Keskkonnaühendus: Saksamaa ja Eesti on ühed suuremad plastiraiskajad

Suur osa aastasest plastmassitoodangust ehk 6 miljonit tonni maandub Saksamaal enam-vähem kohe prügikastis. Aastal 1994 oli see näitaja vaevalt 3 miljoni tonni kandis.

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv
Keskkond

Keskkonnaühendus: Saksamaa ja Eesti on ühed suuremad plastiraiskajad

Toimetaja: Sandra Lepik

Suur osa aastasest plastmassitoodangust ehk 6 miljonit tonni maandub Saksamaal enam-vähem kohe prügikastis. Aastal 1994 oli see näitaja vaevalt 3 miljoni tonni kandis.

Saksamaa keskkonnaühendus BUND avaldas Presseportal.de vahendusel statistikale tugineva loo, milles nimetab Saksamaad, Eestit, Luksemburgi ja Iirimaad Euroopas enim plastprügi tootvateks riikideks, vahendas BNS. 

"Alles siis, kui me selle peale mõtleme, kui palju plastmassi meid iga päev übritseb, mõistame me selle plastikukriisi ulatust, milles me elame," ütles BUND-i jäätmeekspert Rolf Buschmann. "Läbimõeldult tarbides saab aga meist igaüks midagi selle heaks teha, et olmeplastikut vältida."

Olmeplastikut saab vältida igaüks

"Kui tarbijad enda oste ette planeerivad, endale plastmassivaba ostunimekirja koostavad ning kauba taaskasutatavatesse kottidesse ja karpidesse pakivad, tekitame me ühekordselt kasutatavate kilekottide näol iga poeskäiguga vähem prügi. Kui me aga tarbijatena lisaks veel plastikusse pakendamata tooteid ostame ja eelistame neile paber- või papp-pakendeid või sootuks pakendamata lahendusi, vähendame me tarbetu plasti koguseid oluliselt," selgitas Buschmann.

BUND-i hinnangul leidub üpris palju põhjuseid, miks aastaringselt plastikupaastu pidada.

"Meie kaugem eesmärk on võimalikult paljude inimeste võimalikult plastikuvaba elu," rääkis Buschmann. "Püsiv plastikupaast on lõppude lõpuks hea nii meie tervise kui ka looduse ja keskkonna puutumatuse seisukohast."

Statistika järgi jõuab Saksamaal ümbertöötlusse rohkem kunstmaterjale kui kusagil mujal Euroopas – üle 14 miljoni tonni plastmassi aastas – ja trend on seejuures tõusev. Paraku on Saksamaal ümbertöödeldavast plastmassist vaid 12 protsenti teise ringi materjal, ülejäänud 88 protsenti moodustab täiesti uus tehismaterjal.

Plastijäätmetest 39 protsenti jõuab toorainetsüklisse

Suur osa aastasest plastmassitoodangust ehk 6 miljonit tonni maandub Saksamaal enam-vähem kohe prügikastis. Aastal 1994 oli see näitaja veel vaevalt 3 miljoni tonni kandis. Saksamaa on seega Eesti, Luksemburgi ja Iirimaa kõrval üks Euroopa suuremaid plastprügi tootjaid.

Tekkivatest plastijäätmetest jõuab tagasi toorainetsüklisse 39 protsenti, ülejäänud osa põletatakse jäätmepõletusjaamades. See aga halvendab kliimabilanssi, sest ühe kilo kunstmaterjali põletamisest paiskub atmosfääri topeltkogus CO2. Eriti probleemne on aga see, et 35 protsenti plastprügist viiakse välismaale, kus seda sageli ülikehvades tingimustes ümber töödeldakse. 

BUND toonitab, et igal aastal jõuab maailmamerre umbes 10 miljonit tonni prügi, millest kolmveerandi moodustavad kunstmaterjalid.

Laadimine...Laadimine...