Keskkonnaamet taastab Endla looduskaitsealal märgalakompleksi

Keskkonnaamet kinnitas Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2014–2023, mille kohaselt on järgneva kümne aasta jooksul muu hulgas kavas märgalakompleksi taastamistööd.

Keskkonnaamet taastab Endla looduskaitsealal märgalakompleksi

Keskkonnaamet kinnitas Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2014–2023, mille kohaselt on järgneva kümne aasta jooksul muu hulgas kavas märgalakompleksi taastamistööd.

Kaitsekorralduskava on kaitstava ala rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse järgmise kümne aasta olulisemad tegevused alaga seotud väärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks, teatas keskkonnaamet BNS-ile. Suurematest töödest on Endla looduskaitsealal kavas Oostriku jõe alamjooksu, Põltsamaa jõe vanajõgede ning kuivendusest tugevasti mõjutatud Endla märgalakompleksi taastamistööd ning poollooduslike koosluste hooldamine.
Jätkuvad ka alal toimuvate seirete läbiviimine ning kaitsealuste liikide leiukohtade tuvastamiseks vajalikud inventuurid. Tegevuste nimistus on ka õppe- ja matkaradade põhjalik värskendus ning Endla järve paadisadama uuendamine.
Endla looduskaitsealale on rajatud õppe- ja matkaradu kogupikkusega ligikaudu 20 kilomeetrit, kaitsealal on kaheksa lõkke- ja kaks puhkekohta. Ala väärtusi tutvustab looduskeskuse püsiekspositsioon. Uusi külastuskorralduslikke rajatisi kaitsealale juurde teha ei plaanita.
Piirkond võeti algselt kaitse alla 1981. aastal Endla-Oostriku sookaitseala moodustamisega. Alates 1997. aastast kuulub Endla looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsar-alade hulka. Soostiku keskseks osaks on kunagisest niinimetatud Suur-Endla järvest jäänud jäänukjärved, millest suuremad ja tuntumad on Endla järv ja Sinijärv. Kaitseala keskosa läbib ja liigendab Põltsamaa jõgi oma lisajõgedega. Looduskaitseala lääneosas avanevad karstiallikad, mitmed neist on Eesti ühed suuremad.
Endla looduskaitseala põhiväärtuseks on terviklik märgalakompleks, mille moodustavad kaheksa rabalaama ning neid ümbritsevad siirdesoo- ja madalsooalad ning soised metsad. Ala kogupindalaks on 10 161 hektarit.

Laadimine...Laadimine...