Kiusuennetaja: pealtvaataja ülesanne on kiusamine lõpetada

Koolikiusamise ennetamise kontekstis on kõige tähtsam, et lapsed ei jääks kiusamise passiivse pealtvaataja rollidesse, leiab kiusuennetusprogrammi koordinaator Saskia Tärk.

Pilt: Rene Suurkaev

Kiusuennetaja: pealtvaataja ülesanne on kiusamine lõpetada (2)

Jaanika Valk

"Koolikiusamise ennetamise kontekstis on kõige tähtsam, et lapsed ei jääks kiusamise passiivse pealtvaataja rollidesse. Õpetajad ei pruugi alati näha kiusamist ning vanemadki saavad tihtipeale nendest olukordadest teada viimasena, seetõttu on ülejäänud klass või rühm ehk kiusamise pealtvaatajad ühed olulisemad kiusamise lõpetajad," ütles kiusuennetusprogrammi koordinaator Saskia Tärk.

PISA uuringu tulemustest selgus, et 25% Eesti koolilastest tunneb end igakuiselt kiusatuna. Hiljuti raputas ühiskonda uudis 19-aastasest tüdrukust, kes võttis endalt elu peale aastaid kooli- ja küberkiusamise all kannatamist. Kiusamisega võitlemisel on oluline roll nii pealtvaatajal, koolil kui lapsevanematel. 

Mittesekkumine on kaudne heakskiit

 "Kiusamine saab toimuda siis, kui pealtvaatajad selle otseselt või kaudselt heaks kiidavad ja sellele ei reageeri. Iga laps võib sattuda kiusamise ohvriks või kiusajaks. Kui last kiusatakse rühmas, peegeldab see rühma suhteid, kus keegi ei saa end rühmas turvaliselt tunda, sest kardetakse sattuda ise ohvriks. Kiusamisel on pikaaegsed negatiivsed tagajärjed nii ohvri, kiusaja kui ka pealtvaatajate jaoks," rõhutavad "Kiusamisest vabaks!" programmi koordinaatorid. 

Kiusamise ennetamisel on vaja keskenduda kogu rühmale, mitte ainult potentsiaalsele kiusajale või ohvrile, sest kiusamismudelis on muutuvad rollid. Kiusaja ja ohvri rolli võib sattuda meist igaüks olenemata meie east. "Koolikiusamise ennetamise kontekstis on kõige tähtsam, et lapsed ei jääks kiusamise passiivse pealtvaataja rollidesse. Õpetajad ei pruugi alati näha kiusamist ning vanemadki saavad tihtipeale nendest olukordadest teada viimasena, seetõttu on ülejäänud klass või rühm ehk kiusamise pealtvaatajad ühed olulisemad kiusamise lõpetajad," ütles Saskia Tärk.

Kiusajate hulgas võib olla ka kiusamise ohvrid. "Selliseid lapsi nimetatakse kiusverideks (kiusaja+ohver). Teadlased selgitavad sellist rollide vahetust sellega, et lapsed tahavad kiusamise teel ohvrirollist välja pääseda ja enda valu välja elada," ütlesid programmijuhid, et tegeleda tuleb nii kiusaja kui ohvri aitamisega. 

Koolide huvi kiusuennetusprogrammi vastu kasvab

Kiusuennetusprogrammi KiVa kasutab algaval õppeaastal ligi 100 kooli ja õppekohta üle Eesti ehk umbes 20% kõigist Eesti üldhariduskoolidest. 

Sõltuvalt kogunenud annetustest ning taotleda ja läbi rääkida õnnestunud projektivahenditest suudab sihtasutus peale programmiga juba liitunud koolides tehtava kiusuennetustöö järjepideva toetamise programmiga praegu liita umbes 10-25 kooli aastas. 

