Kiire internet on vajalik, et püsida e-riigina

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Jüri Jõemaa: „Tarkade teede lahendused ning intelligentsed trasnpordisüsteemid tulevad kiiremini kui me seda oodata oskame. Ja ühel hetkel avastame, et me ei olegi enam nii e-riik“.

Pilt: Kuvatõmmis

Kiire internet on vajalik, et püsida e-riigina

Toimetaja: Meelis Piller

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Jüri Jõemaa: „Tarkade teede lahendused ning intelligentsed trasnpordisüsteemid tulevad kiiremini kui me seda oodata oskame. Ja ühel hetkel avastame, et me ei olegi enam nii e-riik“.

11. jaanuaril arutati riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis kiire interneti hetkeolukorda ning perspektiive.

2014 asutas riigikogu lairiba toetusrühma ning hakkas tegelema toetava seadusandlusega, et lairibainternet inimestele lähemale tuua. Tänaseks on kiire internet Eesti elanikele lähemal kui kunagi varem. Möödunud aasta lõpus toimus lairibataristu rajamise avalik konkurss, mille võitis Elektrilevi. Elektrilevi on lubanud juba järgmisest kuust alustada kiire internetivõrgu ehitamist ning juba sel aastal on plaanis saada võrku 10 000 hoonet, koos kortermajadega 15 000 ning jõuda 2023 lõpuks 200 000 ühenduspunktini.

Kapitalimahuka töö kogu investeeringute maht on 100 miljonit, millest riigi osa 20 miljonit eurot. Riigipoolne panus pluss Elektrilevi panus kokku katab kogu projekti rahalise poole.

Andres Metsoja sõnul on viimase nelja aastaga jäänud lairiba teenust puudutavatest teemadest kõlama eelkõige optiline kaabel. „Riik on võtnud eesmärgiks minna sinna, kus on valged alad, kuhu eraturg ei jõua, sest majanduslikult ei ole see kuidagi mõistlik,“ rääkis Metsoja ning täpsustas, et e-riigina peame me tagama taaristu kõigile majapidamistele. „Aga me ei ole kunagi ära unustanud seda, et on olemas õhu kaudu ühendused.“ Valgusoptika kaudu muutub andmeside küll kiiremaks ja töökindlamaks, kuid meil on ettevõtjate ja riigi panusega umbes 90 miljoni eest välja ehitatud mastide võrk – mobiilne internet ei kao mitte kuhugi. „Pigem ootused kasvavad ka selles osas – nii kiiruste kui kättesaadavuse suunas.“

 

Uued juhised parlamendile

Metsoja ütles ka, et erasektor võiks järgnevaks viieks aastaks anda parlamendile tööülesandeid – lisaks optilisele fiksvõrgule oleks vaja teada, mida teha sagedusaladega ning kas on tarvis viia ellu täiendavad seadusemuudatusi.

Rohkem kui kolm aastat majadus- ja kommunikatsiooniministeeriumis lairibaküsimustega tegelenud nõunik Raigo Iling rääkis, et lairibavõrgu visioon pandi paika juba 2009. „Võib öelda, et järgmiseks aastaks on see täidetud ja isegi väikese ülejäägiga,“ ütles ta. Eelmise rahastusperioodiga oli arvestatud, et kõik saab valmis juba 2015, kuid rahaliste vahendite piiratuse tõttu sai valmis alla poole. Uuel perioodil on tehtud ülejäänud pool. Möödunud reedel tehti ka Rahandusministeeriumi audiitoritele vahearuanne. „Oleme omal järjes ja eesmärgi täitnud.“

Problemaatiliseks on Ilingu sõnul jäänud nö „viimane miil“, mida ei ole saanud Euroopa Liidu vahendutest rahastada ning võimalus rahastada seda riigieelarvest, tekkis alles 2017, kui MKM koos sideettevõtjatega „viimase miili“ analüüsi läbi viis ja kaardistas probleemkohad ning maksumused.

Täna käib eramute piirkonnas turupõhine investeerimine ja maapiirkonnas on viidud läbi „viimase miili“ toetusmeetme konkurss. „Tõesti veel on jäänud teatud hulk aadresse ja selle analüüsiga me praegu tegeleme,“ rääkis Iling. „Ka kaalume, millised on toetuse andmise võimalused või valikud – kas minna edasi üleriigilise meetmega või siis anda näiteks toetust küla ühistutele või tarbijatele, kes saaksid nii-öelda koonduda ja endale meelepärase teenusepakkuja valida.“

 

Nõudmised kasvavad

Täna on käimas läbirääkimised Euroopa Liidu fondide kasutamise osas. Ilingu sõnul peab arvestama seda, et kui EL eesmärgid 2020 aastaks on 30MB majapidamise kohta, siis 2025. aastaks peab see olema juba 100MB ning uuendatav gigabitini. Samuti peab gigabitine ühendus olema koolides ning muudes olulistes asutustes-ettevõtetes. Siiani ei ole õnnestunud regionaalarengu fondist rahastust võrkude ehitamiseks saada, kuid Iling avaldas lootust, et kuna eesmärgid on märgatavalt kõrgemad, siis ehk see võimalus nüüd ka tekib. Samas on veel läbirääkimised pooleli, toimuvad Euroopa Parlamendi valimised ning tuleb uus komisjon.

