Kohtutäitur jätab viit last kasvatavale isale pangaarvele 270 eurot kuus

Eesti Õigusbüroo poole pöördus viit last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. 

Pilt: Eesti Õigusbüroo

Kohtutäitur jätab viit last kasvatavale isale pangaarvele 270 eurot kuus (1)

Toimetaja: Toomas Raag

Eesti Õigusbüroo poole pöördus viit last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. 

Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viit last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.

Esimese lapse eest, keda mees nägi viimati lapse esimestel elukuudel 12 aastat tagasi, hakati elatist nõudma 8 aastat tagasi. Kuna mees ei olnud ametlikult tööl käinud, ei saanud siiani kohtutäitur võlgnevust kinni pidada. Nüüd on aga mees leidnud ametliku püsiva sissetuleku korraliku töökoha näol ja justkui liigub kõik paremuse suunas, kuid kohtutäiturid muudavad ametlikult tööl käimise võimatuks, kuna arvele jäetakse kuus üksnes 270 eurot.

Elatisvõlgnevust eristatakse sissenõudmise mõttes teistest võlgnevustest, kus iga lapse eest peab kohtutäitur võlgniku arveldusarvele jätma 180€ lisaraha. Ehk siis, näiteks kui mees oleks võlgu pangale, siis kohtutäitur peab viie ülalpeetava pealt mehe arvele jätma vähemalt 1115€ kuus, kuid elatisvõlglaselt võib kohtutäitur kinni pidada maksimaalse lubatud summa, ehk arvele peab jääma üksnes pool alampalgast summas 270€.

Eesti Õigusbüroo jurist Morris Laanemäe sõnul on tegemist üsna kurva olukorraga, kus üheltpoolt on elatise nõue arusaadav ning seda tuleb tasuda, kuid samal ajal saavad ju kõik inimlikult aru, et 270 euroga kuus ei elata viit last.

"Juriidiliselt on kõik õige - kohtutäitur võibki selliselt toimetada ja arvele jätta üksnes pool palga alammäärast. Samas tuleb siin hinnata ka reaalset olukorda - viie alaealise lapsega pere ei saa sellise summaga kuus hakkama, see on fakt. Lisaks on tekkinud olukord, kus perepea on küll väga õnnelik ametliku töökoha üle, kuid kuna töötasust jääb talle kätte üksnes 270 eurot, ei saa ta endale ametlikku töökohta puhtalt hakkama saamise kohapealt lubada. Kui ta läheb taaskord nö haltuurat tegema, siis jäävad riigil maksud saamata ning ka kohtutäitur ei saaks sellisel juhul nõudeid kusagilt kinni pidada. Siin oleks mõistlik saavutada kokkulepe, kus mees saab jätkata ametlikul tööpostil ning pangaarvele jääb laste kasvatamiseks vajalik summa. Püüame omaltpoolt seda perekonda aidata ning leida lahenduse, mis lubab inimväärset elu ning hakkamasaamist," lisas Laanemäe.

Eesti Õigusbüroo juristid on tänavu abistanud 9600 inimest, neist 3800 on juristi abi vajanud just perekonnaõigusega seoses, enamjaolt on tegemist olnud elatise nõuetega. Kokku on Eesti Õigusbüroost 2,5 aasta jooksul abi saanud 23 000 inimest.

HUGO OÜ kaubamärk Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele õigusabi riigi finantseerimisel. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...