Keskkonnateadlane: ettevõtte ainuke eesmärk ei tohiks olla teenida kasumit, ettevõttel peab olema ka vastutus!

"Täna pole me veel näinud kriisi põhja. Peame väga hoolega jälgima, mis juhtub meie kaubanduspartneritega. Kui meie ettevõtete välismaised tellimused ära kukuvad, siis meie eksport ei taastu, sest eksport on meie majandusarengus üks väga suur mootor," rääkis Eamets.

Pilt: Scanpix

Keskkonnateadlane: ettevõtte ainuke eesmärk ei tohiks olla teenida kasumit, ettevõttel peab olema ka vastutus!

Kai Maran

"Nüüd võib rääkida juba neljandast tööstusrevolutsioonist," rääkis majandusteadlase Raul Eamets. "Mitte enam kodukontoreist, vaid kogu traditsioonilise tööstuse digitaliseerimisest, mil reaalseid tootmisprotsesse saab juhtida eemalt. Tekivad paindlikumad töövormid, kus kindel töökoht ei oma enam nii tugevat tähendust. Digitaliseerimine lubab protsesse juhtida eemalt."

Futuroloog Alvin Toffleri ennustatud kodukontorite, arvuti- ja infoajastu kolmas laine võib pandeemia tõukel tööstusrevolutsiooni kiirendada. Eametsa sõnul on koroonakriis muutmas töövorme ja toonud majanduse neljanda tööstusrevolutsiooni lävele.

"Nüüd võib rääkida juba neljandast tööstusrevolutsioonist," rääkis Eamets. "Mitte enam kodukontoreist, vaid kogu traditsioonilise tööstuse digitaliseerimisest, mil reaalseid tootmisprotsesse saab juhtida eemalt. Tekivad paindlikumad töövormid, kus kindel töökoht ei oma enam nii tugevat tähendust. Digitaliseerimine lubab protsesse juhtida eemalt. Astume siin ajas pika sammu edasi."

Tulevikuettevõte tähendab teadlase sõnul ka suuremat sotsiaalset vastutust. "Sotsiaalne vastutus tuleb päevakorda heaoluühiskonnas," ütles Eamets. "Mida arenenum ja mida rikkam ühiskond on, seda enam me sotsiaalsest vastutusest räägime. Tugevamalt tõuseb esile keskkonnasäästlik lähenemine."

Tema sõnul on mustvalge lähenemine selline, et Eesti on siis palju rohelisem, kui meil on hästi palju elektriautosid. "Tegelikult ei ole, kui mõtleme, millist elektrit need autod tarbivad! Elektritootmine on samas ka CO2 tootmine. Siin peaks enne toimuma revolutsioon vesinik-kütusele üleminekule," selgitas Eamets, et vaadata tuleb kogu tarneahelat. 

"Näiteks kui me toome Brasiiliast rohelise ökotoodanguna banaane, siis kui suur ökoloogiline jalajälg tegelikult on?"

Kriisist väljudes on esmalt vaja saavutada normaalne tööhõive. "Täna pole me veel näinud kriisi põhja. Peame väga hoolega jälgima, mis juhtub meie kaubanduspartneritega. Kui meie ettevõtete välismaised tellimused ära kukuvad, siis meie eksport ei taastu, sest eksport on meie majandusarengus üks väga suur mootor," rõhutas Eamets, et seda eriti naaberriikidega.

Keskkonnateadlane Erik Puura rõhutab, et ettevõte edukuse ainus kriteerium ei tohiks olla kasum.

Kasum versus vastutus

"Ettevõtte ainuke  eesmärk ei tohiks olla teenida kasumit, ettevõttel peab olema ka vastutus," ütles Puura.  "Vastutus ühiskonna ees ja oma töötajate ees. Arusaam, et ettevõtted on loodud vaid kasumi teenimiseks, pole kindlasti õige."

Sotsiaalsel vastutusel on teadlase sõnul mitu mõõdet. "Esiteks, tagada oma töötajate ja laiemas mõttes inimeste heaolu, teiseks, tagada keskkonnapuhtus," lausus Puura. "Iga ettevõte otsib bilanssi nende vahel. Eestis need arutelud on alles algamas. Ettevõtete sotsiaalse vastutuse teema pole meil veel kuigi hästi läbi mängitud!"

MTÜ Lahemaa Ökoturism juhatuse liige Kauri Kivipõld leiab, et vastutustundlik ettevõte muretseb muuhulgas looduskasvatuse pärast.

"Pean vastutustundlikuks, et meie kliendid loodust hoidma õpiksid ja aru saaksid, mida ja miks teha võib ja mida teha ei tohi, " rääkis Kivipõld.  "Nii näiteks kasutame me turistide rabamatkadel ainult laudteid. Talvel oleme hoidunud ka pinnast kraapivaist lumeräätsadest. Loodusretki korraldame väikestes kuni kahekümne inimesega gruppides, rabamatkadel kuni viisteist inimest grupis. Vastutustundlik ettevõte on keskkonnasäästlik."

Mootorsõidukeist küntud loodus taastub Kivipõllu sõnul aastakümneid. 

Suured kiirused rikuvad maastikku

"Kui maastikul kimatakse ringi maasturite või ATV-ga, siis vastutustundest kindlasti rääkida ei saa, " tõdes Kivipõld. "Pinnase rikkumised ja tallamised on eriti taunitavad kuiva pinnasega nõmmemetsades. Kui liivaluidetel kihutatakse maasturitega üles-alla metsaveereni ja leitakse, et nii on äge, siis pinnas taastub sellisest lõbust paarsada aastat. Juba isegi õuemuru taastub pikalt. Maikuus aitasid sõbrad mul likvideerida mahakukkunud puud ja siiamaani on autojälg murul näha."

Keskkonnaekspert Kai Kleini sõnul võiksid vastutustundlikkust tõsta tootjadki.

"Mõni ohtlik aine võib olla ära peitnud end igapäevatootesse, mida esimese  hooga tähele ei panegi, " ütles Klein. "Ohtlikumad lisandid on ftalaadid ehk plastipehmendid. Neid võib sisaldada nukk, laste sandaalid, pehme võimlemispall, aga ka nt lauavakstu. Ftalaatidele on sätestatud piirnorm, järelevalve käigus on aga leitud, et mõnes neis tooteis on seda isegi 300 korda rohkem esinenud. Mõnel lauakatte vakstul on kirjas, et toiduga kokkupuuteks seda kasutada ei tohi, kuid lauakattevakstu ju suure tõenäosusega toiduga kokku puutub. Hea indikaator on vänge plastilõhn!"

Laadimine...Laadimine...