Kõik Eesti naiste varjupaigad võivad sulgeda uksed

Eestis vägivalla käes kannatavate naiste varjupaigad on omavahel tülli pööranud, kuna ühed said  sotsiaalministeeriumilt selleks aastaks rohkem raha kui teised. Kui oodatust vähem raha saanud varjupaigad ministeeriumi otsuse vaidlustavad, siis võib tuua see kaasa kõikide Eesti naiste varjupaikade sulgemise rahapuuduse tõttu.     

Pilt: Scanpix

Kõik Eesti naiste varjupaigad võivad sulgeda uksed

Ragne Jõerand

Eestis vägivalla käes kannatavate naiste varjupaigad on omavahel tülli pööranud, kuna ühed said  sotsiaalministeeriumilt selleks aastaks rohkem raha kui teised. Kui oodatust vähem raha saanud varjupaigad ministeeriumi otsuse vaidlustavad, siis võib tuua see kaasa kõikide Eesti naiste varjupaikade sulgemise rahapuuduse tõttu.     

"Kõige mustema stsenaariumi korral võivad kõik Eesti naiste varjupaigad sulgeda rahapuudusel uksed, kui Tähtvere Avatud Naistekeskus otsustab tõesti kohtus vaidlustada meile sotsiaalministeeriumi poolt eraldatud 400 000 eurot – siis võib ju peatuda terve otsuse täitmine ja mitte keegi teine ei saa ka oma raha kätte kuni kohtuotsuseni," muretseb Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhataja Eha Reitelmann. Kuluaarides spekuleeritakse, et teistest suurema rahaeralduse taga Eesti Naiste Varjupaikade Liidule võis olla nende toetus burkakeelu eelnõule.

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhataja Eha Reitelmann ootas lootusrikkalt 1. veebruarit, mil pidi avatama Tallinnas Lasnamäel uus naiste tugikeskus.

"Aga nüüd on meil ootamatu seis - siiamaani me teadsime, et sotsiaalministeeriumi toetusel me saame avada 1. veebruaril Lasnamäel uue naiste tugikeskuse, aga minuni jõudsid täna hommikul jutud, et Tähtvere Avatud Naistekeskus võib minna kohtusse ja kuna meil ju veel lepingut pole, siis ei saa me päris kindlad olla, et me selle keskuse avada saame," rääkis Reitelmann. Samas on Lasnamäel uue tugikeskuse ruumid juba valmis ja kvalifitseeritud töötajadki leitud.

"Jah, see on tõsi. Käisime täna tõesti sotsiaalministeeriumis sel teemal vestlemas. Me ei ole tõesti rahul sellega, et Eesti Naiste Varjupaikade Liit sai liiga palju raha ja seetõttu jäid teised rahastamata. Me leiame ,et selle konkursi läbiviimine pole olnud piisavalt läbipaistev, me pole rahul protseduurireeglitega ja selles osas käivad meil hetkel ministeeriumiga läbirääkimised," kommenteeris toimuvat Tähtvere Avatud Naistekeskuse juristist juhataja Pille Rives.

Burkakeelu toetamine tõi raha?

Sotsiaalmeedias levivad ka jutud, et Eesti Naiste Varjupaikade Liit olevat saanud hea rahastuse just seetõttu, et nad on andnud toetuse burkakeelu rakendamise eelnõule. "Mina seda kommenteerida ei oska ja seda peate küsima sotsiaalminister Margus Tsahknalt. Aga meie tõepoolest pole burkakeelu seadustamist toetanud. Sama kaldun ma siiski arvama, et näha seost burkakeeluga nõustumises ja raha saamises on meelevaldne," arvas Rives.

Eesti Naiste Varjupaikade Liidule eraldati raha 400 000 eurot ja Pille Rivese sõnul pole see proportsioonis nende tehtava tööga. "Pole loogiline, et Eesti suuremad varjupaigad Tähtvere Naistekeskus, Pärnu ja Tallinn saavad vähem raha, kui väikesed varjupaigad," leidis Rives.

Rivese sõnul esindab Eesti Naiste Varjupaikade Liit Eesti väikestes kohtades tegutsevaid Eesti naisühenduse ümarlaua poolt loodud varjupaiku. "Samas kui Tartu, Tallinna ja Pärnu varjupaigad, mis on Eesti ühed suuremad varjupaigad teenindavad kordades rohkem kliente, aga nemad ju ei toetanud burkakeeldu," lisas Rives.

Eesti Naiste Varjupaikade Liit tegutseb samuti suurelt

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhataja Eha Reitelmann ei saa sugugi nõustuda Tähtvere Avatud Naistekeskuse juhataja Rivese väitega, nagu tegutseks nemad vaid Eesti väiksemates kohtades ja neile eraldatud raha arvelt kannataksid suuremad abivajajad.

Reitlemann tõi välja konkreetsed numbrid, kuidas nende taotletud 400 000 eurot rakendust leiaks ja selles olid kaetud 13 maakonda- nii Ida-Virumaa, Järvamaa, Raplamaa, Jõgevamaa, Läänemaa, Hiiumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Virumaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tartu Naiste Tugikeskus, Tallinna Naiste Tugikeskus.

