Kodanikuliikumine: kaitseministeerium pilluks miine üle merikotka ja metsise elupaikade

Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks leiab, et kui kaitseministeerium loob Keretü looduskaitsealale polügooni, kannatavad tundlikud metsised ja merikotkad, kelle liikumispiirkonnas hakatakse laskma miinipildujatega.

Pilt: Scanpix

Kodanikuliikumine: kaitseministeerium pilluks miine üle merikotka ja metsise elupaikade

Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks leiab, et kui kaitseministeerium loob Keretü looduskaitsealale polügooni, kannatavad tundlikud metsised ja merikotkad, kelle liikumispiirkonnas hakatakse laskma miinipildujatega.

Keretü looduskaitseala piire on algsega võrreldes tunduvalt kärbitud ning praegu seisab kaitseala moodustamine vahetult selle kõrval asuva Nursipalu polügooni arenduse taga. Kaitseministeerium tahab polügooni arenduse tarbeks lagedaks raiuda ja raadata ligi kahe ruutkilomeetri suuruse maatüki kavandatava kaitseala kõrval. Üle looduskaitseala, kus elavad häirimisele tundlikud metsised ja merikotkas, hakataks laskma miinipildujatega. Tulirelvade sihtmärgialale jääksid kahe kaitsealuse taime vääriselupaigad. Üha väheneva arvukusega metsised saaksid isegi kaitseministeeriumi enda ekspertiisi kohaselt kannatada.

20. veebruaril tegi kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks (EMA) riigikogule, keskkonnaministeeriumile ja kaitseministeeriumile avaliku pöördumise, milles paluti peatada Nursipalu harjutusvälja projekt ja keskkonnamõjude hindamine, kuni on lõpule viidud juba kaks aastat tagasi keskkonnaministri käskkirjaga algatatud Keretü looduskaitseala moodustamine. Kodanikuliikumine ei soovi Kaitseväe arengut takistada, ent leiab, et see areng ei tohiks toimuda hindamatute loodusväärtuste kahjustamise arvelt. Kohaliku looduse kaitsmine on samuti üks osa Eestimaa üldisest kaitsest.

Kuna keskkonnaamet, keskkonnaministeerium ja kaitseministeerium väljendasid peale pöördumise esitamist seisukohta, et harjutusväljaku arendusprojekti KMH võib plaanitava looduskaitseala arengule kaasagi aidata, tegi EMA täna hommikul uue avaliku pöördumise, paludes polügooni arendusprojekti keskkonnamõjude hindamisel lähtuda eelkõige Keretü looduskaitseala vajadustest. Kodanikuliikumine leiab, et looduskaitseala tuleks kehtestada algsete, 2013. aasta eksperthinnanguga sätestatud piiride järgi, vältida seda ümbritsevate metsade raadamist ning tagada kõigil võimalikel viisidel sealsete ohustatud liikide kaitse.

Võru maakonda Rõuge ja Sõmerpalu valda kavandatava looduskaitseala piirkonda on moodustatud kaksteist püsielupaika ja registreeritud üheksa vääriselupaika. Keskkonnaameti tellimusel valminud eksperthinnang leidis juba neli aastat tagasi, et neid elupaiku ohustab killustumise tõttu hääbumine. Kaitseväel on Nursipalu harjutusvälja 30-kordsele laiendamisele olemas alternatiiv 238 kilomeetri kaugusel asuva Sirgala harjutusvälja näol ning kuna seal asus varem põlevkivi kaevandusala, siis on Sirgala loodus juba tugevasti kahjustatud ning Kaitseväe õppetegevuse arendamine ei saa piirkonnas enam olulisi lisakahjusid tekitada. Sirgala sobib alternatiiviks ka seetõttu, et Keretü piirkond on oma niiskuse tõttu polügooniarenduseks tegelikult sobimatu. Ala kuivendamiseks näeb Kaitsevägi ette maaparandustöid, ent need tekitavad uusi ohte piirkonna loodusväärtustele, kuna juba 2013. aasta eksperthinnangus on märgitud, et ala hüdroloogilise režiimi rikkumine võib kaitsealust piirkonda kahjustada.

Keretü loodusväärtuste päästmiseks tegi EMA ettepaneku moodustada Keretü looduskaitseala algsete, 2013. aastal koostatud eksperthinnangu piiride järgi, vältida looduskaitseala ümbritsevate metsade raadamist, tagada kõigil võimalikel viisidel sealsete ohustatud liikide kaitse ning kaaluda Nursipalu harjutusvälja 30-kordse laiendamise alternatiivina olemasoleva Sirgala harjutusvälja laiendamist, kuna sealse piirkonna loodus on hoopis väiksema looduskaitselise väärtusega.

Laadimine...Laadimine...