Kohtutäitur: lapsega suhtlemine on suurimaks kaebamise allikaks

Tallinnas rahvusvahelise vanematest võõrandumise päeva puhul peetus konverentsil rääkis Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, et puutub oma igapäevatöös kokku lahutuse mustema poolega – elatisraha maksmise või maksmata jätmisega. Tema sõnul on väga tõsine probleem aga see, et paljud lahutatud vanemad ei taha lapsega suhelda.

Pilt: Pixabay

Kohtutäitur: lapsega suhtlemine on suurimaks kaebamise allikaks

Vesta Reest

Tallinnas rahvusvahelise vanematest võõrandumise päeva puhul peetus konverentsil rääkis Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, et puutub oma igapäevatöös kokku lahutuse mustema poolega – elatisraha maksmise või maksmata jätmisega. Tema sõnul on väga tõsine probleem aga see, et paljud lahutatud vanemad ei taha lapsega suhelda.

"Praegu on mul menetluses 687 erinevat täiteasja elatise sissenõudmiseks.  327 käest ei ole midagi sisse nõuda õnnestunud, jaanuaris lisandus 37 uut menetlust," alustas sõnavõttu Vilippus, "nii et tööd  jagub!"

Ta selgitas, et 62% elatise võlgnikel ei ole töökohta. Pahupool on ka see, et vaid 20% neist teenivad sellist töötasu, mis võimaldab teha kinnipidamisi.

Mida kohtutäitur teha saab?

"Saame arestida pangakonto, uurida iga tunni tagant, kas inimene on ehk töötamise registrisse kantud, suuremaid registreid uurime vähemalt kord nädalas, näiteks monitoorime, ega ei ole võlgnikule tekkinud pangakontot, kuigi pankadel on keelatud võlgnikule kontot avada," selgitas Vilippus, "sõel on päris tihe."

2017. aasta algusest otsustas riik elatisraha sissenõudmist intensiivistada. "Täitur saab piirata juhtimisõigust, jahipidamisõigust, kalapüügiõigust, väikelaeva juhtimisõigust," loetles Vilippus.

See näeb nii välja, et esmalt hoiatatakse, et kui võlgnik teatud aja jooksul ära ei maksa, esitatakse tema kohta kohtusse avaldus. Hoiatuse tegemist dirigeerib lapse esindaja ning kui võlgnik ei reageeri, esitab kohtutäitur tema kohta kohtusse avalduse piiramiste teostamiseks.

"Piiramise teeb tegelikult kohus, kohtutäitur kogub kokku vajalikud materjalid, mida on päris suur hulk ja esitab need kohtule," selgitas Vilippus. Siis otsustab kohus, kas karistada ja piirata.

Aga siingi pole kõik roosiline. Vilippus selgitas, et mõnel juhul küll hakatakse pärast hoiatuse saamist maksma, et vaev kaelast saada, kuid seda vaid mõneks ajaks, aasta hiljem võidakse jälle samas seisus olla. 79 hoiatuse saanud inimesest hakkas pärast hoiatuse saamist tasuma 10.

"Kalapüügiloal on efekti, kui tegu on professionaalse kalamehega. Samas 1/3 hakkas kohtutäituri sõnul tasapisi tasuma kohtumenetluse ajal midagi tasuma, kohus on inimesele Eestis veel kõvem relv kui kohtutäitur," nentis Vilippus.

Kohtutäituril on kohustus mittemaksnud võlgnikega iga kahe kuu tagant suhelda ja veenda teda tööle asuma. Sellega tegelevad kohtutäiturid Vilippuse sõnul üsna aktiivselt.

Bussijuht: ilma juhiloata saan ju veel vähem raha!

Isegi riigikohus ütles ühes lahendis: taheti piirata bussijuhi juhtimisõigust. Bussijuht vaidles vastu, et siis ta ei saa ju üldse raha. Kohtutäitur soovitas  mehel tasuvam töö leida, töökuulutused on ju olemas.

Riigikohus leidis, et kui kohtutäitur oleks pakkunud bussijuhile Maardu töökohti, oleks kõik korras olnud. Aga talle pakuti Tallinna töökohti, et sinna saada, läks vaja juhtimisõigust.

"Sotsiaalse toe pakkumisega oli liiga vähe tegeldud, see on nüüd meie ülesanne!" rääkis Vilippus.

