KOOLITAJA: Tänapäeva lapsed murduvad oma vanemate edukultuse ja võistlemishimu käes

"Ühised ettevõtmised ongi need, mida laps kõige rohkem vanematelt ootab," lausus vanematele kursusi korraldav Õpetajate maja koolitusjuht Hedvig Evert. "Koos veedetud aeg pole aga see, kui me vaatame televiisorit või igaüks oma nurgas oma ekraani põrnitseb."

Pilt: Scanpix

KOOLITAJA: Tänapäeva lapsed murduvad oma vanemate edukultuse ja võistlemishimu käes

Ivo Karlep

"Ühised ettevõtmised ongi need, mida laps kõige rohkem vanematelt ootab," lausus vanematele kursusi korraldav Õpetajate maja koolitusjuht Hedvig Evert. "Koos veedetud aeg pole aga see, kui me vaatame televiisorit või igaüks oma nurgas oma ekraani põrnitseb."

Õpetajate maja korraldab vanematele tänapäeva laste kasvatamise kursusi enda ruumides ja ka Pääsküla koolis. "Tänapäeva lapsed on kasvanud sootuks teistsuguses maailmas kui nende vanemad ja õpetajad. Nad on kogu aeg tehniliste vahendite keskel, mida enne ei olnudki, ja kogu õppeprotsess ise on teistsugune, kui oli vanasti," selgitas Evert.

Tänapäeva koolides on rohkem koostööd, igasuguseid projekte jm konkreetseid tegevusi, mitte ainult klassikalised koolitunnid. "Mulle küll tundub, et autoriteetsuse mõiste ise on hakanud samuti muutuma," ütles Evert. "Olen kindel, et tänapäeva lapsevanemad peaksid oma autoriteedi saavutama rohkem  usalduse kaudu. Koolis ei saa enam vana moodi autoritaarsete võtetega läbi, et õpetaja räägib ja laps ainult kuulab."

Everti sõnul peavad õpetajad astuma õpilastega rohkem dialoogi ja tähele panema, mida lapsed arvavad. Nii on vaja teha ka kodus. "Kui neid suuri muutusi, mis meie elus on olnud, ei märgata, ja püütakse ikka sada aastat vana arusaamaga end kehtestada, võivad tekkida suured probleemid," tõdes koolitaja. "Kõige selle üle meie kohtumistel lapsevanematega arutletaksegi."

Kool ja eriti just kodu peavad võitma lapse usalduse. Seda saab aga teha ainult siis, kui vanemad leiavad piisavalt palju aega oma lastega suhtlemiseks. Tihti jäävad aga vanemad oma elutempo ja tööpainete küüsi ega suuda lapsega piisavalt tegeleda.

"Pidagem silmas, et laps on alati nõrgem pool, ta on alati kõige haavatavam ja tal polegi peale vanemate kellegi poole pöörduda abi saamiseks," rääkis Evert. "Laste kuulamine, koos ajaveetmine ning igasugused ühised ettevõtmised on kasvatuse juures kõige parema mõjuga. See tõstab olulisel määral lapse heaolu. Ühised ettevõtmised ongi need, mida laps kõige rohkem vanematelt ootab."

Telekas pole lapsehoidja

Samas hoiatas ta ka passiivsete lõbustuste eest. "Koos veedetud aeg pole see, kui me vaatame televiisorit või igaüks oma nurgas põrnitseb oma ekraani," selgitas koolitusjuht. "Me peame kuulama üksteist ja olema päriselt koos. See tähendab ka vestlust, arvamuste vahetamist. Koos kinno minna on tore, aga see ei asenda päriselt koos olemist ja ühiselt millegi tegemist."

Tänapäeva kodudes tehaksegi Everti sõnul laste kasvatamisel see viga, et suhted ei ole vahetud ja siirad ning ei leita aega, mida pühendada lastele. "Peame märkama nende käitumises muutusi ja tegema kindlaks, millest need on tingitud. Siin tulebki mängu usaldus. Peame lastega rääkima, veetma nendega aega ja teadma, millest nad mõtlevad, mis neid segab, mis innustab ja rõõmustab. Me ei saa ka eeldada, et kui pealtnäha tundub kõik korras olevat, siis nii ka on. On mitmesuguseid arendavaid arvutimänge, mida võiks näiteks koos mängida. Lapsega peaks minema nendesse kohtadesse, mis on talle tähtsad, siis ta tunneb, et vanem tuleb ka tema maailma. Seal saab last ka suunata, mis on mõistlik ja mis mitte. Ja vastupidi – laps kutsutakse oma maailma. Peaasi, et see kõik oleks lapsele arendav, lõõgastav ega tekitaks stressi."

