Koolinoored: Eesti riik on kindlasti olemas ka 100 aasta pärast!

Nõmme gümnaasiumi 11. klassi õpilased Triin ja Mari-Liis arvasid, et noorte huvi oleneb muidugi inimesest – mõned on rohkem kursis, mõned vähem, aga ikkagi pigem teatakse enda õigusi ning maailmas toimuvate arengute tõttu ollakse huvitatud ka rahvusvahelisest õigusest.

Pilt: Õnne Puhk
Haridus Ajalugu

Koolinoored: Eesti riik on kindlasti olemas ka 100 aasta pärast!

Õnne Puhk

"Me oleme noored ja meie oleme need, kes seda teemat tulevikus edasi peaksid kandma," ütlesid Tallinna Nõmme gümnaasiumi 11. klassi õpilased Triin ja Mari-Liis Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva eel õppepäeval "Eesti roll suures maailmas".

Eesti Mälu Instituudi korraldatud õppepäevale kogunes ligi 130 koolinoort Tallinna erinevatest gümnaasiumitest, et kuulata ning kaasa arutada rahvusvaheliste normide ja kommete mõjust Eesti võimalustele maailmas.

Teema, millega on seotud noorte tulevik

Tallinna Nõmme gümnaasiumi 11. klassi õpilased Triin ja Mari-Liis arvasid, et noorte huvi oleneb muidugi inimesest – mõned on rohkem kursis, mõned vähem, aga ikkagi pigem teatakse enda õigusi ning maailmas toimuvate arengute tõttu ollakse huvitatud ka rahvusvahelisest õigusest.

Mari-Liis ütles, et tema usub, et Eesti riik on olemas ka 100 aasta pärast: "Võib-olla küll mitte sama suurelt – ja võib juhtuda ka mingeid asju, aga ma arvan, et Eesti riik on kindlasti alles, võib olla teise nimega, aga ta on kindlasti alles."

Tüdrukud ütlesid, et kuigi teemad on keerulised, võiks ka rahvusvahelise õiguse teemad noorte hulgas tekitada rohkem huvi, sest see on ju noorte enda tulevik.

"Koolis võiks rahvusvahelise õigusega seotud teemasid rohkem kajastada," ütles Mari-Liis. Tüdrukud ütlesid, et riigi ja poliitika teemad jõuavad noorteni koolis ühiskonnaõpetuse, aga ka filosoofia kaudu. Oma tulevikku seostavad nad nii Eesti kui ka välismaaga – kindlasti on plaanis ülikooli astuda, maailmas kogemusi omandada ja siis võib-olla Eestisse tagasi tulla.

"Eesti riik on näidanud, et on võimeline iseseisvalt olema," ütles Triin. "Ma usun, et Eesti on 100 aasta pärast riigina alles ja ka meil on võimalus seda arendada."

Ei ole olemas keerulisi teemasid!

Tallinna Nõmme gümnaasium 11. klassi õpilane Karoliina ütles, et Eesti koht maailmas on seal, kus kõikidel ülejäänud riikidelgi. "Kõikidel riikidel on oma kindel roll – riikide koostöö on see, mis toimib ja millest siin räägiti," ütles ta.

"Minu koht tulevikus on kindlasti Eestis," arvas ta, lisades, et tuleviku võti on riikide vaheline tugevam koostöö.

Tallinna Sütevaka gümnaasiumi ja Tallinna kesklinna vene gümnaasiumi 10. klassi õpilased Mark, Daniil, Leonid ja Vladislav arvavad kõik, et Eesti riigi ja rahvusvahelise õiguse teemad puudutavad otseselt nende tulevikku.

Kõigil noormeestel on plaanis õppida rahvusvahelisemas keskkonnas. Näiteks Leonidi huvitab diplomaadi amet ja seega on tänane teema talle oluline.

"Ei ole keerulisi teemasid, lihtsalt peab olema võimalus end kõigega kurssi viia," arvasid poisid.

Inimestel on alati soov kuuluda millessegi suuremasse

Tallinna 21. keskkooli 11. klassis õppiv Kaspar on nii poliitika kui ka rahvusvahelise õigusega üsna kursis: "Kogu Eesti poliitika lähtubki sellest, et me oleksime maailmas heas nimekirjas ja et meid ikkagi kaitstakse," ütles ta.

"Rahvusvaheline õigus on huvitav teema. Ma saan aru, miks seda teemat Eestis ja teistes väiksemates riikides vaja on ja miks sellest peab rääkima – eriti noorte seas," tõdes ta.

Küsimuse peale, kas riikideta maailm on võimalik, ütles ta, et see on utoopia: "Inimestel on alati soov kuuluda millessegi suuremasse. Kui selleks suuremaks poleks riigid, tekivad eraldi grupeeringud ja liikmeskonnad, kes hakkavad moodustama oma maa-alasid, mis on nende n-ö koduks, sest inimesed tahavad alati olla oma kodu – kodu teema ja vabadus on tähtis!"

Timofei ja Allan, kes õpivad Tallinna juudi kooli 9. klassis, võitsid viktoriini. Allan ütles, et võit tuli seetõttu, et palju küsimusi oli Saaremaa kohta ja tänu vanaisale on ta selle piirkonnaga hästi kursis.

"Eestis on palju võimalusi," ütles Timofei, kes plaanib oma tuleviku siduda Eestiga. Poisid arvasid, et Eestit on välismaal väga hästi esindanud meie president Kersti Kaljulaid. Kuigi poliitika igapäevaselt poisse eriti ei huvita, olid nad veendunud, et Eesti riik on ka 100 aasta pärast alles ning kasvab ja areneb nii poliitiliselt kui ka elukvaliteedi poolest.

Õppepäeva eesmärk on ka noorte integratsioon

Ürituse üks eestvedajatest, Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev ütles, et selline vabariigi sünnipäeva eelne õppepäev toimus teist korda. Sel aastal jagunesid osalejad pooleks eesti ja vene koolide vahel – tegu ongi sündmusega, mille üks eesmärk on integreerida eesti ja vene noori ning tekitada ühiseid arutelusid.

Õppepäeva "Eesti roll suures maailmas" korraldaja on Eesti Mälu Instituut. Tänavusel õppepäeval osales ligi 130 gümnaasiuminoort Tallinna erinevatest koolidest. Ekspertidena vestlesid rahvusvaheliste normide teemal välispoliitika nooremteadur Piret Kuusik, poliitikavaatleja Andreas Kaju ning ajalooõpetaja ja endine ÜRO noordelegaat Kätlin Kuldmaa.

Pärast paneeli toimus interaktiivne ajalooviktoriin kahhoot.ee keskkonnas, mille võitsid Tallinna juudi kooli noored.

Eelmisel aastal lõppes õppepäev orienteerumisvõistlusega kesklinnas, et tutvustada Tallinna ajalugu. Sel aastal toimus see Kadrioru pargis, et tutvustada Tallinna kuulsaima pargi ajalugu ja vaatamisväärsusi. Orienteerumisel osales 20 võistkonda.

 

Laadimine...Laadimine...