Kohus jättis Korolevi kahjunõude Postimehe vastu rahuldamata

Harju maakohus jättis üle-eelmisel nädalal langetatud otsuses täies ulatuses rahuldamata näitleja Marika Korolev-Pihelpuu hagi AS-i Postimees Grupp vastu seoses Postimehe väljaandes ilmunud Georgi Beltadze artikliga "Korolev osutus samuti laimajaks".

Pilt: Facebook
Kohus

Kohus jättis Korolevi kahjunõude Postimehe vastu rahuldamata

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Harju maakohus jättis üle-eelmisel nädalal langetatud otsuses täies ulatuses rahuldamata näitleja Marika Korolev-Pihelpuu hagi AS-i Postimees Grupp vastu seoses Postimehe väljaandes ilmunud Georgi Beltadze artikliga "Korolev osutus samuti laimajaks".

Hagi puudutas ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Korolev-Pihelpuu tahtis tema väitel ebaõigete andmete ümberlükkamist enda koostatud teadete kaudu ja Postimehe käest moraase kahju korvamisesks algselt 80 000 eurot välja nõuda. Kohus ei pidanud seda summat aga mõistlikuks ning hagi hinnaks kujunes lõpuks 7280 eurot.

10. oktoobril 2018. aastal ilmunud artikkel "Korolev osutus samuti laimajaks" keskendub sellele, et tunamullu netikommentaatorite üle kohtuvõidu saavutanud näitleja Marika Korolev-Pihelpuu on ise samuti laimukirju saatnud, nagu selgub 2016. aasta kohtuotsusest. Korolevi toonane ohver, kirjade tõttu oma töökoha kaotanud endine välisministeeriumi ametnik Kersti Eensaar-Rannu tõdes, et näitleja ümber äkitselt tekkinud oreool on ekslik.

Korolev-Pihelpuu väitis hagis, et Postimehe süü on suur muuhulgas seepärast, et ajakirjanik ei olevat pöördunud tema poole artiklis välja toodud väidete kontrollimiseks. Samuti ei olevat näitleja sõnul Beltadze ja Postimehe toimetus kontrollinud enne artikli avaldamist fakte, mis puudutab kahe naise vahel toimunud kohtulahingut. Kohus leidis siiski, et ajakirjanik on loo puhul enne selle avaldamist piisavalt andmeid kontrollinud.

Kohus siiski möönis, et ühes kohas on ajakirjanik õiguslikus mõttes eksinud. Kohus tuvastas, et Eensaar-Rannu on nõudnud hagis Korolev-Pihelpuu vastu talt kokku kümne väite ümberlükkamist. Nelja väite osas leidsid kohtud, et need ei puuduta Eensaar-Rannut ega kahjusta teda, mistõttu jäeti nende osas hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et üks vaidlustatud väidetest oli õige. Seega kohustasid kohtud hagejat lõppastmes ümber lükkama kümnest väitest viis, mis ei kujuta endast enamikku, vaid ainult poolt.

Postimehe esindajate põhjendus, et otseselt Eensaar-Rannut puudutavatest väidetest pidi hageja ümber lükkama enamiku ehk kuuest väitest viis, mida artiklis ei täpsustatud, oli kohtu hinnangul iseenesest õige. Ent võlaõigusseaduse paragrahv 1047 lõike 1 mõistes on tegemist ikkagi ebaõige väitega.

Küll aga leiab kohus, et sisuliselt ei olnud tegemist Korolev-Pihelpuu au teotava ebaõige väitega. Näitleja maine sai kohtu hinnangu kahjustatud seetõttu, et kohtud pidasid teda ennast kohtuvaidluse tulemusena laimajaks.

Kohus lisas, et see, kui mitu väidet täpselt pidi KOrolev-Pihelpuu ümber lükkama, ei muutnud kohtute hinnangut tema õigusvastasele käitumisele. Postimehel oli õigus avaldada faktiväiteid jõustunud kohtulahendites tuvastatu pinnalt.

Korolev-Pihelpuu esindaja selgitas kohtule, et naisele on tekitatud mainekahju ning Postimehe süü selles on suur. Korolev-Pihelpuu väitel on ta pidanud tundma avalikult häbitunnet. Niisamuti põhjustavat loos esitatud faktiväited, mis on vastaspoole hinnangul ebaõiged, Korolev-Pihelpuule ebamugavustunnet avalikes kohtades ja teiste inimestega suheldes.

"Kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu elamist," lisatakse selgituses. Nimelt olla näitlejal esinenud olulisi meeleolulangusi ja negatiivseid emotsioone. Tema elukorraldus olevat muutunud, sest ta peab korduvalt ja väsimatult selgitama Postimehes avaldatud andmete "ebaõigsust".

Korolev-Pihelpuu arvates on Beltadze kirjutatud artikkel teda halvustava alatooniga. "Halvustavat mainekujundust kinnitab fakt, et Perekooli foorumis avaldati 11.10.2018 02:17 postitus: "Päris nõme on selline silmakirjalikkus muidugi". Samuti nimetati hageja käitumist Perekooli foorumis "väga rumalaks" ja "mittemõtlevaks"."

Niisamuti heidetakse Postimehele ette, et artiklis esile toodud andmed olevat vähemalt osaliselt ära rikkunud Korolev-Pihelpuu suhtes toimunud positiivse meediakajastuse ning avalikkuse positiivse arvamuse.

Kohus leidis siiski, et Korolev-Pihelpuu mittevaralise kahju hüvitise nõue ei kuulu tervikuna rahuldamisele. Vaidlusalustatud väidetest osutus ebaõigeks üksnes väide selle kohta, millise hulga laimavaid väiteid pidi hageja ümber lükkama. Muus osas ei olnud tegemist ebaõigete faktiväidetega.

Kaht Beltadze artiklis avaldatud väidet on kohus pidanud väärtushinnanguteks ning väärtushinnangutena olid need põhistatud. Postimees ei ole avaldanud Korolev-Pihelpuu kohta ebakohaseid väärtushinnanguid ega tema au teotavaid faktiväiteid, ütles kohus.

Kuigi kohus tuvastas, et vaidlustatud väidetest üks kujutab endast ebaõiget faktiväidet, ei esitanud Korolev-Pihelpuu ühtegi nõuet (kokku neli alternatiivi) kujul, milles ta nõuaks Postimehelt üksnes ühe väite ümberlükkamist. Hageja on igas nõudes soovinud mitmete väidete avaldamist koos enda lisatud tekstiga.

"Seega on hageja sisuliselt soovinud mitte toimunu heastamist ja ebaõigete andmete ümberlükkamist, vaid enamat, mis võlaseaduse paragrahv 1047 kohaselt võimalik ei ole. Hageja nõue ei ole suunatud rikkumise restitutsioonile, vaid hageja on soovinud enamat," leidis kohus.

Laadimine...Laadimine...