Mõõdukus ennekõike

Kui lapsevanem ei oska kodus kõiki probleeme lahendada, lükatakse see pahatihti kooli kaela. Kool aga eeldab, et elementaarset kasvatust pakub kodu. "Nii jäävadki lapsed kahe vahele ehk päris omapäi. Laps ei saa aru, miks koolis ja kodus on erinevad reeglid, aga vahel pole kodus üldse mingeid reegleid," rääkis Evert. "Ka selline äärmus on sama ohtlik kui autoritaarsus ja lapse loovuse mahasurumine. Seepärast tuleb jälgida, et kool ja kodu astuksid ühte jalga. Mõlema reeglid ja suunamised peaksid olema lapsele üheselt mõistetavad."

Pahatihti võistlevad vanemad, kes on edukam, ja panevad võistlema ka oma lapsed. Laps peab olema kõige paremas koolis, käima kõige paremates huvialaringides ja trennides, olema igal pool parim ning saama ka maksimaalselt häid hindeid. Laps tunneb tohutut survet, et talt oodatakse kogu aeg vaid parimat ja ta ei tohi mingil juhul vahel ka läbi kukkuda. Niisugune oravaratas tuleks Everti arvates seisma panna. Sest kõige tähtsam on ikkagi laste normaalse arengu toetamine ja nende kalduvuste ning ande väljaarendamine.

"Et laps ei põleks juba koolieas läbi, ongi vaja talle kogu aeg tähelepanu pöörata, teda kuulata," ütles Evert. "Kui kogu aeg on tohutu kõrged nõudmised, siis laps murdub nende käes. Teismeliste narko- ja alkoholiprobleemid ei tule ju ka mitte kusagilt mujalt. See tohutu pinge seda esile kutsubki. Ei suudeta olla kogu aeg viieline, kõige parem ja kõige edukam. Siis leitaksegi mingi muu leevendus meelemürkide näol."
Kui kool ja kodu oma jõud ühendavad, saab sellistest asjadest lihtsamini üle. See oli ka üks peamine eesmärk, miks vanemate koolitus ette võeti – et lapsed ei jääks kuhugi kodu ja kooli vahele eikellegimaale, kus neile hiilivad ligi hoopis vaenulikud mõjutajad.

Arenda andeid

Ei tohi langeda ka teise äärmusse, kus üldse ei arendata välja lapse mõnda eredamalt väljenduvat annet. Kuidas aga teha seda nii, et laps ei kannataks, seda käsitletakse loengul, mis on pühendatud lapse ainulaadsusega arvestamisele. "Lastel on eri anded ja tekib küsimus, kas vanemad on seda alati üldse märganud," lausus Evert. "Hea oleks juba pärast lasteaeda kooli valides sellele mõelda. Kui lapsel on ikka mingid erilised võimed kas kunstis, muusikas või ka miks mitte matemaatikas, siis peaks kaaluma, kas  mitte panna ta kooli, kus seda ala sügavamalt õpitakse, mitte aga kodulähedasse kooli, nagu tihtipeale juhtub. Lapsed peaksid saama juba maast madalast oma annet arendada."

Õpetajate majas on koolitused tasulised, Pääsküla koolis tasuta. "Asume Raekoja platsil, seega linna keskel. Meie lastevanemate koolituse üks mõte oligi tuua koolitused lähemale," rääkis Õpetajate maja direktor Allan Kaljakin. "Laste kasvatamise valud peab igaüks omal nahal ära kogema, aga alati ei peaks leiutama jalgratast, kui hea nõu on olemas."

Pääsküla kooli direktor Leena Saag nentis, et üheski koolis pole võimalik õppida, kuidas saada heaks lapsevanemaks, seepärast tekkiski mõte hakata vanemaid harima. "Eriti hea on võimalus, kus vanemad ja kool leiavad ühise keele ning lapsedki saavad aru, et kool ja kodu ajavad ühte asja ja kõik see kindlustab nende endi tulevikku," rääkis direktor. "Meie kooli ettepanek nii linnaosavalitsusele kui ka Õpetajate majale oligi, et alustame aga lastevanemate koolitust. Ja nemad tulid kohe selle mõttega kaasa ning koos töötasime välja loengute kava. Vestlesime koolide ja lasteaedade juhtide ja õpetajatega ning selgitasime välja, mis võiks lapsevanematele huvi pakkuda."

