Kirjanik ja publitsist Katrin Pauts: kirjandusest peavoolumeedias enam ei räägita

"Meedias ei paista kirjandus viimasel ajal välja nii palju, nagu võiks välja paista. Tundub, et kultuurihuvilisi on lihtsalt vähe ja meedia juhid jälgivad hoolega, kui palju mingi loo peale neid klikke tuleb," kurtis Pauts.

Eesti

Kirjanik ja publitsist Katrin Pauts: kirjandusest peavoolumeedias enam ei räägita (1)

Ivo Karlep

"Meedias ei paista kirjandus viimasel ajal välja nii palju, nagu võiks välja paista. Tundub, et kultuurihuvilisi on lihtsalt vähe ja meedia juhid jälgivad hoolega, kui palju mingi loo peale neid klikke tuleb," kurtis Pauts.

Krimiromaanidega endale nime teinud kirjanik ja publitsist ning telestsenarist Katrin Pauts valutab südant kirjanduse tõrjutud seisundi üle Eesti meedias. Pautsi sõnul on meie ajakirjandus küll juba kolmkümmend aastat vaba, aga see, mis peaks hoidma eesti keelt ja meie kultuuri vaimset meelelaadi, hakkab samm-sammult suurest pildist välja kukkuma. Kahjuks on ka maksumaksja raha eest töötav avalik-õigsulik televisioon länud kaasa massimeedia vaatajanumbri hullusega ning kultuurisaateid koomale tõmmanud.

""Meedias ei paista kirjandus viimasel ajal välja nii palju, nagu võiks välja paista. Tundub, et kultuurihuvilisi on lihtsalt vähe ja meedia juhid jälgivad hoolega, kui palju mingi loo peale neid klikke tuleb," kurtis Pauts. "Jah, lehtedes kirjtutatakse selgeltnägijate raamatutest, aga saade Kirjandusministeerium kadus ära televisioonist ja kultuurisaade OP on muudetud mingiks popiks saateks. Seda on igasuguste teemadega laiendatud ja tõugatud meelelahutuse suunas."

Selle taga on Pautsi väitel jällegi jaht vaatajanumbritele, mida ka ETV on hakanud kahetsusväärselt taga ajama.

"Meie ajalehtede kultuuriküljed jäävad järjest ahtamaks, kuid mõnes toimetuses on veel asjatundlikud kultuuritoimetajad õnneks olemas," jätkas Pauts ja tõi positiivse näitena Postimehe ajakirjaniku Alvar Loogi. "Tema artikleid ma tõesti soovitan lugeda, need on asjatundlikud ja head," kiitis ta.

"ERRi portaalist võib ka saada infot, seal on omaette alajaotus ja sageli ilmub huvitavaid asju. Peale nende on ainult kultuuriväljaanded Vikerkaar, Looming, Sirp. Aga et nn peavoolu ajakirjandus kirjutaks kirjanikest, seda ma tõesti kahjuks ei näe. Tuleb ikkagi jälgida kultuuriinimestele mõeldud ajakirjandust," arutles Pauts. Kuid kõik neid väljaandeid ei loe ja sellepärast oleks eriti eesti keel aastal oodanud, et meie meedia pöörab ka eesti kirjandusele erilist tähelepanu. Selle asemel on aga näha hoopis vähikäiku.

"Miks on hakatud seda kirjanduse teemat kartma, on võibolla see, et süvitsi minekul võidakse minna väga spetsiifiliseks ja näiteks käsitleda saksa filosoofide seiskohti ja teoseid, millest saavad aru tõesti väga vähesed. Aga sealt on jälle väga kerge minna sinna teise äärmusse, nagu on juhtunud OPi saatega," oli Pauts nördinud. "Minu meelset võiks kirjandus olla loomulik iga kodu kultuuri osa. Tahaks sellist aega tagasi, et kirjandus on jälle igas eesti kodus." 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...