KOIT TOOME: Õppimine Otsa koolis meenutas pigem sõbralikku seltsielu

"Otsa koolis juhendasid meid sellised korüfeed nagu Jaak Joala, Mare Väljataga ning Silvi Vrait," meenutas laulja Koit Toome oma õpinguid 100. sünnipäeva tähistavas Otsa koolis. "Tutvusin ka mitmete pillimeestega. Oli palju andekaid noori, kes üle kogu Eesti kokku tulnud. Me tunneme nüüd kõik omavahel ja see on nagu mingi nähtamatu seeneniidistik."

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus

KOIT TOOME: Õppimine Otsa koolis meenutas pigem sõbralikku seltsielu

Kai Maran

"Otsa koolis juhendasid meid sellised korüfeed nagu Jaak Joala, Mare Väljataga ning Silvi Vrait," meenutas laulja Koit Toome oma õpinguid 100. sünnipäeva tähistavas Otsa koolis. "Tutvusin ka mitmete pillimeestega. Oli palju andekaid noori, kes üle kogu Eesti kokku tulnud. Me tunneme nüüd kõik omavahel ja see on nagu mingi nähtamatu seeneniidistik."

Tallinna kõrgemast muusikakoolist välja kasvanud Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool tähistab sel sügisel oma saja aasta juubelit. "Kui ma muusikakeskkooli üheksanda klassi järel Otsa kooli läksin, hakkas kohe silma sealne vaba ja loomingut soosiv õhkkond," meenutas oma õpinguaastaid Otsa koolis laulja Koit Toome. "Ei olnud nii väga kramplikult akadeemiline kõik see seal, hubane väike kool, kuidagi kodune ja mõnus. Kogu Otsa kooli õhkkond oli mõnusalt vabameelne, koolielu käis nagu seltsielu. Mulle meeldis, et seal õppis palju andekaid noori, kes olid kogu Eestist kokku tulnud. Meid sidus tugevalt ühine huvi – muusika."

Toomel tekkis Otsa koolis palju tutvusi pillimeeste ja legendaarsete õpetajatega. "Minu õpetaja oli Kustas Kikerpuu, mees, kes ei vaja vist pikemat tutvustamist," selgitas Toome. "Seal olid juhendamas ka sellised korüfeed nagu Jaak Joala, Mare Väljataga, Silvi Vrait. Kõik meie õpetajad olid ise tegijad ja neil oli, mida meile edasi anda. Selle kooli põhiväärtus, mille me eluks kaasa saime, olidki muusikat armastavad inimesed – me tunneme nüüd kõik omavahel ja see on nagu mingi nähtamatu seeneniidistik."

Toome tegi koolikaaslastega ka bändi, millega koolipidudel üles astus. "Kõige rohkem on mulle meelde jäänud iga-aastased legendaarsed rebaste peod. Seal astusin minagi esimest korda kooli aulas üles, seal pandi mind tähele ja võiks öelda, et see oligi mu lavatee algus. Hakati rääkima, et on üks huvitav poiss, kes mängib klaverit ja laulab."

Kuulsad õpetajad algusest peale

Tallinnasse muusikakooli loomise idee algatasid Peterburi konservatooriumi organistidena lõpetanud August Topman ja Mihkel Lüdig, kes leidsid mõttele toetajaid Estonia seltsist ja Estonia muusikaühingust. Tallinna kõrgema muusikakooli avaaktus toimus Estonia kontserdisaalis 28. septembril 1919. Kooli asutamise komisjoni ja peagi moodustatud kuratooriumi kuulus muusikutest Estonia peadirigent Raimund Kull.
Juba esimesel aastal avati oreli-, kompositsiooni- ja muusikateooria, laulu-, viiuli-, tšello- ning puhkpillide eriala. Rahvusvahelisse õpetajaskonda kuulus ühtekokku 32 muusikut, nende hulgas valdavalt Peterburi konservatooriumis kõrghariduse omandanud Peeter Süda ja August Topman õpetasid teoreetilisi aineid ja orelit. Mihkel Lüdig oli esimene direktor, Sigrid Hörschelmann ja Erika Franz õpetasid klaverit, Alfred Papmehl ja Johannes Paulsen viiulit, Raimond Bööcke tšellot, Ludvig Juht kontrabassi ja Julius Vaks trompetit. Peagi lisandusid neile Artur Kapp ning Artur Lemba ja Theodor Lemba.