Toomesaare sõnul oleks selleks, et liita kõik Eesti koolid KiVa-võrgustikuga, tarvis 1,5 miljonit eurot, ning seejärel veel umbes 1 miljon eurot igaks järgmiseks aastaks umbes 10 aasta jooksul, et toetada koole selliselt, et 10-15 aasta möödudes oleks Eesti koolides teadus- ja tõenduspõhised kiusuennetus- ja sekkumispõhimõtted juurdunud ning sihtasutusest võiks kujuneda vajaduspõhine nõustaja ja täiendkoolitaja.

Koolide huvi programmiga liitumise vastu on aasta-aastalt kasvanud. "Viimastel aastatel on huvi programmiga liitumise vastu isegi suurem kui suudame vabaühendusena oma vahenditest programmi haarata," ütles programmi eestvedaja Triin Toomesaar. 

Toomesaare sõnul on peale KiVa programmi ka mitmeid teisi algatusi ja ettevõtmisi, mis ühel või teisel moel võivad oskusliku ja järjepideva kasutamise korral kiusamist vähendada. "On koole, kes rakendavad mitut algatust ja ettevõtmist korraga ja väga edukalt, ning on koole, kuhu pole kahjuks jõudnud veel ükski neist," ütles Toomesaar. 

Üheks sarnaseks programmiks on MTÜ Lastekaitse Liidu programm "Kiusamisest vabaks!", mida kasutatakse peale koolide ka lastehoidudes ja lasteaedades ning mis töötab selle nimel, et ennetada kiusamist põhikooli II ja III kooliastmes. "Kui kiusamine juba klassis toimub, on seda väga raske peatada, isegi kui täiskasvanud on teadlikud. Selleks on vaja teha väga suurt ennetustööd juba lasteaias ja algkoolis," ütles Saskia Tärk. 

Programmiga on liitunud 481 lasteaeda, 157 kooli ja 18 lastehoidu üle Eesti.

Klassijuhatajal on kiusuennetuses võtmeroll

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus paneb koolidele ja koolipidajatele kohustuse tagada õpilaste vaimne ja füüsiline turvalisus. Sihtasutus KiVa unistab sellest, et see kohustus oleks natuke paremini lahti kirjutatud ja aitaks ka kooliperesid: millal siis on võimalik olla kindel, et koolipersonal on teinud kõik võimaliku selleks, et kiusamist ennetada ning tekkivad juhtumid võimalikult kiirelt ja tõenduspõhiselt peatada?

Triin Toomesaare sõnul on siiani hariduspoliitika kujundajad eelistanud, et koolidel säiliks maksimaalne autonoomsus ise valida ja otsustada, kuidas kiusamise ennetamine ja peatamine käib, aga kõhutundest lähtuvad ning seetõttu ka enamasti juhuslikud lähenemised ei ole piisavalt tõhusad ja võivad mõnikord olla isegi kahjulikud.

KiVa programmiga liitunud koolides teeb ennetustööd eelkõige klassijuhataja, kellele on selleks võimaldatud põhjalikud materjalid, et õpetaja ei peaks ise midagi leiutama. 

Programmid töötavad tõhusalt ainult sellisel juhul kui programmielemente maksimaalselt kasutada. Sihtasutus KiVa toetab võrgustikuga liitunud koole regulaarselt mentori, erinevate täiendkoolituste ja materjalide kaudu, et programm ei jääks nurka seisma. "Iga õppeaasta lõpus on küll alati olnud 1-2 loobujat, ent meie võrgustikus on üle 10 sellise kooli, kes lähevad vastu juba oma kaheksandele KiVa- aastale," rõõmustas Toomesaar.

Vanemate usalduslik suhe lapsega

Programmid toimivad kõige paremini siis kui selles osalevad kõik lapsega seotud inimesed. Suureks abiks on kodune usalduslik ja emotsionaalne suhe lapsega. "Kui lapsevanem tunneb siirast huvi, millistes keskkondades laps käib, kellega suhtleb, mida ta märganud või kogenud on, aidates lapsel nende kogemuste üle sõbralikult arutleda, on suurem tõenäosus, et laps vajadusel ise märku annab, kui tal on küberkeskkonnas mure tekkinud," ütles Toomesaar.