Lisaks sellele peavad kohtutäiturid korra aastas külastame võlgnikke, kes tavaliselt ei maksa – lähevad tema elukohta, kirjutavad üles tema vara ja arestivad selle.

"Mina olen väga kohusetundlik kohtutäitur, kui see käsk tuli, siis me jagasime büroos need toimikud ära, mina ja mu kaks abi, et kohtume võlgnike. Mina võtsin 20 toimikut, igal õhtul kui välja läksin, võtsin abikaasa kaasa, ütlesin talle ja abidele, ootate akna all, kuni mina võlgnikuga räägin," muljetas kohtutäitur.

Tal ei läinud õnneks kohtuda ühegi võlgnikuga, ta kohtus vaid paari õnnetu eksabikaasaga, kes omakorda ei olnud nende laste emad, kelle elatisrahast jutt käis.

"Kohtusin veel paari kurva emaga. See on see koht, kus võib öelda, et surm ka ei võta sealt, kus midagi ei ole, nende inimeste puhul polnud ka juhtimisõigust, mida piirata," rääkis kohtutäitur.

Lapsega suhtlemine

Vilippus kirjeldas üht juhtumit, mis algas siis, kui laps oli 4-aastane. Pärast menetlusteate väljastamist hakkas saabuma suurem rohtude ja retseptide väljamaksmise laine. Lapsel oli närvipinge, kõhuvalu, adenoidid, põiepõletik, nohu, köha, oksendamine jne.

Kõik need väljendusid siis, kui laps kuulis, et peab isaga kokku saama minema. Lisaks kaebused kohtutäituri tegevuse üle, et seda ei ole võimalik läbi viia. Laps on siiani hirmul, sest isa raputas teda, kui ta oli kuue kuu vanune ja magas vankris.

Veel oli väide, et isa on last korduvalt seksuaalselt ära kasutanud, peksnud ema, piinanud lapse nähes koduloomi jne. "See on tavapärane, et niisuguseid materjale esitatakse, kui menetlus peale hakkab," nentis kohtutäitur.

Ja toob ka teistsuguse näite: kohus oli määranud kokkusaamise, et isa ja laps peavad kohtuma nädala sees kindlatel päevadel vahemikus 8.30-19.00, murelik pool oli ema. Isa arvas, et ta võib välja ilmuda siis, kui talle sobib või pähe tuleb. Ema pidi tööl käima ja teadma, kas ta viib lapse lasteaeda.

Elu tuleb vahele!

Resolutsioone väga täpseks ajades tuleb elu vahele.

Lapse isa võtab lapse auto peale reedel pärast kooli ja toob esmaspäeva hommikul tagasi. Aga mis saab suvel?!

Ema võib öelda, et kuna suvel kooli pole, siis järelikult ei saagi kokku. Isa jälle ütleb, et ma võin ta kooli juurde viia, las ema tuleb talle sinna järgi.

"Nendes asjades on kannataja laps," tõdes kohtutäitur ja tuli tagasi eelmainitud väärkoheldud lapse juhtumi juurde, keda otseses mõttes solgutati erinevate analüüsidega veel neli aastat otsa.

"Kõigis neis asjades jääb kannatajaks ainult laps! Vanemad elavad oma viha selle peal välja," deklareeris kohtutäitur ja andis nõu mõelda, kas see, mida saavutada tahetakse, on väärt lapse piinamist.

"Elu on tegelikult väga julm. Näeb ka seda, kuidas ema on last peksnud ja instrueerinud, et laps autost välja astudes ütleks, et isa peksab teda kogu aeg," on elukogenud kohtutäitur näinud.

Kui tema käest küsida, kuidas seadust muuta, siis vastab ta tavaliselt, et seadusega halba kasvatust, taustapere tegemata jätmist, muuta ei saa.

Vilippus räägib veel: "Lapsega suhtlemise asjad on kõige suuremad kaebamise allikad. Seal peab alati olema sotsiaaltöötaja juures. Viimasel ajal on sotsiaaltöötajad muutunud vastutulelikumaks, alles hiljuti ütles üks mu abidest veel, et meil on nüüd igaks päevaks kaks kohtumist lapse ja vanemaga."

Kohtutäitur pani kuulajatele südamele veel, et ka kohtutäituritel on pered, lapsed ja lapselapsed ning kohustused. Ka nemad ei saa igal hetkel söösta, et viibida kohtumise juures.

Laadimine...Laadimine...