Kolm lipuvärvi

Eesti Vabariigi lipp on põikitriibuline sinimustvalge. Kunagi kirjutasin nendest värvidest ajakirjale Akadeemia terve peatüki sarjas "XX sajandi eesti mütoloogia":

Pilt: Albert Truuväärt

Kolm lipuvärvi (2)

Linnar Priimägi

Eesti Vabariigi lipp on põikitriibuline sinimustvalge. Kunagi kirjutasin nendest värvidest ajakirjale Akadeemia terve peatüki sarjas "XX sajandi eesti mütoloogia":

"Kultuuris eristuvad tugevalt sümboolsed värvid vähem sümboolsetest... Kõige sümboolsemad on inimese füsioloogiasse puutuvad valge ja punane, mis indoeuroopa algmütoloogias vastandavad rituaalset puhtust (piim) ja rituaalset ebapuhtust (veri). Spirituaalsed värvid on must ja sinine, naturaalsed värvid roheline ja kollane, aktsidentsiaalsed värvid pruun ja lilla, roosa ning oranž."

Kui nood viimased neli kaaluksid ühe punkti, naturaalsed värvid kaks punkti, spirituaalsed kolm ja kõige sümboolsemad neli punkti, siis annaks Eesti lipp kokku 10 punkti, mis on väga kaalukas tulemus (Prantsusmaal, Inglismaal, Venemaal 11). Heraldikas märgib valge hõbedat ja kollane kulda, aga inimsilmale on nad lipul ikka valge ja kollane.

Meie trikoloori triibuvärvide õigsuses pole mitte keegi söandanud kahelda, küll aga triipudes enestes. Aeg-ajalt tekib ühel-teisel soov Eesti põhjamaaks kuulutada (ehkki põhjamaa me võime paista vaid lätlaste silmis). Siis hakatakse rääkima lipureformi vajadusest: olgu meilgi ristilipp nagu suurtel suguvendadel Skandinaavias! Isegi kavandeid visandati ─ ristiga ja kolme koduvärviga.

Aastal 2002 kirjutas tollane valitsuse pressiesindaja: "Ristilipp on maailmas ainus selge geograafiliselt piiratud levialaga liputüüp. See on Põhjamaade märk. Eesti ristilipp muutuks inimeste teadvuses hõlpsalt selle märgi osaks. See on meeldiv märk, heaolu ja abivalmiduse märk, millel põhjamaalaste näol kokku ligi 25 miljonit kandjat (tinglikult võib veel juurde arvestada ristilippudega britid). Taas säästaksime higi ja vaeva, kasutades meie sõprade töövilju. See oleks meie võit maailmas." Kummatigi oli siis 80% rahvast lipuvahetuse vastu. Mõte oli ju parasiitlik – puukida end külge arenenud põhjamaade kuvandile ja muuta oma maineks "sõprade tööviljad".

Kuid ristilippu on soovitanud ka meie rahvuslike juurte taasjuurutajad. Tõnu Trubetsky läks õige radikaalseks. Tema "Valimisplatvorm" aastast 2015 annab selgeid suuniseid: "Kõige esimesena tuleks riigi nimi Eesti, mis on baltisaksa laen, muuta Maavallaks või Maamaaks... Eesti kultuuriline liitumine Põhjamaadega... Selleks tuleks kõige esimesena muuta riigilipp Põhjaristilipuks. Maavalla lipu värvid võiksid olla: helesinisel põhjal oranž valgete servadega rist." Jälle kolm värvi, sümboolse kogukaaluga 3 + 1 + 4 = 8.

Aga tollel värvikooslusel, selgub nüüdsama mu kätte puutunud artiklist, on ajalugu. Nimelt koosnes just nendest kolmest "Maavalla" lipu värvist Euroopa vanim riiklik lipp Oranje printsi Willemi livreevärvides: oranž, valge, helesinine. Kolm triipu nagu Eestil praegu. Sellest aastal 1572 kasutusele võetud plagust sai tänapäevaks Hollandi riigilipp, kui oranž tõmbus ajapikku punaseks ja helesinine tumedaks. Meie Maavalla põhjaristilipp oleks siis ühtlasi ka "Madalmaavalla lääneristilipp"! Ja kui ta veel triibuline tuleks, no siis võiksime imagoloogilist manti võtta otse Euroopa liputraditsiooni algusest...

Oranž on püsitu värv, nõrga sümbolväärtusega, ta kipub kangemate sekka. Punase ja kollase seguna jääb talle õieti vaid kaks teed minna: kas punaseks või kollaseks. Oranje Willemi lipult Hollandi lipule migreeris ta punaseks. Aga Venemaa riigivärvide kolmikus, mille aastal 1865 kehtestas keiser Aleksander II, samastades vapi- ja lipuvärvid – kahepäise kotka must, kilbi kuldtausta oranž, Püha Jüri figuuri valge –, läks ta kulla asendajana kollaseks. Kulda peab oranž kujutama ka Georgi risti mustatriibulisel lindil (mõnikord lint kootigi must ja kollane).

Praegune Venemaa trikoloor – valge, sinine, punane – võeti Peeter I käsul kasutusse Vene kaubalaevastiku lipuna, Aleksander III tegi sellest riigilipu, mis praegu taas Kremli kohal lehvib.

Suurriikidel on maksimaalsed 11 lipupunkti. Väikesel Eestil 10. Pole paha! – kui tsiteerida Villu Reiljanit.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...