"Kiusamisest vabaks!" programmi koordinaatorid soovitavad vanematel hoida end lapse eluga kursis ja võtta lapse jaoks aega. Kui igapäevatoimetuste kõrvalt on seda raske teha, siis on soovituslik luua koos kindel rutiin – näiteks leppida lapsega kokku, et igal õhtul enne magamaminekut on pool tundi lapse ja lapsevanema ühine aeg. Sellel ajal saab omavahel vestelda päeva sündmustest. Näiteks saab lapselt küsida, mis oli päeva jooksul koolis parim ja halvim asi. 

Vestluse käigus ei tohiks leppida lühivastusega "hästi" või "normaalselt". Kui laps ei avane ja ei lähe dialoogiga kaasa, siis esialgu võib lapsevanem ise alustada sellest, et räägib enda päeva parimatest ja halvimatest situatsioonidest. 

Lisaks usalduslikule suhtele ja suhtlusele ning väärtuskasvatusele peavad täiskasvanud alati meeles pidama, et kõige paremini õpivad lapsed täiskasvanute reaalsest käitumisest – millised on õpetajate ja lapsevanemate tegelikud omavahelised suhted ja suhtumine lastesse.

Küberkiusamine saab alguse reaalsest elust

"Enamik küberkiusamise juhtumeid on seotud kiusamisega, mis leiavad aset ka reaalses elus," ütles Triin Toomesaar. Kiusamise mehhanism ja tagajärjed on oma vormides samad, hoolimata sellest, kas tegemist on verbaalse, füüsilise, küber või varjatud ehk suhetega seotud kiusamisega. Kiusamise ennetamiseks loodud programmid tegelevad aga eraldi ka laste digiturvalisuse arendamisega. 

"Kiusamisest vabaks!" programm õpetab lastele juba lasteaias sotsiaalseid oskusi läbi digivahendite kasutamise. Selleks on programmis erinevad mängud lastele, kus nad saavad juba väiksena kasutada näiteks fotoaparaati ning mängu käigus õppida koos õpetajaga ja teiste lastega, kus tohib ja kus ei tohi teha fotosid, kuidas küsida luba fotode tegemiseks kuni selleni välja, mida tohib internetti laadida ning millised ohud end internetis peidavad. 

 "Hea küberhügieen, sõbralik ja hooliv netikett, kokkulepete tegemine ja isiklik eeskuju on mõned märksõnad, mille silmas pidamisest on abi küberkiusamise ennetamisel ja juhtumite võimalikult varajasel avastamisel," ütles Toomesaar.

Ohumärgid, mis viitavad kiusamisele

Lastekaitse Liit toob välja ohumärgid, mis võivad viidata kiusamisele, juhul kui laps ise kiusamisest ei räägi: tervisehäired, unehäired, pea- või kõhuvalu, laps kardab kooli minna või koolist tulla, laps on kaotanud oma enesekindluse, varjab sõnumeid telefonis või internetis, on endassetõmbunud, kaotab asju või tuleb koju katkiste asjadega, ei suhtle sõpradega, lapsel on sinikad, kriimud, sööb halvemini, ärritub kergesti, nutab tihti, valetab ja on väga vaikne. 

Lisaks panevad lastekaitsjad südamele: kui teate kedagi, kes võib vajada abi, kuid te pole päris kindel, siis andke ka sellisel juhul kindlasti olukorrast teada. Üks võimalus nendest lastest teada on helistades tasuta lasteabitelefonile 116 111. Lasteabi koduleheküljel www.lasteabi.ee on olemas ka vestluse võimalus ning nendele, kes ei soovi helistada.

Lisaks "Kiusamisest vabaks!" programmile on MTÜ Lastekaitse Liit loonud "Kiusamisest vabaks!" ja "Targalt internetis" tegevusi ühendava digitaalse juhendmaterjali nimetusega "Sõber Karuga targalt internetis", mis on leitav nii "Kiusamisest vabaks!" kui ka "Targalt internetist" koduleheküljelt.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...