Keskpank: vaatamata ühiskonna vananemisele suureneb tööjõus osalemine

Tööturul osalemist suurendavad pensioniea tõus ja inimeste tervise paranemine. Viimane peegeldub selles, et viimastel aastatel ongi tööturul osalemine kasvanud vanemates vanusegruppides," selgitas Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Keskpank: vaatamata ühiskonna vananemisele suureneb tööjõus osalemine

Toimetaja: Moonika Tuul

Tööturul osalemist suurendavad pensioniea tõus ja inimeste tervise paranemine. Viimane peegeldub selles, et viimastel aastatel ongi tööturul osalemine kasvanud vanemates vanusegruppides," selgitas Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul suureneb Eesti elanike tööjõus osalemise määr järgmise 30 aasta jooksul isegi vananeva rahvastiku mõju arvesse võttes, vahendas BNS.

"Rahvastikuprognooside järgi ootab Eesti tööealist elanikkonda järgmiste kümnendite jooksul märgatav vähenemine ja vananemine. Inimeste hulk väheneb vanusegruppides, kus tööjõus osalemise määr on kõrge, ja suureneb madala osalusmääraga vanusegruppides. Tööjõupakkumise mõttes ei ole aga pilt nii tume: tööturul osalemist suurendavad pensioniea tõus ja inimeste tervise paranemine. Viimane peegeldub selles, et viimastel aastatel ongi tööturul osalemine kasvanud vanemates vanusegruppides," ütles Oja pressiteate vahendusel.

"Töövõimereformi arvestamata peaks osalusmäär lähiaastatel vähenema, aga ligikaudu kümne aasta pärast jälle kasvama hakkama. Tänu töövõimereformile osalusmäär tõenäoliselt siiski veel veidi kasvab," lisas Oja.

Osalusmäära vähendab Oja sõnul kõige enam rahvastiku vananemine, kuna suurema majandusliku aktiivsusega vanusegruppide osakaal rahvastikus langeb. "Samuti vähendab osalusmäära oodatav sündimuse kasv, mis suurendab kodus olevate 30–50-aastaste naiste osakaalu, aga see mõju on võrreldes teiste teguritega väike. Koos sünnitusea tõusuga võib aga 20-ndates naiste osalemine tööturul isegi kasvada," märkis ta.

"Osalusmäära vähendavaid tegureid tasakaalustab suures osas pensioniea tõus. Analüüsis on võetud pensioniea tõusu arvesse läbi kolme muutuja: pensioniiga ise, eelpensioni saamise õigus ja pensionieas oleku aeg. Seetõttu suurendab konkreetse aasta pensioniea tõus tööturul osalemist pikema aja jooksul ja pensioniea tõus ei mõjuta vaid neid inimesi, kelle vanus on vahetult pensioniea läheduses. Samuti suurendab tulevikus tööturul osalemist parem tervis, mille lähendina on mudelis kasutatud suremuskordajat," sõnas Eesti Panga ökonomist.

Vaatamata sellele, et kaugemas vaates tööturul osalemise määr veidi tõuseb, väheneb siiski tööjõupakkumine, sest tööealiste arv väheneb aastani 2050 keskmiselt 0,3 protsenti aastas.

Osalemisaktiivsust on Eesti Panga analüüsis modelleeritud viieaastaste vanusegruppide ja sugude lõikes, kasutades selgitava tegurina rahvastikuprognoosi näitajaid, nagu oodatava eluea muutus, sündimuse muutus ja muu. Tööturul osalemist märkimisväärselt mõjutava pensioniea tõusu kohta on tehtud eeldus, et alates 2027. aastast tõuseb pensioniiga samas tempos oodatava eluea kasvuga. Hinnangud ei võta arvesse praegu käimasolevat töövõimereformi.

Laadimine...Laadimine...