Kiirlaenud tuleb kiirkorras ära keelata!

Kiirlaenufirmade võlapõrgus on juba ligi 36 000 Eesti elanikku, seega on kiirlaenufirmadele intressilae kehtestamine vaid poolik lahendus, leiab riigikogu liige Siret Kotka.

Pilt: Albert Truuväärt

Kiirlaenud tuleb kiirkorras ära keelata! (1)

Siret Kotka, Riigikogu liige, Keskerakond

Kiirlaenufirmade võlapõrgus on juba ligi 36 000 Eesti elanikku, seega on kiirlaenufirmadele intressilae kehtestamine vaid poolik lahendus, leiab riigikogu liige Siret Kotka.

Riigikogus on menetluses seaduseelnõu, millega üritatakse kiirlaenude intressidele piirangud peale panna. See on tore ja vajalik algatus, mida Keskerakond kindlalt toetab, aga paraku on see vaid poolik lahendus. Kiirlaenud vajavad otsustavamat, resoluutsemat lähenemist, see tähendab totaalset lahendust. Nimelt tuleb need täiesti ära keelata.

Arusaadavalt on kiirlaenude näol tegu röövelliku liigkasuvõtuga, kus aasta põhjal sadadesse protsentidesse ulatuvad intressid võivad kohusetundlikumagi kiirlaenuvõtja võlapõrgusse paisata. Niivõrd röögatute protsentidega laenude puhul on enam kui tõenäoline, et osal laenuvõtjatel tekivad tõsised probleemid nn sms-laenu tagasimaksmisega. Lihtsat elu ja kerget kulutamist õhutav laen põhjustab märkimisväärseid raskusi ja kannatusi.

Kiirlaenuvõtjaid on Eestis tänaseks juba ligemale 36 000 inimest. Seda on rohkem kui Jõgevamaal, Järvamaal või Saaremaal elanikke. Kogunisti 1/3 kiirlaenuvõtjaist ei saa laenu tagasimaksmisega hakkama. Ei ole alust arvata, et see kurvastav number lähiajal kuidagiviisi paraneks.

Kiirlaenufirmad lõhuvad elusid

On palju juttu olnud mängusõltuvusest, mis lõhub perekondi ja hävitab elusid. Võimalik, et leidub inimesi, kes põevad kiirlaenusõltuvust, aga kindel on see, et nii kiirlaenud kui ka kasiinosõltuvus võivad tuua samalaadseid kurbi tagajärgi. Nad mõjuvad laastavalt paljude inimeste suhetele. Kannatajaks ei ole ainult mängusõltlane või kiirlaenuvõtja ise, vaid ka iga lähedane tema ümber. Sellise asja vastu tuleb raudselt võidelda. Üks võimalus on reklaamid ära keelustada. See on tubli lüke, aga sellest ei piisa, sest see ei lahenda olukorda. Sõltlane leiab ikka võimaluse, kuidas oma kiusatusele järele anda.

Kiirlaenu võtavad ju ikkagi need, kes pangast võlgu ei saa. Sageli on tegemist inimestega, kes elavad palgapäevast palgapäevani ja kel on niigi raske tulla toime igapäevaste kuludega. Anda neile veel kiirlaen oma ohtude ja riskidega on igatpidi vastutustundetu. Kas riik tahab tõesti sellised inimesed kindlalt edasi veelgi sügavamasse laenukuristikku tõugata?

Mõistan pankade vaenulikkust kiirlaenukontorite suhtes. Eks pangad võta seda selliselt, et kiirlaenukontorid solgivad turu ära. Nii mõnigi selline inimene, kellest oleks võinud saada korralik klient ka pangas, on nüüd saanud endale halva märgi külge.

Ütleme, et tal võib-olla isegi väga poleks seda kiirlaenu tarvis olnudki, aga kihk sai võitu. Nüüd on tal aga pangast näiteks eluasemelaenu saamisel kriips tükiks ajaks peal. Niiviisi rikuvad kiirlaenufirmad juba eos paljude inimeste tuleviku ära.

See on julm ja külm, ent loogiline, et kiirlaenuandjad soovivadki oma klientide laenu tagasimaksmisega hättajäämist. See tähendab kiirlaenuärile rasvasemaid intresse, kopsakamat kasumit, ja kui laen on tagatud korteri, maa või majaga, siis saab ka sellele küüned taha ajada. Seevastu pank ei ole huvitatud kliendi tagatise mahamüümisest. Tema tahab kundet, kes maksaks stabiilselt 10 või 20 aastat, sest see aitab pangal oma rahavooge planeerida.

Sarnane teema on ka kasiinodega. Mängupõrgu soovib, et sa regulaarselt mängimas käiksid, aga teeksid tööd ja teeniksid palka, millega taas kasiinot nuumama tulla. Ühesõnaga, nii panga kui kasiino sooviks on omada kliendiga püsivat sõltuvussuhet.

Kiirlaen viib inimese põhja

On võimalik ette kujutada korrapäraselt kasiinos mängivat kodanikku, kes saab endaga kenasti hakkama, andes oma mängukirele vaid aeg-ajalt järele. Endaga toime tulevat ja reeglipäraselt kiirlaene võtvat inimest on keeruline silme ette manada. Pigem leiame ta mõne aasta pärast kõigist hüljatuna tänavalt.

Kiirlaenukontorid teavad, et see, kes tema juurde jõuab, on omadega tavaliselt plindris. Suure tõenäosusega tema majanduslik seisund lähiajal ei parane. Seetõttu üritavadki nad oma kliendilt kiiresti ja võimalikult palju korraga kätte saada. Varsti ei ole talt enam niikuinii midagi võtta.

Niisiis, järjepidev kiirlaenuvõtt, mis ei ole kindlasti midagi jätkusuutlikku, lõppeb tahes-tahtmata varem või hiljem laenaja jaoks rahalise krahhiga. Kui panna pank, kasiino ja kiirlaenukontor kahjulikkuse skaalale, siis viimane oleks meie ühiskonnale kõige kahjutoovam. Seetõttu olen veendunud, et kiirlaenuärile tuleks Eestis viivitamatult ots peale teha. Täna pole veel hilja!

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...