Keskpank: hõives on pigem suurenenud madalama tootlikkusega harude osa

IT ning äriteenuste sektoris on tekkinud juurde arvukalt uusi töökohti ja harudes, mille konkurentsivõime on langenud, on tõenäoliselt palju töökohti kadunud," kirjutas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Keskpank: hõives on pigem suurenenud madalama tootlikkusega harude osa

Toimetaja: Sandra Lepik

IT ning äriteenuste sektoris on tekkinud juurde arvukalt uusi töökohti ja harudes, mille konkurentsivõime on langenud, on tõenäoliselt palju töökohti kadunud," kirjutas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul on tööjõud viimastel aastatel liikunud kõrgema palgaga harudesse, kuid samal ajal pole kõrgema tootlikkusega tegevusalade osakaal märkimisväärselt kasvanud, vahendas BNS. 

"Viimastel aastatel on suurenenud töölkäijate arv ja järjest enam vahetatakse ka töökohti. IT ning äriteenuste sektoris on tekkinud juurde arvukalt uusi töökohti ja harudes, mille konkurentsivõime on langenud, on tõenäoliselt palju töökohti kadunud," kirjutab ökonomist keskpanga blogis. 

Oja sõnul näitavad arvutused, et olukord on mõneti vastuoluline. Nimelt on tööjõud liikunud kõrgema palgaga harudesse, aga samal ajal pole kõrgema tootlikkusega tegevusalade osakaal märkimisväärselt kasvanud."Sõltuvalt aastast on pigem suurenenud madalama tootlikkusega harude osakaal. Arvestada tuleb aga, et kõrgem palk ei tähenda alati suuremat tootlikkust," märkis ta. 

"See võib tunduda üllatav – töötajate liikumine parema palga peale peaks ju majanduskasvu kiirendama, sest ettevõtted, mis suudavad maksta kõrgemat palka, peaksid olema ka tootlikumad. Alati ei pruugi see aga nii olla, sest kui majandus on üle kuumenemas, võib ajutiselt suureneda tööjõunõudlus valdkondades, mis pole pikaajaliselt jätkusuutlikud. Näiteks eelmise buumi ajal suurenes laenuraha toel nõudlus ehitamise järele ning ehitussektoris kasvas kiiresti töötajate arv. Kriisi saabudes kuivas ehitussektori hõive aga kokku," kommenteeris keskpanga ökonomist. 

Madalama tootlikkusega harude osakaalu suurenemine hõives ei ole Oja arvates tingimata halb ja sellest ei saa järeldada, et Eestis tootlikkus ei suurene. Küll aga annab see tema sõnul mõtlemisainet selle kohta, mis on Eesti tulevase majanduskasvu allikad.

Madalama tootlikkusega harude osakaalu kasvu taga võib ökonomist hinnangul olla ka suurem tööturul osalemine. "Tööturumeetmed, näiteks töövõimereform, aga ka maksusüsteemi muudatused on soosinud madalama tootlikkusega tööjõu lisandumist. Tööturult eemal olnud inimeste tööletulek aitab neil paremini toime tulla ja vähendab survet sotsiaalsüsteemile," rääkis ta. 

Samuti võib negatiivset seost tootlikkusega selgitada keskpanga ökonomisti sõnul kapitali tähenduse laienemine. "Kõrgemat palka maksvad harud võivad nõuda rohkem inim- ja teadmuskapitali ning vähem füüsilist kapitali. Seetõttu võivad palgad neis harudes olla tootlikkusega võrreldes üsna kõrged," lisas Oja.

Laadimine...Laadimine...