KOOLITÜDRUKUD: Oleme viimased, kes saavad maailma hävingust päästa

"Oma ahnusega oleme jõudnud hetkeni, kus meie tegude tagajärjed hakkavad lõpuks oma tõelist palet näitama," rääkis 16-aastane õpilane Kristin Siil reedel toimunud noorte kliimastreigil. "Nende tagajärgede all peavad enim kannatama noored ja tulevased põlved, kellel pole praegu tehtavate kriitiliste otsuste tegemisel mingit sõnaõigust. Meie habras tulevik on, teie, täiskasvanute käes. Palun kohelge seda austusega."

KOOLITÜDRUKUD: Oleme viimased, kes saavad maailma hävingust päästa (1)

"Oma ahnusega oleme jõudnud hetkeni, kus meie tegude tagajärjed hakkavad lõpuks oma tõelist palet näitama," rääkis 16-aastane õpilane Kristin Siil reedel toimunud noorte kliimastreigil. "Nende tagajärgede all peavad enim kannatama noored ja tulevased põlved, kellel pole praegu tehtavate kriitiliste otsuste tegemisel mingit sõnaõigust. Meie habras tulevik on, teie, täiskasvanute käes. Palun kohelge seda austusega."

Eesti noored osalesid reedel üle maailma toimuval kliimastreigil. Eesti kliimastreigi algatas 16-aastane Arte gümnaasiumi õpilane Kristin Siil oma elu esimese kliimaüritusena. Veebruaris märkas neiu, et mujal Euroopas veedavad koolinoored kõik reeded tänavatel, et protestida poliitikute vastu, kes kliimamuutuste peatamiseks piisavalt ei pinguta. Siil otsustas ka meil ettevõtmise käima lükata, sest Eesti on põlevkivitööstuse tõttu üks saastavamaid riike Euroopas. "Mida teeme meie Eestis?" Küsis Siil. "Me tahame avada uusi põlevkivikaevandusi ja õlitehaseid ning raiume maha rohkem metsa, kui kunagi varem Eesti ajaloos. Oma ahnuse ja lühinägeliku maailmavaatega oleme jõudnud hetkeni, kus meie tegude tagajärjed hakkavad lõpuks oma tõelist palet näitama. Nende tagajärgede all peavad enim kannatama noored ja tulevased põlved, kellel pole praegu tehtavate kriitiliste otsuste tegemisel mingit sõnaõigust. Need otsused, mis praegu tehakse, loovad maailma, kus peame veetma ülejäänud elu. Meie habras tulevik on, teie, täiskasvanute käes. Palun kohelge seda austusega."

Teine meeleavaldusel sõna võtnud koolitüdruk Kertu Birgit Anton selgitas, et Eesti reklaamib end uhkelt maailmale kui puhta looduse, õhu ja veega riiki, aga ainult 16 riiki on meist veel intensiivsemad süsinikutootjad. "Me oleme ju nii väikesed ja mida me mõjutada saame, küsivad paljud," ütles ta. "Inimkond paiskab õhku kokku umbes 500 miljardit tonni CO2, enne kui Maa keskmine temperatuur tõuseb 1,5 kraadi võrra. Jagades selle ära võrdselt kõigi inimeste vahel ja vaadates, kui palju emiteerib Eesti inimese kohta, selgub, et Eesti kasutab oma n.ö õiglase osa ära juba vähem kui 4 aasta jooksul. Sellest nagu ei räägitagi, aga me peame midagi väga tõsist ette võtma väga ruttu."

