Kohtute töökorraldus muutub paindlikumaks

Eelnõu säte lubab suunata asju lahendamiseks ainult teistesse samaliigilistesse kohtutesse ehk maakohtust maakohtusse ja halduskohtust halduskohtusse.

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv
Kohus

Kohtute töökorraldus muutub paindlikumaks

Toimetaja: Sandra Lepik

Eelnõu säte lubab suunata asju lahendamiseks ainult teistesse samaliigilistesse kohtutesse ehk maakohtust maakohtusse ja halduskohtust halduskohtusse.

Valitsusel on plaanis homme muua kohtute seadust ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku, et anda kohtute tegevusele paindlikkust suure töökoormusega toime tulemisel, vahendas BNS. 

Kohtute seaduses luuakse mehhanism, mis annab õiguse suunata kohtuasju lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks.

Kohtuasjade kohtualluvus ega asja arutamise koht kohtutevahelise delegeerimise käigus ei muutu. Eelduseks on, et teise kohtusse hakatakse senise statistika põhjal lahendamiseks suunama valdavalt kirjalikus menetluses lahendatavaid asju, kuid vajaduse korral hüvitatakse kohtunikule lähetuskulud.

Selleks, et suunata kohtuasi lahendamiseks teise kohtusse, tuleb kohtu esimehel esitada ringkonnakohtute esimeestele põhjendatud taotlus, milles on märgitud korrakohast õigusemõistmist ohustavad tegurid ning selgitused, miks seda ei ole võimalik tagada kohtute seaduses ettenähtud teiste meetmete abil. Ringkonnakohtute esimehed otsustavad ühiselt teise kohtusse lahendamiseks suunamise. Muudatusega nähakse kohtute haldamise nõukojale ette pädevus kehtestada kohtuasjade teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad põhimõtted.

Kohtuasi suunatakse samaliigilistesse kohtutesse

Eelnõu säte lubab suunata asju lahendamiseks ainult teistesse samaliigilistesse kohtutesse ehk maakohtust maakohtusse ja halduskohtust halduskohtusse. Juhul, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõus väljatoodud eriolukord, antakse ringkonnakohtu esimeestele lisaks õigus kaasata maakohtu ja ringkonnakohtu kohtunikke ajutiselt halduskohtu koosseisu välismaalase kinnipidamise loa taotlusi läbi vaatama.

Lisaks nähakse ette õigus saada erakorralist abi, arutades kohtu esimeeste nõusolekul vabatahtlikus korras asju ka teiste sama ja madalama astme kohtute juures ehk kohtuniku menetluslähetus. Täiendavalt võimaldatakse erandjuhul pikendada enda soovil või vanuse tõttu ametist vabastatud kohtuniku volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Lisaks pikendatakse kohtuniku kohustust teatada ametist vabastamise soovist senise kuue kuu asemel vähemalt üheksa kuud ette.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega viiakse kõigi registriasjades tehtud kandemääruste peale esitatavate määruskaebuste lahendamine Tartu maakohtu kaudu Tartu ringkonnakohtu erialluvusse. Muudatuse eesmärgiks on koondada registriasjade kompetents püsivalt Tartu kohtute tööpiirkonda ning suurendada seeläbi kohtunike spetsialiseerumist.

Eelnõu sihtrühmaks on kõik esimese ja teise astme kohtunikud, kelle vahel töökoormust regulatiivsete mehhanismidega potentsiaalselt ringi hakatakse suunama. Eesti esimese ja teise astme kohtutes on kokku 223 kohtunikukohta.

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu vastuvõtmiseks riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus.

Laadimine...Laadimine...