Nagu selgus ka Toome jutust, hindavad sada aastat hiljemgi seal õppinud inimesed Otsa kooli väärtusena just kogenud õpetajaid. Sama arvab ka vilistlane, tunnustatud koorijuht Hirvo Surva. "Loomulikult olen ma jäänud õpitud erialale truuks, sest Otsa kool pani erialale tugeva põhja. Minu õpetaja oli Silvia Mellik, kelle õpetussõnu ma alati kaasas kannan," selgitas Surva. "Mellik saatis mind ka juba  esimestel kursustel koori juhatama, käisin Kiisa rahvamajas naiskoori juhatamas. Oli tore puumaja, ahi sees, hoolega köetud ja alati oli enne proovi mulle ka väike lauake kaetud. Sõin kõhu täis ja asusin proovi tegema! Olgugi et olin siis vaid 15-aastane, aktsepteerisid lauljad mind väga hästi. Varajane koorijuhtimise praktika andis hea aluse ka hilisemaks lauluväljaku kooride juhtimiseks."

Kabaree ja koomika

Otsa muusikakooli pop-jazz laulu eriala lõpetanud Helin-Mari Arder hindab kooli töörütmi. "Sain Otsa koolist väga palju head kaasa. Kool oli väga praktiline ja elulise lähenemisega," rääkis Arder, tuues koolitundide kõrval välja julgustava esinemispraktika. "Me tõesti esinesime palju! Toona ehk mitte niivõrd väljaspool kooli, väga aktiivne ja rõõmsameelne suhtlus käis õpilaste ja õpetajate vahel koolis sees."
2003. aastal Otsa kooli lõpetanud Helin-Mari Arderi trio sai kokku juba 2001. aasta kevadel, mil koos esinedes tuli ka esimene tunnustus – Helin-Mari võitis Nõmme noorte jazzlauljate konkursi ning pääses esinema mainekale Pori jazzfestivalile.  "Väga oluline osa laulutudengite õpinguis oli ka muusikalidel, mida kogenud õpetajate juhendamisel kooli ajal lavastasime päris mitu,"  meenutas Arder. "Tegime kabareed, lavastasime näiteks "West Side Story" ja "Minu veetleva leedi". See andis lavakogemuse. Minu juhendaja oli Mare Väljataga, kogenud laulja, kel oli annet oma oskusi edasi anda. Õpetaja amet on keeruline ja austan sellisele ametile pühendunud inimesi väga! Ehk sealt ka minu enda huvi muusikapedagoogika vastu. Otsa koolis pedagoogilist suunda toona polnud, nii õppisin pedagoogilise suunaga pop-jazz laulu edasi Helsingis. Hiljem kasutasin saadud teadmisi lühikest aega Otsa koolis tunde andes."

Levimuusika Naissoo algatusel

Arderi sõnul on tänuväärne ka kooli siht pakkuda võimalikult rohkelt esinemisi. "Meie koolikontsertide ja muusikalide vastu oli publikuhuvi suur ka väljaspool kooli, saal oli alati täis," ütles ta. "Minu kui laulja koostöö instrumentalistidega oli väga põnev, vokaalansambli kogemus oli mulle väga oluline.  Korraldasime ka ise eraldi teemaüritusi. Ühel neist oli eesmärk end hästi tobedalt ja koomiliselt riidesse panna, Mare näiteks pani omale rastapatsid pähe – harjutasime paroodiamaigulisi laule. Mina esitasin karjatalitaja laule kolhoosiajast, mis selleks ajaks juba ammu läbi oli.  Muusikaõhtu toimus koolimaja saalis ja korraldasime kõik ise, piletimüügini välja."

Georg Otsa nime sai kool 1975. aastal pärast legendaarse laulja surma. 1977. aastal avati Uno Naissoo initsiatiivil levimuusika, praeguseks rütmimuusika eriala nii lauljaile kui ka instrumentalistidele. Iga-aastane Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss aastast 1983 on koolis üks oodatumaid sündmusi.

Suurkujude kontserdid Kumus

• 12. oktoobril kell 19 tähistavad vilistlased, endised õpetajad ning praegused õpilased ja õpetajad suurt sünnipäeva. Sündmusele saab pileteid osta piletilevist.

