Kiusamisvaba Kooli uuringujuht: mida vähem kiusatavaid, seda rohkem kiusatav kannatab

"Eesti osaleb suurtes rahvusvahelistes uuringutes, mille põhjal võib märgata kannatavate laste arvu langust. Hoolimata sellest oleme ikka üsna suure kiusamise riskiga riik," ütles Kiusamisvaba Kooli uuringujuht Kristiina Treial.

Pilt: Pixabay
Haridus

Kiusamisvaba Kooli uuringujuht: mida vähem kiusatavaid, seda rohkem kiusatav kannatab

Vesta Reest

"Eesti osaleb suurtes rahvusvahelistes uuringutes, mille põhjal võib märgata kannatavate laste arvu langust. Hoolimata sellest oleme ikka üsna suure kiusamise riskiga riik," ütles Kiusamisvaba Kooli uuringujuht Kristiina Treial.

Juulis, keset suvepuhkust võttis Sillamäel endalt elu 10-aastane poiss, kes väidetavalt kannatas koolikiusamise all. Poisi õde kirjutas sotsiaalmeedias, et venda kiusati nii koolis kui ka koduhoovis. Pealinn uuris, kuidas on koolikiusamisega lood Eestis üldiselt.  

Treiali sõnul kannatas 10 aastat tagasi iga neljas õpilane, praeguseks on jõutud alla 20% piiridesse. "See on tähendanud päris suurt tööd koolidega ja avalikkusega," rääkis Treial. "Töö ei ole sugugi veel tehtud, hästi palju on veel teha."

Lahendused ei tule iseenesest 

Oluliste punktidena tõi ta välja nii koolide kui ka lapsevanemate teadlikkuse tõstmise, aga ka  koolidesse oskusteabe sisseviimise. "Sest kiusamise ennetamine ja lahendamine – see ei tule iseenesest," ütles Treial. 

Tema sõnul näitab maailmapraktika, et päris nulli peale koolikiusamist – vähemalt mitte riiklikul tasandil – ei ole. "Oma naabritelt Põhjamaadelt saame õppida, et kui kiusamise ennetamisega tegeldakse süsteemselt ja järjepidevalt ning kasutatakse tõhusaks osutunud meetodeid, ehk ei tehta midagi toreduse pärast, vaid tehaksegi pingutuse pärast – siis on võimalik saada ka paremat tulemust," ütles Treial. 

Treial tõi veel välja omapärase kurioosumi: mida väiksemaks jääb kiusatavate laste arv, seda rohkem need, keda kiusatakse, kannatavad. "Neil on psühholoogiliselt raskem kannataja rollis olla," selgitas Treial. Tema kinnitusel vajavad need, kes kannatavad sel juhul ekstra tähelepanu, et nende kannatusi saaks leevendada. 

Tõhus tegevus on väga pikk protsess!

Kiusamisvaba kooli uuringujuht rääkis veel, et tõhus kiusamise vastane tegevus on väga pikk protsess. "See eeldab ühiskonnas väärtushinnangute ja suhtluskultuuri muutumist,“ ütles ta, „sageli rahuldutakse poolikute lahendustega."

Treial kinnitas, et tema ja tema kolleegid kogevad sageli seda, et kõik koolid ei ole suureks pingutuseks valmis. Tavapärane vastus, mida koolidelt kuuleb, on: "Me ju tegeleme sellega iga päev!"

Maailmapraktika ja uuringud näitavad, et igapäevane kõhutunde järgi tegutsemine ei ole piisav. Ta ütles, et tänapäevane lahendus on terviklik lähenemine: tegeldakse samal ajal nii õpetajate, õpilaste kui ka lastevanemate harimisega, süstemaatiliselt teadlikkuse ja oskuste tõstmisega, väärtuskasvatuse ja suhtlemisoskuste tõstmisega. 

Treial ütles, et läbiv mõte peaks olema: iga inimene on väärtuslik ja mitte kellelgi ei ole õigust teda alandada. "See on hästi suur ja terviklik süsteem, ühe õpetaja kõhutunde põhjal tegutsemine ei muuda seda," sõnas Treial. 

Ta tõi veel välja, et iga inimene peaks aru saama, et kiusamine on meie kõigi asi ja kui see kuskil toimub, on see meie asi seda peatada.

Treial soovitas nii lastevanematel kui lastel endil külastada lehekülge kiusamisvaba kool, kust leiab süsteeme ja juhendeid, kuidas kiusamisele vastu astuda. "Näiteks Turu ülikoolis välja töötatud KiVa programm, millega on Eestis liitunud päris palju koole ja mida on hõlpus järgida," ütles Treial.

Laadimine...Laadimine...