Siiani on jäänud samaks riigiabi reeglid, millise piirini tohib riigiabi anda ning need lähtuvad 2020 eesmärkidest. „Eeldatavasti järgmise perioodi ajal see tõuseb, seda on paljud riigid nõudnud,“ selgitas Iling. „Olukorras, kus sideühendused on muutumas järjest enam majanduse alustalaks 5G, lairiba, siis see saab olema igal pool kajastatud isegi valdkondades, millest mõned aastad tagasi ei osanudki seostada sideühendustega.“

Lepingu võitnud Elektrilevil on üle 650 000 tarbimiskoha ning elektrit tuuakse 93% Eesti territooriumist. Korralik infrastruktuur ja kompetents võimaldas hakata arendama operaatorineutraalset platvormi, mida saavad kasutada kõik huvitatud teenusepakkujad.

Madala internetiga aadresse oli üle Eesti umbes 160 000. Elektrilevi viis läbi automaatplaneerimise, kuidas operaatorineutraalne võrk aadressini viia. Tänaseks on tulnud 50 000 sooviavaldust internetivõrguga liitumiseks.

 

Olemasolev taristu tuleb appi

Interneti juurdepääsuvõrk algab baasvõrgust. Baasvõrgust teeb Elektrilevi peamiselt maakaabliga võrguga liitumise esimeste aadressideni. Edasi kasutatakse elektrivõrku – madalpinge õhuliini mastide külge rajatakse optikavõrk kuni lõppaadressideni.

„Meil on lepinguliselt kohustus ehitada käesoleval aastal välja riigi toega alades neli tuhat üheksasada aadressi,“ rääkis Elektrilevi juhatuse liige Taavo Randma. Lähteprojektidega on juba algust tehtud ning kaasatud on umbes pooled Eesti omavalitsused. „Ajaliselt püüame siis esimeste ehitustöödega ehk siis projekteerimised valmis saada kevadeks ja aprill-mai alustada esimestes piirkondades ehitustöödega.“

Kõiki, kes liitumiseks avalduse on teinud, hoitakse pidevalt tööde käiguga kursis. „Püüame arvestada kõikide sooviavaldustega, mis meieni on laekunud ja samuti anname lähiajal tagasisidet, kellega me saame juba 2019 arvestada ja mis tuleb lükata järgmistesse aastatesse,“ rääkis Randma.

„Tuleb kindlasti arvestada sellega, et see nelikümmend tuhat aadressi, mis on riigi toe alades pluss kuuskümmend tuhat aadressi, mis jäävad sinna vahepeale nii-öelda kommertsalasse – täna see kindlasti kõiki nii-öelda neid „punaseid täppe valges“ alas ei kata,“ selgitas Randma. „Liigume tihedast hajasse.“

 

Tehnoloogia areneb kiirelt

 „Me elame ju sellises kiiresti muutuvas maailmas. Täna on Euroopas eesmärk kolmkümmend megabitti, see liigub kogu aeg eest ära,“ rääkis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Jüri Jõemaa. „Me peame tegelema klientide ootustele ja uutele arenevatele teenustele võib-olla isegi järgi jooksmisega.“

Jõemaa rääkis, et tähelepanu tuleb pöörata tehnoloogia arengule, mille peale pole väga palju mõeldud – näiteks isejuhtivad sõidukid või kaupa transportivad droonid nõuavad ohutuks tööks kiiret sidet. Jõemaa sõnul tulevad tarkade teede lahendused ning intelligentsed trasnpordisüsteemid kiiremini kui me seda oodata oskame. „Siis ühel hetkel selgub, et oleme küll e-riik, aga transpordi valdkonnas võib-olla ei olegi nii e-riik. Sellega tuleks korralikult tegeleda.“

Jõemaa selgitab, et juhul kui Rail Baltic rajatakse, siis tuleks seda käsitleda Via Balticaga ühe trassina – nende vahe on ainult 20-25 kilomeetrit. „See vahe ja need mõlemad trassid tuleb katta korraliku sidega.“ Jõemaa sõnul on arutatud ka, et Rail Balticuga koos teha Eestist väga suuremahuline optiline kaabel mööda maad Kesk-Euroopasse. Merepõhjas oleva ühendusega tuleb ette aeg-ajalt probleeme, kui millegipärast kipuvad laevade ankrud kaablite taha kinni jääma.

Laadimine...Laadimine...