Kliimakomisjon arutas kasvuhoonegaaside heite vähendamist transpordis

Valitsuse kliima- ja energiakomisjon sai esmaspäeval ülevaate võimalustest vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordisektoris aastaks 2030.

Pilt: Albert Truuväärt/Pilt on illustratiivne

Kliimakomisjon arutas kasvuhoonegaaside heite vähendamist transpordis

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Valitsuse kliima- ja energiakomisjon sai esmaspäeval ülevaate võimalustest vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordisektoris aastaks 2030.

"Soov liigutada inimesi ja kaupu maanteedel ning raudteedel ei kao kuhugi ka tulevikus, kuid selleks, et võidelda kliimamuutustega, peame transpordisektoris tegema suuri uuendusi," ütles peaminister Jüri Ratas pressiesindaja teatel. "Peame mõtlema nii elektriautodele ja -bussidele või -rongidele kui ka vesinikukütusel töötavatele sõidukitele."

Kogu kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi välisest heitest, mida Eesti Euroopa Liidu (EL) kava kohaselt aastaks 2030 13 protsenti võrreldes 2005. aasta tasemega vähendama peab, moodustab transport 40 protsenti. Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide tuleb peamiselt maanteetranspordist: 65 protsenti sõiduautodelt, 17 protsenti veokitelt, 11 protsenti kaubikutelt ja viis protsenti bussidelt ning kaks protsenti rongidelt.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on Eesti majanduse konkurentsivõime säilitamisel oluline osa ka parematel rongiühendustel. "Värske Euroopa Liidu roheleppega on selge, et valitsuse senised sammud kliimaneutraalsuseni jõudmiseks ning kavandatavad investeeringud raudteedesse on olnud õiges suunas hoo kogumine," lisas minister.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välja pakutud meetmed on näiteks raudtee elektrifitseerimise ja elektrirongide soetamine, elektriautode kasutuselevõtu soodustamine, parvlaevade elektrifitseerimine, trammi- ja rattateede arendamine, ühistranspordi üleviimine nullheitele, Rail Balticu kohalike peatuste rajamine. Lisaks on plaanis alustada pilootprojektiga vesinikukütuse kasutusele võtmiseks ühistranspordis.

Kliimameetmete eelarvemõju arutatakse täpsemalt riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve arutelude ajal. Võimalikke fiskaalmeetmeid analüüsib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos rahandusministeeriumiga ja toob uuesti komisjonile arutamiseks.

Kliima- ja energiakomisjoni juhib peaminister ning selle alalised liikmed on keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ja välisminister. Oma ettepanekud esitab komisjon valitsuse istungile või kabinetinõupidamisele.

Laadimine...Laadimine...