Õpetajate maja aga leppis kokku oma ala asjatundjatega, kes on nõus teadmisi jagama. "Loodame, et projekt Nõmmel saab ka järgijaid teistes linnaosades, on ju laste kasvatamise probleemid igal pool ühesugused. Me tahame igatahes Nõmme projektiga kõnetada ka kõiki teisi Tallinna linnaosasid," lisas Kaljakin.

Et toit oleks tervislik ja nutiseade ei muutuks kiusamisvahendiks

Nõmme koolitus räägib ka sellest, kuidas taskutelefon võib muutuda kiusamisvahendiks, samuti arutletakse, kas lapsed oskavad nutiseadmeid vastutustundlikult kasutada.

Nõmme linnosa vanema Grete Šillise soov oli, et lastevanemate koolitusel oleks kindlasti juttu toitumisest ja tervisest. "Pole ju saladus, et vähene liikumine ja ebatervislik toit on muutnud paljud lapsed ülekaaluliseks, see aga on heaks pinnaseks igasugustele haigustele," lausus Šillis. "On üldteada, et lapsevanematel on laste toitumise ja liikumisega suured probleemid, ja nii otsustatigi alustada lapsevanemate koolitamist just sellest."  Pääsküla kool on teinud muudatused laste menüüs, mis soodustaksid tervislikumat toitumist. "Oleks hea, kui lapsevanemad neid ka kodus järgiksid," ütles Õpetajate maja koolitusjuht Hedvig Evert.

Nii kerkis üks teema ja selle järel kohe tuli ka nutiseadmete probleem, millele on pühendatud tervisele ja liikumisele järgnev loeng. Otsitakse vastuseid küsimustele, missugused peaksid koolis olema nutiseadmete kasutamise reeglid, mida oleks mõistlik kodus lubada ja kas nutiseade on ka õppevahend. "Räägitakse ka sellest, kuidas taskutelefon võib muutuda kiusamisvahendiks ja kas lapsed oskavad ülepea nutiseadmeid vastutustundlikult kasutada," selgitas Evert.

Linnaosavanem lisas, et Nõmme lapsed ei kasuta piisavalt kõiki liikumisvõimalusi, mida ümbruskonna männimetsad ja sealsed terviserajad pakuvad.

Kursused Õpetajate majas

Kursused Õpetajate majas (Raekoja plats 14)

• 9. septembrist 14. oktoobrini kella 18-20 "Kuidas toetada teismelist?" – Merle Purre ja Hedvig Madisson. Hind 128 või 102,40 eurot. Registreeru https://taotlen.tallinn.ee/teenus/kuidas-toetada-teismelist/registreerimine

• 12. septembril kella 18-20 "Kes keda kasvatab – kas vanem last või vastupidi?" – Kaileen Mägi. Hind 48 või 38,40 eurot. Registreeru https://taotlen.tallinn.ee/teenus/kas-laps-kasvatab-vanemat-voi-vastupidi/registreering/isikuandmed

• 21. novembrist 5. detsembrini kella 18-20 "Miks mu laps nii käitub?" – Rita Rätsepp. Hind 96 või 76,80 eurot. Registreeru https://taotlen.tallinn.ee/teenus/miks-mu-laps-nii-kaitub/registreerimine

• 21. septembril ja 5. oktoobril kella 12-16 "Teadlik lapsevanem" – Kersti Türk. Hind 128 või 102,40 eurot. Registreeru https://taotlen.tallinn.ee/teenus/teadlik-lapsevanem/registreerimine

• 2. novembril kella 10-15. "Lapsevanemaks olemise lihtsad nipid" – Kristiine Vahtramäe. Hind 72 või 57,60 eurot. Registreeru https://taotlen.tallinn.ee/teenus/lapsevanemaks-olemise-lihtsad-nipid/registreerimine

Tasuta kursused Pääsküla koolis

• 19. septembril kella 17-18.30 "Toitumine ja liikumine kui tervise alus" – Age Tamm.

• 3. oktoobril kella 17-18.30 "Lapse ainulaadsusega arvestamine nii kasvamises kui õpetamises".

• 28. novembril kella 17-18.30 "Konfliktist koostööni: õpetaja, õpilane, lapsevanem".

• 12. detsembril kella 17-18.30 "Nutiseadmete oskuslik kasutamine kodus ja koolis".

• Registreeru siin.

Laadimine...Laadimine...