Pilku ei tohi ära pöörata

Anton rõhutas, et Eesti peaks rohkem toetuma taastuvatele energiaallikatele. «2016. aastal tootis Eesti ligi 18 protsenti energiast taastuvatest allikatest, kuigi Eestis saaks katta kogu energiavajaduse taastuvenergiast,» kinnitas ta. "Eesti taastuvenergeetika koja andmeil saaks meil toota päikeseenergiat sama efektiivselt kui Saksamaal, sest Eesti kliima on jahedam ja siin töötavad päikesepaneelid efektiivsemalt. Samuti asume väga perspektiivikas kohas tuuleenergia mõttes. Põlevkivist energia tootmine muutub võrreldes taastuvenergia allikatest energia tootmisega aga majanduslikult järjest kulukamaks. Me peame suurendama päikese- ja tuuleenergia tootmise võimekust, samuti arendama energia salvestamise tehnoloogiaid, et saada kiiresti süsinikuneutraalseks riigiks."

Siil kutsus mõtlema, milline näeb meie planeet välja 30, 50 ja 100 aasta pärast, kui me midagi ei muuda. "Mis õhku me kavatseme hingata, kui see on saastatud mürkidega? Mis toitu kavatseme süüa, kui põllukultuurid muutuvas kliimas enam ellu ei jää. Millise Maa pärandame oma lastele ja lastelastele?" küsis ta. "Ma tahan rõhuda nende inimeste südametunnistusele, kes teevad otsuseid. Ma tahan, et nad vaataksid meile otsa ilma pilku ära pööramata. Ma tahan, et nad ei vahetaks teemat, kui me neile ebamugavat tõtt räägime. Me oleme esimene põlvkond, kes saab aru, et me hävitame oma planeeti, ja viimane põlvkond, kes saab veel midagi teha." "Kliimasoojenemine on meile teada olnud juba aastakümneid ja juba 1970-ndatest aastatest olnud selge, et selle põhjustajaks on olnud inimtegevus. Vahepeal on räägitud ilusaid lugusid elektriautodest, rohemajandusest ja päikesepaneelidest, aga reaalselt on muutused olnud minimaalselt. Emissioonid on endiselt tõusuteel. Selleks aastaks prognoositakse süsinikuheidete suurenemist, kuid meil pole ühtegi seadust, mis seda keelaks. Kas tõesti ei saada aru, kui tõsine see probleem on ja kui vähe on meil alles jäänud aega, et midagi veel päästa? Teadlased on hoiatanud meid juba ammu, aga valitsused on valinud, neid mitte kuulata."

Kohal sajad noored

Meelavaldusele olid kogunenud sajad noored. "Ma kartsin kõige rohkem seda, et keegi ei tule kohale, et ma teen ennast lolliks," selgitas Siil. «Ainus viis hirmust üle saada, on sellele otsa vaadata ja teha seda, mis sa kõige rohkem kardad. Mul on ülihea meel näha siin nii palju inimesi, kes saavad aru, et kliima kriis on kriis."

Anton selgitas, et igaüks meist saab maailma päästmisele kaasa aidata. «Me peame vähendama liha söömist ja eelistama võimalikult lähedal kasvatatud toitu,» kinnitas ta. "Võimalusel ära jätma lennureisid ja mõttetud ostud. Muidu me koormame maailma, me ei saa jätkata raiskavat eluviisi."

Eesti noored nõudsid streigiga, et kliima- ja keskkonnateemad oleksid poliitikas number üks, et see kajastuks ka kõigi erakondade programmides ja et selle saavutamiseks tehtaks ühiskondlik lepe. Noored soovivad riigijuhtidelt plaani, mis aitaks hoida globaalne keskmine temperatuur alla 1,5C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Selline eesmärk lepiti kokku 2015. aastal Pariisi kliimakonventsioonil 195 riigi esindajate vahel. 

Kliimastreik on osa Fridays For Future liikumisest, millele pani aluse Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg, kes juhtis maailma tippude tähelepanu noorte murele maailma tuleviku pärast ka ÜROs esinedes. Tema ÜROs esinemise videot on Facebookis vaadatud üle 24 miljoni korra. Streik toimus korraga umbes 100 riigis ja 1600 linnas üle maailma.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...