KOOLIRÕÕMU KINDLUSTAMISEKS: Lasteaiad peaksid õpetama lapsi rohkem, et nad koolis hätta ei jääks

"Mida varem laps lugema õpib, seda parem!" leiab keeleteadlane Reili Argus. "Lugeda oskav laps saab ümbritsevast infot palju rohkem ja areneb sel viisil ka ise kiiremini." Praegu kohustab õppekava lasteaednikke õpetama lapsi vaid kuni kahesilbilisi sõnu veerima, kuigi kool ootab esimeses klassis palju suuremat lugemisoskust.  Sügisel asub haridusministeerium probleemi lahendama.

Pilt: Albert Truuväärt

KOOLIRÕÕMU KINDLUSTAMISEKS: Lasteaiad peaksid õpetama lapsi rohkem, et nad koolis hätta ei jääks (4)

Kai Maran

"Mida varem laps lugema õpib, seda parem!" leiab keeleteadlane Reili Argus. "Lugeda oskav laps saab ümbritsevast infot palju rohkem ja areneb sel viisil ka ise kiiremini." Praegu kohustab õppekava lasteaednikke õpetama lapsi vaid kuni kahesilbilisi sõnu veerima, kuigi kool ootab esimeses klassis palju suuremat lugemisoskust.  Sügisel asub haridusministeerium probleemi lahendama.

Praegu eeldab riiklik õppekava, et lapsed õpivad lasteaia lõpuks selgeks vaid tähtede tundmise, ühe-kahesilbiliste sõnade veerimise ja joonistähtedega kirjutamise. Koolis aga arenevad õpingud märksa kiiremas tempos, sest kuigi eesti keele tunnis alustatakse traditsiooniliselt aabitsatarkusega, eeldavad teiste ainete töövihikud juba lugemisoskust.


"Lasteaia ja kooli nõudmiste vahel on praegu käärid," rääkis koolieelikuid juhendav logopeed Urve Sõrmus. "Kui võtame aabitsad ette, siis paljud neist algavad juba sõnaliste tekstidena. Lasteaias aga õpivad lapsed alles silpe veerima. Nii jõuavad koolitundi väga erineva lugemisoskusega lapsed. Kes loeb vurra-vurra kiiresti, kes loeb vähem või kes üldse ei loe."


"Probleem on selles, et kooli õppekava ei ühti kohe lasteaia omaga," tunnistab  Pallipõnni lasteaia direktor Maire Kaljuveer, kelle sõnul ei tasu lasteaedades samuti laste arengule n-ö kaant peale panna. Enamik lapsi suudab heade õpetajate käe all lasteaias siiski lugemise selgeks saada. Ja näiteks kui matemaatikas nõutakse vaid viie piires arvutamist, siis tegelikult õpetatakse lapsi enamasti arvutama juba 12 piires.


Mitu lasteaedade töötajat tunnistab Pealinnale, et lapsed on võimekamad, kui tänane õppekava eeldab, kuid kava nõudmised võiks kõrgemad olla – et motiveerida kõiki lasteaedu korralikumat õpet pakkuma. Kui mitmed oma ala fanaatikutest õpetajad panevad suurema osa lastest juba 4-6-aastaselt lugema, siis on ka lasteaedu, kes asetavad kehtivate madalate nõuete tõttu õpetamise lati ikka väga madalale – ja see on vale. Selliste õpetajate käe all olnud lapsed võivad jääda esimeses klassis hätta ja see tekitab probleeme nii lapsele endale kui ka õpetajatele.  


Keeleteadlane Reili  Argus leiab, et lugemisoskuse omandamine on üldse lapse arengule väga kasulik. "Mida varem laps lugema õpib, seda parem! Lugeda oskav laps saab ümbritsevast infot palju rohkem ja areneb sel viisil ka ise kiiremini."
Eesti on üks kolmest Euroopa riigist, kus kooli minnakse alles seitsmeaastaselt.  Kui me ei taha ametlikku kooliiga nihutada varasemaks, nagu on enamuses riikides, peaks lasteaedade õpe tagama kooliks senisest parema ettevalmistuse, olles ka omamoodi kooli aseaineks ehk eelkooliks.


Mudilased loevad arvutikoode


Kõrgemate nõudmiste seadmine lasteaedadele pole ka midagi hirmsat. Tegelikult pole tahtmise ja oskuste korral laste lugema õpetamine raske.


Näiteks logopeed Urve Sõrmuse sõnul on laste lugema õpetamine lihtne, kui lasteaednikud oskavad kasutada õigeid õppemeetodeid. "Tähtis on omandada õige lugemistehnika," ütles Sõrmus. "See algab õigest häälimisest ja häälikute järjekorra määramise oskusest. Ehk siis sellest, kuivõrd laps suudab sõnades häälikuid eristada ning neid voolavalt ja sujuvalt üksteise järel hääldada."


