"Ühine piletisüsteem Tallinna ja Helsingi vahel pole küll valmis, kuid aprillis käivitub äpp, millega saab osta nii Tallinna kui ka Helsingi ühistranspordi pileteid," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ühisel pressikonverentsil Helsingi linnapeaga.
Kõlvarti sõnul on äpp valmistatud Tallinna poolt. “Projekt pole veel lõppenud, kuid seal saab juba kasutada nii Tallinna ühiskaarti kui ka ID kaarti,” rääkis ta.
Kõlvart tõdes rõõmuga, et nad kohtuvad Helsingi linnapea Jan Vapaavuoriga aasta jooksul juba teist korda. Ta rääkis, et viimati jalutati Helsingis. “Kontoritöötajad loevad õhtuti, mitu sammu nad päeva jooksul on teinud. Kui Helsingi kodanikud loevad samme, siis see summeeritakse ning finantseeritakse heategevusprojekte, mis panustavad keskkonna heaks. Samalaadne rakendus algab ka Tallinnas Reidi teel, kus saab ilma telefonita lugeda samme ning panustada keskkonnahoidu,” rääkis ta.
Kaksiklinnadel on palju ühist
Perspektiivne on tema sõnul “Vabad andmed” projekt, mis loob uusi teadmisi. Siin tekib Kõlvarti sõnul sünergiat kahe linna vahel. “See on kõige perspektiivsem koostöövaldkond,” kinnitas ta.
Helsingi linnapea tänas Mihhail Kõlvartit ning ütles, et kuna tegu on kaksiklinnaga, siis on neil palju ühist. Kahe linna vahel on koostööleping, mille eesmärgiks on kaks korda aastas kohtuda ning linnapea tõdes rõõmuga, et agendas on palju uusi asju.
“Väga tähtis on kahe linna vaheline koostöö, mis toimub erinevatel teemadel,” sõnas Vapaavuori. “Suur tänu Tallinna linnale, kes on siinkohal ühe näitena tegelenud ühispiletit võimaldava süsteemi arendamisega.”
Ühtlasi arutasid linnapead ka Läänemere seisukorra parendamist.
“Meie vahel on ühine meri ning on võimalik palju ära teha selle seisukorra parandamiseks. Sellepärast on meri ka meie agendades suure tähelepanu all,“ sõnas Vapaavuori. “Elame maailmas, kus kõikide linnade tähtsus globaalprobleemide lahendamisel on oluline. Teisipidi, elame digitaliseeruvas maailmas ning tehnika areneb väga kiiresti. Tallinn ja Helsingi on digitaliseerumise pioneerid.”
Helsingi linnapea avaldas tänu tiheda koostöö eest “Avatud andmete” projektis nii, et kasu on mõlema linna elanikele.
Kõlvart ütles, et ühise reklaamikampaania planeerimine on töös, ühine osalemine disainikonverentsil Hiinas on siiski veel lahtine kohaliku olukorra tõttu.
“Oleme koos üle vaadanud neid kohti, kus kaks linna võiksid end koos reklaamida ja turundada,” sõnas ta ning mainis lisaks Euroopa kinnisvaramessi.
Rääkides ühistranspordi koostööst ütles Kõlvart, et nad kohtuvad nõnda tihti, kuna räägitakse käigus olevatest projektidest ning perspektiividest. “Kõige märkimisväärsem on ühistranspordi piletisüsteemi loomine ning nüüd saame rääkida käegakatsutavast tulemusest. Aprillis käivitub äpp,” sõnas ta, kuid märkis, et on veel tehnilisi asju, mida tuleb lahendada.
Väljakutse Soomele
“Mis puudutab ühist piletisüsteemi, siis see on väljakutse Soomele,” sõnas Helsingi linnapea ning tänas eelkõige Tallinna, kus arendus on sujunud edukamalt. Ta selgitas, et Helsingis on ühistranspordisüsteem suurem ning seega on tehnilisi probleeme enam.
Vapaavuori rõhutas, et kaksiklinnas toimib mõlemal pool start-up süsteem. “Linn peab lähenema väga loovalt ning meil on ettevõtjaid, kes sinna panustavad,” sõnas ta.
Kõlvart lisas, et peale igat kohtumist jätkub töö rühmades. “Mis puudutab tunnelit kahe linna vahel, siis on tema sõnul vajalik kahe riigi koostöö, kuid ka sellest jääb väheks ning tarvis oleks kaasata Euroopa Liidu raha,” sõnas ta.
“Mõju on laiem, kui pelgalt kahele pealinnale või isegi mõlemale riigile, mistõttu me räägime praegu veel teoreetilisest perspektiivist. Kuid see on teine reaalsus, teine taristu või majandussüsteem mõlema linna ja riigi jaoks,” sõnas Kõlvart vastuseks küsimusele, kuivõrd reaalne on Tallinna-Helsingi tunneli ehitus.
Vapaavuori sõnas samuti, et tunnel on meie ühine unistus. “Kui see projekt realiseerub, siis see on kõige massiivsem ettevõtmine, mida kahelpool lahte on kogetud. See eeldab koostööd Helsingi ja Tallinna vahel,” sõnas ta ning osutas nüanssidele, mis puudutab planeeringuid.
“Selleks, et see realiseeruks, tuleb leida parim võimalik kulgemise marsruut, parim oleks, kui see saab alguse Helsingi südalinnast,” sõnas Helsingi linnapea.