Klandorf: vanalinn lööb Euroopa rohelise pealinna tiitliks särama!

Tallinn hangib Euroopa roheliseks pealinnaks saamise nimel säästlikud led-valgustid, ehitab 30 aastat vastu pidavad betoonteed ja paneb vanalinna kaunid ehitised särama.

Klandorf: vanalinn lööb Euroopa rohelise pealinna tiitliks särama! (2)

Ragne Jõerand

Tallinn hangib Euroopa roheliseks pealinnaks saamise nimel säästlikud led-valgustid, ehitab 30 aastat vastu pidavad betoonteed ja paneb vanalinna kaunid ehitised särama.

Möödunud nädala väljasõiduistungil Brüsselis arutas linnavalitsus, mida Tallinn teeb, et saada 2018 aastal Euroopa roheliseks pealinnaks. 

"Juba praegu oleme Euroopa pealinnade seas keskkonnasõbralikkuselt selle esimese parema poole seas," ütles abilinnapea Arvo Sarapuu.

"Meil on näiteks  tasuta ühistransport,  me uuendame trammiliine, võtsime Pääsküla raba kaitse alla ja rajame igal aastal rattateid. Linnale kuulub 100% jäätmete taaskasutuskeskusest. Kõik see näitab, et oleme tiitliks ja vastutuseks valmis."

Rohelises pealinnas peab saama ka mootorita ohutult liigelda. Tallinnas on praegu kokku  252 km jalgrattateid. Eelmisel aastal osales Tallinn projektis, mis ühendas Tallinna kergliiklusteed naabervaldade omadega – kokku ehitati siis 57,2 km kergliiklusteid.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul soovib nüüd linn ehitada rattateed, mis viiks Filtri teelt Kadriorgu, Vanasadamast kesklinna, Akadeemia teelt Stroomi randa ja Pärnu maanteelt Valdeku tänavale.

Rattatee peaks ühendama ka linna rajatava Ülemiste ühisterminaliga ning Õismäe rabasse peaks tulema terviserada.

 

Isegi maapõu puhtaks

Tallinnal on kavas katsetada ka betoonteid. Kui asfaltkate peab vastu keskmiselt 7-8 aastat, siis betoontee võib väikeste kohendamistega kesta ligi 30-40 aastat. 

"Me käisime hiljaaegu Kielis vaatamas, kuidas parandatakse suurt betoonist kiirteed," kõneles kommunaalameti juhataja Ain Valdmann.

"Seal võeti parasjagu ülesse betoonlõiku, mis oli rajatud 80-ndate aastate keskel. Vahepealseil aastal oli seda remonditud vaid augukeste lappimisega. Samas kõikjale linnas betoontee ei sobi, sest tänavate all jookseb palju kaableid ja torusid. Nende omanikel on vaja ikka midagi aeg-ajalt parandada."

Mujal Euroopas on üsna levinud, et kaablite ja torude jaoks rajatakse spetsiaalsed tunnelid, et taristu suvalises kohas maa all ei vedeleks.

"Ka meie ehitasime Vabaduse väljaku serva esimese sellise tunneli," ütles Valdmann.

"See hakkab peale kunstiboone eest ja tuleb Vene teatri juurde välja. Tunnel on kena, puhas ja valgustatud aga paraku on seal sees praegu vaid  mõned kaablid ja torud. Vee- ja kanalisatsioonifirma polnud nõus sinna oma torusid vedama. Tundub, et meie võrguhaldjad ei ela täna veel selles kultuuris, et kaasa tulla," arvas Valdmann.

Esialgse kava kohaselt võiks uus betoontee tulla Lasnamäe kanalisse Laagna teele ja Harku järve äärde Järveotsa tee ristmikule. Kuigi juba praegu on kaetud betoonkattega katselõigud Sõle, Nisu, Mustamäe tee ja Välja tänava  ning Narva maantee Uus-Sadama peatustes .

"Nüüd on vaja neid jälgida, et hästi betoon teekattena  meie oludes vastu peab," lisas Klandorf.

 

Tänavatele säästlik valgustus

Linn plaanib uutel või korrastatavatel tänavatel valgustid säästlike led-lampide vastu vahetada.

"Soome kogemuse põhjal võime öelda, et led-valgustitele üleminek kogu linnas nõuaks sadu miljoneid ja seda ei teeks isegi Helsinki," märkis Klandorf.

"Aga tegelikult pole praegu Tallinna valgustus üldsegi nii halb -  meil on praegugi 97. 3 % euronõuetele vastavaid valgusteid."

Valdmann lisas, et led-valgustite tööd saab reguleerida ja see annab olulise kokkuhoiu.

"Sa võid panna neile programmi peale, et õhtul sisselülitamise ajal on valgustite võimsus 100 %, õhtul kell 23 ajal 70 % ning kell üks öösel 50 %  ning pimedal hommikul põlevad valgustid jälle täisvõimsusel."

"Lähiajal on Tallinnal kavas katsetada uusi led-lampe Ehitajate tee uue lõigul. Võiks ju valgustid seada nii, et kui öisel tänaval liiklust pole, siis võiks valgustuse võimsus olla 20 % ja liikumisandurid käivitavad valgustuse täisvõimsusel uuesti, kui tuleb auto, jalakäija või jalgrattur."

 

Uhked majad särama

Kõik Brüsselis käinud teavad, kui kaunilt mängleb pimedas Brüsseli vanalinna ajaloolistel hoonetele valgustus. Sarnane valgusmäng on tulevikus kavas luua ka Talllinna vanalinna. Selle peaks tegema Soome firma, kes kaunistas valgusega ka Lasnamäe uue kiriku fassaadi.

Raekoja platsi ja Viru tänava valgustustööd peaksid algama 2016 aastal. 

Kuna  Raekoja platsi fassaadide valgustid on kavas paigutada sillutise sisse, siis tuleb seal  korda teha ka sadevete ära vool.

"Raekoja platsi sadevete olukord on hull: kui vähegi midagi sajab, siis see vesi tuleb Pikast Jalast sorinal Viru tn välja üle Raekoja platsi  ja kui sel ajal juhtub seal mõni Vana-aja turg olema, siis inimesed on poolest sääres vee sees. See on  põhjendus, miks teha  Raekoha plats koos Viru tänavaga," selgitas Valdmann.

 

Pargid veelgi kaunimaks

Kuna ühe rohelise pealinna tunnuseks on kindlasti ka kaunite parkide ja haljasalade rohkus, siis on Tallinnal koostatud aastateks 2015–2020 parkide rekonstrueerimise kava.

Selle kohaselt saab uue ilma kesklinnas asuv Politseiaia park, kuhu kavandatakse imelist veekaskaadi. See  peab looma ühtse ansambli Tallinnasse rajatava Hiltoni luksushotelli  ja meelelahutuskompleksiga.

Kindlasti saab uue näo ka südalinnas asuv Tammsaare park ja kaasajastatud Teatri väljaku  haljastus. Lasnamäel on plaanis Kivila pargiansambli  IV etapi väljaehitamine ning  Põhja –Tallinnasse uue Kase pargi rajamine.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...