Kesklinn kolib mere äärde, Tiskre ja Stroomi eemale?

"Kliima soojenemise tõttu tõusev vesi ujutaks näiteks Tiskres üpris suured alad üle ning seetõttu peaks edaspidi planeeringutes kindlasti üleujutustega arvestama," nentis linna veekaitse juhtivspetsialist Silver Riige.

Pilt: Scanpix

Kesklinn kolib mere äärde, Tiskre ja Stroomi eemale?

"Kliima soojenemise tõttu tõusev vesi ujutaks näiteks Tiskres üpris suured alad üle ning seetõttu peaks edaspidi planeeringutes kindlasti üleujutustega arvestama," nentis linna veekaitse juhtivspetsialist Silver Riige.

Tänavusel Tallinna visioonikonverentsil "Linlane ja meri" arutlesid eksperdid linna mereääre avamise üle. Riige nentis, et kliimamuutused mõjutavad paratamatult ka mereäärsetel aladel elavaid inimesi. "Viimase saja aasta jooksul on kliima soojenenud 0,74 kraadi. Kardetakse, et aastaks 2100 soojeneb kliima veel 1,1 kuni 6,4 kraadi," mainis ta.

Palju juba ära tehtud

Kuna asi on tõsine, siis on Euroopa Liit Riige sõnul vastu võtnud ka vastava direktiivi, kooskõlas millega sündis keskkonnaministeeriumis üleujutusohuga piirkondade uuring. Riige sõnul ähvardab üleujutusoht eelkõige neid alasid, kus väiksemad üleujutused on sagedased, kus elab vähemalt 500 inimest ja on tihe asustus. "Tallinna linnas on neli üleujutusohuga ala. Kõige markantsem on Tiskre, kus sama hästi kui Rannamõisa teeni varitseb üleujutusoht," rääkis Riige. "Teine n-ö näidisala on Mustjõe suudme ala koos Pelguranna ja Stroomi rannaga." Üleujutused ohustavad tulevikus ka osa Paljassaare poolsaarest ja Pirita purjespordikeskuse piirkonda koos mereäärega kuni Saare teeni.

Kliimamuutustega peab Riige sõnul arvestama ka mereääre planeerimisel. "Tõenäosus, et veetase tõuseb järgmise aasta jooksul üle Kroonlinna nulli, on kümme protsenti, see ujutaks aga Tiskres üle juba üpris suured alad. Edaspidi peaks planeeringutes kindlasti kliimasoojenemisega arvestama," mainis Riige.

Tallinna peaarhitekti Endrik Männi sõnul võttis volikogu kontseptsiooni linna avamisest merele vastu juba 2007. aasta sügisel. "Tallinna keskus nihkub Viru hotelli ümbrusest mere äärde ja oluline on selliste kultuuriobjektide nagu linnahall, Kultuurikatel ja meremuuseum kordategemine, et nad moodustaks piki mereäärt justkui pärliketi," rääkis Mänd. "Palju asju, mis selles lihtsas kontseptsioonis sees olid, on ellu viidud, kuid päris palju on veel teha. Tallinn on lapitekilinn, kus on väga palju kihistusi eri aegadest, kuid praegu on puudu kesklinlik paik, mida võiks mere äärde rajada – ruumi ja potentsiaali on seal palju."

Siiski ei maksa Tallinna mereäärest rääkides vaadata vaid tulevikku, nentis peaarhitekt. "Mereäär väärib igapäevast kasutamist juba praegu. Tühja maad ja arenguvõimalusi jätkub aastateks, kuid siia võiks juba praegu tekkida ridamisi vahekasutusi."

Tuline vastukaja

Üks olulisim prioriteet on Tallinna jaoks Männi sõnul taristu loomine, et mere äärde pääseks mugavalt ja seal oleks hea olla. "Mõni neist projektidest on juba realiseerunud, näiteks Kalaranna tänav, tänu millele sai mereääre areng Põhja-Tallinnas suure hoo sisse," rääkis Mänd. "See tänav valmis tänu linna, riigi ja piirkonna maaomanike tihedale koostööle varem, kui oodata oleks osanud."

Mänd tõi välja ka eelmisel aastal valminud beetapromenaadi, mis toob inimesed mere äärde ja annab neile aimu sellest, kus hakkab kunagi olema rannapromenaad.

Laadimine...Laadimine...