• Tänavu on Otsa kooli esinemised pühendatud kooli juubelile. Tähtpäeva tähistavad viis õhtumuusika kontserti Mustpeade maja Valges saalis. Esimene kontsert on 7. oktoobril kell 19 toimuv "Klassikaline laul läbi aegade", kus esinevad Otsa kooli vilistlased. Ülejäänud neli kontserti peegeldavad kooli eri ajastuid. Novembri kontsert meenutab kooli algusaega aastail 1919-1940, järgmised 1940-1970 aastaid ja 1970-1990 etappi, kui hakkasid puhuma juba muutuste tuuled. Viimane kontsert viib kuulajad tänase päevani välja.

• Novembris algavad rütmimuusika suurkujude kontserdid Kumus, mis pühendatud Kustas Kikerpuule, Aleksander Rjabovile, Uno Naissoole ja Uno Loobile. Kontsert "Otsa kooli rütmimuusika suurkujud – Kustas Kikerpuu" toimub Kumu auditooriumis 14. novembril.

• Kontserdid toimuvad ka Tallinna koolides, nt Gustav Adolfi gümnaasiumis ja muusikakoolides. Jaani kirikus on traditsiooniks saanud igakuised lõunakontserdid. Palju kontserte toimub Otsa kooli saalis, näiteks kutsub kool endale Tallinna koorid külla.

• Kooli 100. sünnipäeva puhul ilmus ka Enn Oja raamat, mis kannab pealkirja "Otsa kooli ajaraamat". Raamatut saab osta 12. oktoobril sünnipäevapeolt ja hiljem ehk ka raamatukauplustest.

• Otsa kooli kontserdikava saab jälgida aadressil http://otsakool.edu.ee/kontserdid-konkursid/sundmused/

KAIRE VILGATS: Õppealajuhataja hüppas klassi ja ütles, et me jälle karjume

"Proovisime Maikeniga ületada igasuguseid vokaal-seid takistusi, mis oli vahel isegi päris kõrvulukustav. Siis hüppas järsku sinna klassi õppealajuhataja ja ütles: Koppel ja Vilgats jälle karjuvad," meenutas oma õpinguid Otsa koolis tuntud taustalaulja Kaire Vilgats.

Otsa kool oli Vilgatsi kinnitusel täielikult muusikale pühendunud inimeste oma maailm. "Tegelesime hommikust õhtuni seal muusikaga, muud meie jaoks maailmas nagu eriti polnudki," rääkis ta. "Ei olnud peret ega muid suuri kohustusi, sain pühenduda muusikale. Me kõik tahtsime koolis olla. Kui seal oleks öösiti magada ka saanud, siis me poleks sealt üldse välja läinudki. Aga kuna mina olin Pärnust, siis tuli magada ühiselamus,  tee kooli oli nagu viibimine mingis võõras maailmas ning kui saime kooliuksest sisse, siis olime jälle oma turvalises maailmas. Ja kui koolipäev ja harjutamised läbi olid, siis jätkus elu ikkagi koos muusikaga. Meie kooli lähedal oli Raeköök, kus esinesid igasugused huvitavad bändid, kogu aeg käisime neid seal kuulamas. Koolis oli ka baar, kus istusime ja võtsime kogu maailma lahti ja panime jälle uuesti kokku, nii et vähe polnud."

Kõiki suunanud õppejõududest meenub Vilgatsile kõigepealt Kustas Kikerpuu. "Ta tekitas minus suurt huvi džässi vastu. Minu õpetaja oli Silvi Vrait ja mäletan selgelt klassiruumi, kus harjutasime. Praegu on see Georg Otsa nimeline klassikalise laulu klass, aga siis harjutasid seal pop-jazzi lauljad, klass number 28. Seal sai varavalgest kuni õhtuni häält tehtud, lauldud, ka karjutud. Tuleb meelde üks hetk, kui proovisime Maikeniga ületada igasuguseid vokaal-seid takistusi, mis oli vahel isegi päris kõrvulukustav. Siis hüppas järsku sinna klassi õppealajuhataja ja ütles: Koppel ja Vilgats jälle karjuvad.""

Mare Väljataga pani Otsa koolis kokku vokaalansambli, kus Vilgats osales. "Seal sain hea koolituse, kuidas koos teistega mitmehäälselt laulda," nentis lauljanna. "Kuidas meid seal ikka timmiti, et oskaksime puhtalt laulda! Need oskused, mis nüüd ka saatelauljana ära kuluvad, on kõik sealt pärit."

Laadimine...Laadimine...