KOOL PÕNEVAKS: Moodsa õppimise festival innustab õpetajaid eksperimente korraldama

Virtuaalne reaalsus aitab luua kunstitunnis grafitit nii, et keegi päriselt seinu ei sodi, või jalutada maailma parimates muuseumides tegelikult kaugele reisimata.

Pilt: Mats Õun
Haridus

KOOL PÕNEVAKS: Moodsa õppimise festival innustab õpetajaid eksperimente korraldama

Ivo Karlep

Virtuaalne reaalsus aitab luua kunstitunnis grafitit nii, et keegi päriselt seinu ei sodi, või jalutada maailma parimates muuseumides tegelikult kaugele reisimata.

Reedel algava moodsa õppimise festivali iduEDU töötoa juhendaja, inglise kolledži õpetaja Kaire Ruubase sõnul on õppimine lastele huvitav, kui nad saavad midagi ise uurida ja avastada. "Meie koolis on läbi õppeaasta lastel kuus teemat, mida õpilased uurivad," ütles ta. "Selgitame välja õpilase eelteadmised ja siis seab igaüks ise endale eesmärke. Nad õpivad rühmades arutledes ning iseseisavalt ja ka koos uurides, käivad õppekäikudel, kuhu tulevad kaasa ka vanemad. Õppimine muutub lapsele põnevaks ja tähendusrikkaks siis, kui laps tunnetab enda rolli olulisust, saab teha valikuid ja näeb õpitava kasulikkust igapäevaelus."

Inglise kolledži töötoas saab teada, kuidas õpivad kooli algklasside lapsed. "Samuti tutvustame laste endi uurimistöö tulemusi," selgitas Ruubas. "Lapsed kasutavad õpitut uutes seostes ja annavad sellele oma isikupärase tähenduse, vastates küsimustele: miks mul seda vaja on? Kuidas see mind aitab? Kui tähtis see teadmine mulle üldse on ja mida ma selle abil teha saan?"

Teise töötoa juhendaja Marit Dremljuga-Telk on samuti seda meelt, et parim moodus õppimiseks on lasta õpilastel eksperimenteerida, eksida ja õigele tulemusele jõuda. "Eesti koolil on võrreldes naabritega kadestamisväärselt palju autonoomiat," lausus ta. "Palju tänuväärseid uusi leide tekib just nimelt tänu uudishimulikele õpetajatele ja koolidele ning õigusele ise otsustada – riik on selle meie koolidele usaldanud."

IduEDU õpetab olema töötubade kaudu kursis moodsamate õpetamisviiside ja ka õpetamisel kasutatava tehnikaga. "Tahame, et Eesti õpetaja oleks kursis kiiresti muutuva tehnoloogiamaailma ja sellega seotud õpetamismeetoditega kogu maailmas," lausus Dremljuga-Telk. "See kätkeb endas ka küsimusi, kuidas meid ümbritsev tehnoloogia koolielu mõjutab ja kuidas võiksid uuendused koolile ja õpetajale abiks olla, et ta tööd kergemaks ja õppimist köitvamaks teha."

Tallinna Südalinna kool näiteks õpetab juba mitu aastat virtuaalreaalsuse abil. Kõige rohkem teeb kool seda võõrkeele tundides, aga ka bioloogias, geograafias, ajaloos, loodusõpetuses ja kunstis. Näiteks saab luua grafiti nii, et keegi päriselt seinu ei sodi, ja jalutada tegelikult kaugele sõitmata mistahes muuseumis ja luua mudeleid.

Tehisintellekt aitab igal õpilasel õppida just enda tempos ja asju, mis enim huvi pakuvad. Tehisintellekt annab ka õppimise kohta tagasisidet ning õpetajal on samuti niiviisi kergem jälgida ja analüüsida õppija edusamme.

Kool peab ühiskonnaga kaasas käima ning ka uuenduslikke igapäevasju õpetama. Asjade internet ehk nähtus, kus kõik tehnikavidinad omavahel suhtlevad, muutub iga päevaga aina tavalisemaks. Näiteks tarkades kodudes sätib maja säästurežiimil ventilatsiooni ja kütte elanikele parajaks just selleks hetkeks, kui pererahvas koju jõuab. Külmik aga annab teada lemmiktoidu peatsest lõppemisest ning võib seda vajadusel ise juurde tellida.

Eesti koolides on asjade internetiga tutvumiseks teed rajanud robotite ehitamine ja programmeerimine. "Selle pioneeridena oleme säranud ja suunda näidanud kogu maailmas," lausus Dremljuga-Telk. "Robootika abil saavad õpilased tutvuda sensorite ja automatiseerimisega, mis on asjade interneti osa. HITSA Progetiigri programmi, mis aitab koolidel robootikat õppetöös rakendada, on vähemal või suuremal määral kaasatud umbes 90% koolidest ja 60% lasteaedadest." Robootikat õpetatakse juba lasteaedades ja algklassides kas mõne õppeaine raames või eraldi huviringis.

Asjade interneti teemasid võiks käsitleda juba algklassides ja põhikoolis ja see tõstaks huvi insenerikarjääri vastu. Robootika on oma kanna juba koolides kinnitanud ning äsja käivitunud uued gümnaasiumi informaatika õppekavad just selles suunas asju liigutavadki. Gümnaasiumi informaatikaõppes loovad õpilased mõnele elulisele probleemile lahendust pakkuva tarkvara või riistvara prototüübi, näiteks nutitelefoni- või veebirakendusi, liitreaalsuse või nutikodu lahendusi.

Lisaks õpetajatele saavad töötubades osaleda lapsed ja nende vanemad. Oma panuse annavad ka õpilasfirmad, tutvustades oma tehtut ja innustades olema ettevõtlik. Keskraamatukogu keskendub elukestvale õppimisele. Näitusel tutvustavad firmad uuenduslikke ja seni pigem tavatuid võimalusi, mida õpetamisel-õppimisel kasutada.

Näha ja katsuda saab uudseid tehnikavidinaid

• IduEDU tasuta festival toimub 25. oktoobril kella 11-15 Tallinna kesklinnas nn hariduskvartalis, mille moodustavad reaalkool,  inglise kolledž, Kesklinna põhikool ja keskraamatukogu. Festivali keskus asub reaalkooli staadionil. Koolijuhid on oodatud juba kell 9.30.

• Päeva esimene pool on sisustatud peamiselt haridustöötajatele ning teine lastele, õpilastele ja lastevanematele, kuid midagi huvitavat enda jaoks leiab igaüks kindlasti igal ajal.   

• Saab kaasa lüüa huvirallil, näha ja katsuda uudseid tehnikavidinaid, kuulata arutelusid, mõtiskleda tänapäeva hariduse väljakutsetest jpm.

• Töötube viivad läbi haridusameti 2019. aasta haridusuuenduskonkursi parimad ning hariduskvartali  koolid, samuti eKool, HITSA ja Startup Estonia. Oma panuse annavad ka õpilasfirmad. Keskraamatukogu keskendub elukestvale õppimisele.

• Näitusel tutvustavad firmad uuenduslikke ja seni pigem tavatuid võimalusi, mida õpetamisel-õppimisel kasutada.

• Innukamate osalejate vahel loositakse auhindu ning oodata on üllatusesinejat.  

• Kava ja registreerimine expo.ekool.eu.

Laadimine...Laadimine...