Kõlvart presidendile: Eestis kasvab tolerantsus vaenu õhutamise suhtes

"Meie riigis on võimalik inimesi sildistada lähtuvalt nende rahvusest, nimetades olulist osa ühiskonnast "sandiks, kes ei taha kõndida", "praagiks" või koguni "vähkkasvajaks"," kirjutab Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart avalikus pöördumises president Kersti Kaljulaiule.

Pilt: Scanpix

Kõlvart presidendile: Eestis kasvab tolerantsus vaenu õhutamise suhtes (2)

Toimetaja: Moonika Tuul

"Meie riigis on võimalik inimesi sildistada lähtuvalt nende rahvusest, nimetades olulist osa ühiskonnast "sandiks, kes ei taha kõndida", "praagiks" või koguni "vähkkasvajaks"," kirjutab Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart avalikus pöördumises president Kersti Kaljulaiule.

Lugupeetud proua President Kersti Kaljulaid!

Täna tähistame Eestis Rahvuste päeva. 24. septembril 1988. aastal kinnitasid vähemusrahvuste esindajad Eestimaa Rahvuste Foorumi esmakordsel kogunemisel, et toetavad Eesti omariikluse püüdu ja demokraatlikku korraldusviisi.

Kolmkümmend aastat hiljem peame aga kahjuks tõdema, et meie riigis on võimalik inimesi sildistada lähtuvalt nende rahvusest, nimetades olulist osa ühiskonnast "sandiks, kes ei taha kõndida", "praagiks" või koguni "vähkkasvajaks". Paraku ei ole eeltoodud väljendid pelgalt pealkirjad kollasest meediast, vaid ka Riigikogu saalis kõlanud avaldused. Lisaks peame tunnistama, et osade poliitikute või ajakirjanike püüdlus luua pilt tervest rahvusest lähtuvalt ühe inimese tegudest on saanud tavapäraseks.

Veelgi rahutumaks teeb aga asjaolu, et taolised halvustavad sõnavõtud ei tekita enam ühiskonnas ja arvamusliidrite seas vastasseisu – vastupidi, tundub, et Eestis kasvab tolerantsus vaenu õhutamise suhtes. Vahetult enne valimisi, ei vaevu enam keegi rahvusküsimuste kuritarvitamise peale imestama. Kahjuks aga ei pane me tähele, et see poliitilise ägeduse taustal tõusnud negativismilaine on tegelikult juba pikemat aega vohanud ka valimiskampaaniast vabal ajal.

Erilist pettumust valmistab aga see, et taolised vihahüüud kõlavad Eesti Vabariigi juubeliaastal. Rahvusvähemuste esindajad moodustavad Eesti ühiskonna lahutamatu ja olulise osa, rikastades seda oma töö ja kultuuriga. Paljud neist on siin kas sündinud või olulise osa oma elust elanud ning peavad Eestit oma kodumaaks. Sada aastat tagasi vastu võetud Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest pealkirjaga "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" kinnitas esimeses punktis, et kõik Eesti Vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. Teises punktis aga rõhutati, et Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskulturilised autonomia õigused.

Proua President, Teie olete silma paistnud kui erinevate rahvuste suhtes sõbralik liider. Te olete põhjalikult uurinud Ida-Virumaa elu eripärasid ja muresid, käinud Lasnamäel, külastanud Gruusiat ja aidanud maailmakoristuspäeval ukrainlastel Dnepri jõe kaldaid koristada. Julgen loota, et nii ülalmainitud ksenofoobsed sõnavõtud kui ka muud negatiivse suhtumise ilmingud rahvusvähemustesse tunduvad Teile samuti murettekitavad.

Oleme harjunud, et osavõtliku riigitegelasena jagate Te oma tõekspidamisi ühiskonnaelu küsimustes. Paraku ei ole me veel kuulnud Teie mõtteid ülaltoodud murettekitavate trendide osas, kuid tean, et Teiegi peate oluliseks ühtehoidvat ja tugevat ühiskonda.  

Seepärast pöördungi Teie poole lootusega, et annate ühiskonnale selge signaali Eestis elavate rahvusvähemuste esindajate panuse tähtsusest ning vaenu õhutamise lubamatusest. Teie sõnum kõikidele Eesti inimestele on kahtlemata vajalik ja oodatud.

 

Head Eesti rahvuste päeva ja ilusat Eesti Vabariigi juubeliaasta jätku!

Mihhail Kõlvart
Eesti Vabariigi kodanik

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...