Kui last on õpetatud M-tähe asemel "emm" ütlema, ütleb ta "mina" asemel näiteks "emmienna".


"Väga keeruline sõna ju!" mainis Sõrmus. "M-tähte aga tulebki hääldada vaid "m"-ina, ilma täishäälikuta. Kui laps valdab häälikulist analüüsi, hakkab ta peagi lugema. Kui lasteaiad selle töö ära teevad, kulgevad koolitunnid märksa valutumalt."
Pallipõnni lasteaia direktori Maire Kaljuveeri sõnul ergutavad laste lugemisoskuse arengut ka uued õpivormid. "Me õpime kõikjal!" tõdes ta. "Õppetöö on muutunud väga huvitavaks ja põnevaks ning haarab kogu linnaruumi. Kui kunagi näidati lastele elu tundma õppimiseks valdavalt pilte, siis nüüd läheme õue ja uurime mõnda putukat põlvili maas luubiga. Või sõidame bussiga rabasse või metsa. Või läheme muuseumi või teisele lasteaiale külla."  Tänavu lisandunud digiõpe ergutab Kaljuveeri sõnul ka laste lugemisoskuse arengut.


"Digiõpe pole mitte nii, nagu vanemad arvavad – et me mängime arvutimänge," selgitas Kaljuveer. "Me õpime programmeerimist. Näiteks kas või lillede tundma õppimine võib käib koos robootika õppega, kus laps programmeerib ülesande vastusele õige tee. See aga eeldab juba koodide lugemist, mis ergutab lugemisoskuse arengut laiemalt, kuna lastel on suur huvi selle vastu. Huvisid peame ära kasutama! Laste huvi ja tähelepanu köitmine on suur väljakutse."


Kasvatusteadlase sõnul eeldaksid kõrgenenud nõudmised õpetajailt laste eri arengutaseme teadlikumat arvestamist, sest suuresti esimese klassi õpetajast sõltub, kas lapse kooliteest saab hirmu- või eduelamus.


"On ülioluline, et esimese klassi laps tunneks, et ta tahab koolis käia," ütles Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi lektor Lii Lilleoja. "Esimene ja kõige tähtsam on koolirõõm ja eduelamus. Sujuv üleminek lasteaiast koolitundi on ülioluline. Õpetajatele soovitan alul laste taseme erinevusi jälgida ja arvestada."


Eelkõige ei tohiks kooliteed alustavad lapsed kogeda saamatusetunnet. "Üleminekuperioodil on kõige tähtsam rahulik algus," toonitas Lilleoja. "Kui koolivalmidus on kasin, vajab laps rohkem toetust. Võimalik, et ka kooli logopeedilt. Sujuv üleminek lasteaiast kooli nõuab rohkem tähelepanu ka lapsevanemailt. Neile soovtan – leidke lapse koolitee alguses tema jaoks aega. Juba eelkoolieas vähemalt pool tundi, soovitavalt tund päevas!"


Arguse sõnul tuleks lugema õppimist ergutada sõna otseses mõttes lausa igal sammul.


"Muidugi on ka võimalus, et vahel õpivad lapsed ise lugema, kui vajadus ja tahtmine on suur," lausus Argus. "Kuid vanemadki võiksid lugemisoskuse arengut taiplikult ja järjepidevalt ergutada. Näiteks öelda: oi, vaata, mis siia kirjutatud on! Või püüda koos tänavasilte kokku lugeda. Õhtust unejuttu ei tasu samuti ainult arvuti hooleks jätta."  


"Arvuti kindlasti ettelugemist täielikult ei asenda. Laps ei saa seda elamust!" ütles Argus. "Ettelugemine annab võimaluse rääkida ise selgitusi juurde, lapsel küsimusi esitada ja koos arutleda.  Miks nii tohib teha ja miks ei tohi. Ühine aeg arendab lapse väärtushinnanguid."


Ka Kaljuveer toonitab lugemioskuste kõrval sotsiaalsete oskuste arengu tähtsust. "Laste arengutasemed on erinevad, kes arvutab saja piires, kes samal ajal kümne piires," ütles ta. "Kui on kolmeaastane laps, kes oskab juba lugeda või viie piires arvutada, on see tore – anname talle raskemaid ülesandeid. Samas tuleb silmas pidada ka erivajadusi – näiteks kes oskab suurepäraselt lugeda, võib olla nõrgem sotsiaalsete oskuste poolest. Kes on väga hea lugeja, võib aga sõpradega kergelt riidu minna. Lasteaed õpetab ka suhtlemisoskust ja arendab probleemide lahendamise oskust."