"Suuremad eelarved on nendest Ida-Virumaal ja Tartul, seda just arvestades suuremat elanike arvu sellega seonduvat lisatöötajate vajadust. Mis puutub aga Tallinnasse, siis siin võiksid sel aastal vägivalla ohvreid abistada Tallinna Naiste Kriisikodu, kellele eraldati 40 tuhat, meie uus tugikeskus ja ema ja lapse varjupaik, keda linn toetab üle 60 tuhande euroga. Seda juhul, kui konkursi tulemused jäävad kehtima," selgitas Reitelmann.

Ohvrite abistajad on ise ohus

Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja Inga Mikiveri sõnul pole õiglane, et Tähtvere Avatud Naistekeskus sai vaid 10 000 eurot ja Tallinna Naiste Kriisikodu 40 000 eurot, millest 6000 eurot läheb rendiks. "Kuidas me nii 24 /7 selle raha eest teenuse tagame ma ei tea, eriti kui arvestada seda, et meie teenindame ligi 40 % Eesti rahvastikust. Samas ma usun, et eks Eesti Naiste Varjupaikade Liidul kulub see raha samuti ära, aga küsimus on selles, kas Võru, kes teenindas eelmisel aastal 113 inimest peab ikka saama 45 000 , samas kui meil oli eelmisel aastal pöördujaid tervelt 530 inimest- töömahud on erinevad ja meie lihtsalt kahe töötajaga hakkama ei saa," rääkis Mikiver. Samas lisas Mikiver, et ka Tallinna Naiste Kriisikodu plaanis avada Lasnamäel uue filiaali ja nende küsitud raha selle avamiseks olevat olnud väiksem kui Eesti Naiste Varjupaikade Liidul sama filiaali avamiseks vaja minevat.

Mikiver oli mures sellegi pärast, et ohvrite abistajad ise ei pea enam sellisele pingele vastu. "Selline asi psühholoogiliselt annab löögi ja kui minuni jõudis see raha jagamise info, et meie saame jälle ainult 40 000 – ega ma pärast seda pole eriti võimeline neid naisi nõustama, sest selle töö jaoks peame me ise eeskätt olema väga terved," tunnistas Mikiver.

"Praegu oleme lihtsalt fakti ees, et asjad ongi nii ja ainuke lootus on, et ehk Tallinna linn toetab meid natuke, siis me saame ehk kuidagi selle aasta ära elada. Ministeerium oleks pidanud riigilt rohkem raha taotlema ja nende praegune raha jagamine oli kummaline," lisas Mikiver.

Sotsiaalministeeriumi ametnikelt ajaleht Pealinnal raha jagamise kohta kommentaare saada täna ei õnnestunud. "Ministeeriumi seisukoht on selline, et nad tahavad katta tervet Eestit ja kui palju kuskil kliente on pole seotu teenuse osutamise mahuga. Meie sellega nõus ei ole," valgustas Rives veidi sotsiaalministeeriumis toimunud jutuajamise sisu.

Konstruktiivne lahendus võimalik ka väljaspool kohtuteed

Eha Reitelmanni sõnul kataks Tähtvere Avatud Naistekeskusele eraldatud 10 tuhat eurot  nende endi poolt detsembris saadetud arvestuste põhjal hädavajalikud  kulud jaanuarist märtsini, edasise töö tagamiseks saaksid nad aga taotleda lisaraha juba sotsiaalministeeriumi poolt eraldatavast 150 tuhandest, mida on praegu olemas oleva info kohaselt plaan jagada aprillis. 

"Veebruarikuus toimuvad meil ühised koolitused, kus kõik tugikeskused on koos ja kus saaksime üheskoos sotsiaalministeeriumiga läbi arutada raha jaotamise reegleid. Liit on algusest peale arvanud, et seoses saarte lisandumisega teeninduspiirkonda ei jätku 500 tuhandest kõigi olemasolevate tugikeskuste käimashoidmiseks ja ühiste jõupingutustega saadud lisarahast nõustamisteks väikese osa peaks ohverdama (küll väga raske südamega) tugikeskuste muude tegevuskulude katteks," rääkis Reitelmann. 

Samuti leidis Reitelmann, et kõik peaksid ühiselt töötama selle nimel, et leida juurde eraannetajaid ja kasutada kõiki muid võimalusi (nt EL projektikonkursid), et nõustamisteks raha juurde otsida. 

"Selge on see, et maksumaksja rahast lihtsalt ei jätku kogu reaalse vajaduse katmiseks (vähemalt sotsmini eelarve osas tundub kõrvalt vaadates nii). Samuti on võimalik raha kokku hoida omavahel paremat koostööd tehes," tõdes Reitelmann.  

"Tallinna osas oleme me  juba pakkunud uue tugikeskuse kollektiivi poolt Kriisikodule aktiivset koostööd, et saaksime hoida kokku näiteks öövalvete ja nädalavahetuse valvete tööaega ja raha. Uue tugikeskuse töös kavatseme ise kohe hakata otsima eraannetajaid ja loomulikult püüda leida kõikvõimalikke koostöövariante Tallinna linnaga, sest ainult riigieearve rahast kindlasti uue tugikeskuse vajaduste katmiseks ei piisa," lisas Reitelmann.

Laadimine...Laadimine...