesindatud. Kõige rohkem naisi esikolmes on SDE-l – 36,3 protsenti, teise asetusega kandidaatidest on sotsidel naisi rohkemgi kui mehi ehk 66 protsenti neist on naised. Järgneb Keskerakond 33 protsendi naiskandidaatidega esikolmikus, EKRE-l on naisi esimese kolme seas 30 protsenti. Kõige vähem on naisi ringkondlike nimekirjade esikolmes Reformierakonnal – 22 protsenti, IRL-il ja Vabaerakonnal on esikolmes naisi veerand kandidaatidest.

Kui ringkonnanimekirjade puhul järjestatakse kandidaadid vastavalt saadud häältearvule ümber, siis kompensatsioonimandaadid jagatakse erakondade seatud järjestuse põhjal kinnises nimekirjas. Erakondade üleriigilised kinnised nimekirjad annavad seega võimaluse kindlustada või oluliselt suurendada kandidaadi tõenäosust osutuda valituks. Kui sotsiaaldemokraatide ringkondlike esinumbrite seas ei olnud palju naisi, siis kinnise nimekirja esikümnes on sotsiaaldemokraatidel naisi meestest rohkem, 10-st 6.

Keskerakonnal on kinniste nimekirjade esikümnes mehed ja naised pooleks. Seevastu näiteks EKRE-l, kel olid ringkondlikus nimekirjas veerand naised, ei ole riikliku nimekirja esinumbrite seas üldse naisi. Keskerakonnal on naiste esindatus suhteliselt tugev nii ringkondlike kui riiklike nimekirjade esimese 20 seas. Reformierakonna kinnistes nimekirjades on naisi 20 seas vähe, esikümnes vaid kaks naist ja kohtadel 11-20 kolm naist.

Erakondade valimisnimekirjade analüüsi autor on Glasgow Ülikooli teadur Mirjam Allik, analüüs valmis võrdõigusvoliniku kantselei projekti "Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni" raames. Projekti rahastatakse Norra toetustest 2009-2014. Võrdõigusvoliniku kantselei tänab koostöö eest vabariigi valimiskomisjoni.

Laadimine...Laadimine...