Mitmekülgseid lasteaiaõpetajaid pole Kaljuveeri sõnul kuigi lihtne leida. "Mustamäel, kus on lasteaedu väga palju, on väga keeruline leida uut õpetajat," ütles ta. "Noored õpetajad näiteks võivad siirduda elama kodukanti, mõnda väikelinna, või jäävad lapsehoolduspuhkusele. Siis on väga keeruline uut õpetajat leida, neid on praegu ikkagi vähe."


Lasteaednike palgatõus tulekul


Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna peaeksperdi Tiina Petersoni sõnul vaadatakse lähitulevikus läbi ka alushariduse õppekava. "Ekspertrühm koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ja põhikooli riikliku õppekava sidususe analüüsiks on moodustatud," rääkis Peterson. "Tahame saavutada olukorra, kus lasteaia lõpptase oleks aluseks õppimisele koolis." Näiteks kui muu kodukeelega laps omandab lasteaia lõpuks eesti keele A1 tasemel, siis koolis peaks ta saama sellelt tasemelt oma õpinguid jätkata. Ka senine koolivalmiduse hindamine võetakse luubi alla.


"Vaja on täpsustada õppekavas lapse koolivalmiduse hindamise põhimõtteid ja tagada lapsele sujuv üleminek lasteaiast kooli," ütles Peterson. "Tahame saavutada, et lasteaia ja kooli esimese astme õppekavad oleks omavahel rohkem seotud. Laste järjepidevast arengust lähtudes peaksid õpetamismeetodid lasteaia viimases astmes ja kooli esimeses astmes muutuma sarnasemaks. Lähtudes laste individuaalsusest ja toetades õppimisrõõmu, sh mängu kaudu õppimist. Samuti on edaspidi oluline lapse arengu, sh koolivalmiduse hindamine lasteaiast kooli üleminekul, et last paremini toetada."


Samuti on ministeeriumil plaan tõsta lasteaednike palku. "Lasteaiaõpetajate palgad tõusevad samas tempos õpetajate palkadega," kinnitas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Magistrikraadiga lasteaiaõpetaja keskmine töötasu peaks jõudma 1250 euroni järgmisel aastal. Alusharidusse investeerimine aitab tulevikus vähendada laste mahajäämust ja ennetada võimalikke sotsiaalprobleeme. Pakume välja lahenduse, et alusharidus võiks tulevikus olla kohustuslik ning 20 tundi nädalas saaksid lapsed lasteaias käia tasuta."


Ettepanekud õppekavade muutmiseks valmivad juba septembriks.

 

 

 

Mailis Reps: Lapsi, kes kõrvale jäävad, on liiga palju!


"Igal lapsel on võrdne õigus heale haridusele. Alusharidusse investeerimine aitab tulevikus vähendada laste mahajäämust ja ennetada võimalikke sotsiaalprobleeme," ütles minister Mailis Reps.


"Ainult lugemisoskusest ei piisa, laps peab oskama ka teksti mõista ja järeldusi teha, et aru saada, mis ümberringi toimub," rääkis linna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Viivi Lokk. "Äppide ajastul on laste verbaalsed oskused kehvemaks jäänud. Lapsed ei mõista enam paljude sõnade tähendust, kuigi surfavad hästi."


"Pakume välja lahenduse, et alusharidus võiks tulevikus olla kohustuslik ning 20 tundi nädalas saaksid lapsed lasteaias käia tasuta," rääkis Reps haridusministeeriumi plaanidest. "Muretsema ei pea need tublid lapsevanemad, kes soovivad ka edaspidi oma last kodus õpetada – see võimalus säilib. Kuna muudatus on põhjalik, vajab selle väljatöötamine terviklikku lähenemist, üleöö midagi ei juhtu."


Lapsi, kes praegu kuni kooliealiseks saamiseni lasteaias ei käi, on viimaste aastate lõikes keskmiselt kuni kümme protsenti. "Igal lapsel on võrdne õigus heale haridusele, ja riigi ülesanne on see tagada. Neid, kes kõrvale jäävad, on meie hinnangul liiga palju. Eestile on tähtis iga laps," ütles Reps.


Kui lapsi on lasteasutuse alla kolmeaastaste rühmas täiskasvanu kohta üle viie, siis peab olema lisaks vähemalt üks õpetaja. Lasteaedade 3-7-aastaste laste rühmas, kus on loodud vaid üks õpetaja ametikoht ja lapsi on rohkem kui kümme, peab olema lisaks abiõpetaja ametikoht.

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...