KODUD KORDA! Eesti soovib 80% hoonetest muuta liginullenergiahooneteks

Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergiahooneks renoveeritud ühiselamu.

KODUD KORDA! Eesti soovib 80% hoonetest muuta liginullenergiahooneteks (2)

Erki Varma

"Järgneva 30 aastaga tahame renoveerida ligi 80% Eestimaa kodudest ja töökohtadest liginullenergiahooneteks," ütles peaminister Jüri Ratas, et hoonete renoveerimine viisidel, mis vähendavad energia tarbimist ja tõstavad hoonete jätkusuutlikust, tähendab tervislikumat ja kvaliteetsemat elukeskkonda ning madalamaid kulusid.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia, mille peamine eesmärk on aastaks 2050 olemasoleva hoonefondi kulutõhus rekonstrueerimine liginullenergiahooneteks.

"Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Tallinna Tehnikaülikoolis valminud nägemus on teeviidaks nii meie elukeskkonna paremaks muutmisel kui ka kliimaeesmärkide suunas liikumisel," kinnitas Ratas.

Peaministri sõnul tähendab hoonete renoveerimine viisidel, mis vähendavad energia tarbimist ja tõstavad hoonete jätkusuutlikust, tervislikumat ja kvaliteetsemat elukeskkonda ning madalamaid kulusid. "Kuna pool Eesti energiatarbimisest langeb meie hoonefondi arvele, siis kodude ja töökohtade parendamisel on ka otsustav kaal meie kliimaambitsioonide saavutamisel," nentis ta.

Ta lisas, et kindlasti on väga oluline strateegia täitmisesse hõlmata Eesti teadlasi ja eksperte ning tagada riigipoolne tugi.

Renoveerimise maht kasvab viis korda

Strateegia loomise käigus tehtud analüüs toob välja, et aastaks 2050 tuleb renoveerida umbes 54 miljonit ruutmeetrit olemasolevat hoonetest. See hõlmab endas 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet, mis peaksid saavutama vähemalt energiamärgise klassi C. "See eeldab keskmiselt viiekordset iga-aastast rekonstrueerimistööde mahu kasvu võrreldes praeguse tasemega," selgitas Ratas.

Strateegia pakub tema sõnul  eesmärgi saavutamiseks välja ka võimalikud lahendused. Nende hulgas on riigipoolsed finantsmehhanismid laenude, käenduste ja toetuste näol, aga ka näiteks uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, teavitusmeetmed ning teadus- ja arendustegevus. Toetusmeetmete kõrval pakub strateegia välja elamuinvesteeringute mahu oluliseks suurendamiseks täiendavate teenuste loomise SA Kredexi juurde selliselt, et saaks kaasata rahastajatena erapartnereid.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkis, et selliste eesmärkide saavutamine nõuab suuri investeeringuid. "Ühelt poolt saab seda küll riik omalt poolt stimuleerida, aga on oluline, et võimalikult suur osa sellest toimuks ka hoonete omanike endi initsiatiivil ja rahastusel," lisas ta.

Aasa sõnul on praegu hoonete renoveerimisel mitmeid kitsaskohti. "Kahjuks ei keskenduta praegu veel piisavalt samaaegselt nii energiatõhususe parandamisele kui ka hoonetele kestlikkusele ning paljudel kinnisvara omanikel puudub lihtsalt vajalik finantsvõimekus, et saaks hooned viia C-klassi tasemele," selgitas minister.

Riigi toetus peab olema püsiv

Dokumendi töörühma juht, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor professor Jarek Kurnitski on varem ajakirjandusele kinnitanud, et eesmärgi saavutamiseks peab riigi toetus olema pidevalt saadaval. "Toetusrahad on praegu liikunud justkui Ameerika mäed – kord kasvanud, siis jälle kahanenud," nentis Kurnitski.

Parimal aastal jõuti toetusega korda teha 269 korterelamut. Strateegia kohaselt tuleks aga aastas jõuda kolmesaja-neljasaja korterelamu rekonstrueerimiseni, nii et ka senised parimad tulemused on olnud väiksemad kui strateegia nõuab. "Kuid usun, et see on teostatav," oli Kurnitski optimistlik.

Kui igal aastal saaks rekonstrueeritud kolm protsenti kogu Eesti elamufondist, täidaks see strateegia eesmärgid.

Rekonstrueerimise pikaajaline strateegia valmis Tallinna Tehnikaülikoolis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. Strateegia koostamine on tingitud Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi ülevõtmisest.

Strateegia esitatakse Euroopa Komisjonile esmakordselt 2020. aastal, seejärel energia- ja kliimakava osana 2029. aasta 1. jaanuariks ning edasi iga kümne aasta järel.

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...