Koolitused aitavad ühistutel võlgnike ja sõimajatega toime tulla

Ühistujuhi vargaks sõimajale võib kohus trahvi määrata, vaidlusi ühistuliikmete vahel aitab aga ära hoida see, kui otsused protokolli kirja panna.

Koolitused aitavad ühistutel võlgnike ja sõimajatega toime tulla (1)

Kai Maran

Ühistujuhi vargaks sõimajale võib kohus trahvi määrata, vaidlusi ühistuliikmete vahel aitab aga ära hoida see, kui otsused protokolli kirja panna.

Linna korraldab ühistutele koolitusi kolmapäeviti 18. septembrist 6. novembrini Lasnamäel, Mustamäel, Õismäel ja Kesklinnas, kaasates viimasesse koolitusrühma ka Põhja-Tallinna ja Kristiine esindajaid. Nõuandeid on ühistutel vaja, sest muresid neil jätkub. Näiteks võib algav kütteperiood Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul korteriomanike vahel tõsiseid vaidlusi põhjustada. "Vaidlusi on näiteks toonud õhksoojuspumpade paigaldus," mainis Mardi. "Üldpõhimõte on siin, et õhksoojuspumpasid ei tohiks korteriomanik paigaldada. Esiteks võib see tekitada vibratsiooni ja müra. Mis kõige olulisem, võidakse ära rikkuda kortermaja välisfassaad. See aga kuulub kaasomandisse, nagu ka kogu maja küttesüsteem tervikuna. Igasugune omavoliline muudatuste tegemine selles on lubamatu, sest tagajärjena võib hoone küttesüsteem paigast ära ja tasakaalust välja minna. Pärastine kahjude likvideerimine on oluliselt ebameeldivam ja võib minna vägagi kalliks."

Saada otsused tutvumiseks!

Mardi sõnul on veel üks tavalisi vaidlusi seotud korteriühistu koosolekute korraldusega. "Tüüpiline mure on, kas koosolekute kokku kutsumise korda on rikutud," lausus ta. "Kui on, siis võivad üldkoosoleku otsused tühiseks osutuda. Levinumaid vigu on, et koosolekust ei teavitata piisava ajavaruga. Seadus räägib seitsmest päevast, aga korteriühistud peavad siin eelkõige vaatama oma põhi

kirju. Võib olla ka pikem tähtaeg, näiteks neliteist päeva. Kuid arvestada tuleb, et tähtaega hakatakse lugema alates järgmisest päevast."
Õigusbüroo jurist Merike Roosileht toonitas, et põhimõtteliste otsuste tegemisel tuleb korteriomanikele ka otsused eelnevalt tutvumiseks saata. "Korteriomanike üldkoosolekul saab hääletamisele panna ja vastu võtta otsuseid ainult selle kohta, mis on päevakorras ette nähtud," ütles Roosileht. "Kui üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, siis enne hääletamisele panemist peab korteriomanik saama nendega tutvuda. Need tuleb saata korteriomaniku elektronposti aadressile. Selle puudumisel tuleb märkida üldkoosoleku teates dokumentidega tutvumise kord."

"Teistlaadi tüüp ühistu muresid on võlgnikud," nentis Mardi. "Juhtumid, kuidas asju ajama hakata ja millist võlanõuete menetlust kasutada, võivad suuresti erineda. Tihti kohtab ka ebaviisakat suhtumist, näiteks viis kohtuteeni juhtum, kus üks garaažiühistu liige koosolekul ühistujuhti avalikult vargaks sõimas. Juht sellist kriitikat ei talunud ja pöördus kohtu poole. Vaidlused näitasid, et ütlusel alust ei olnud ja asi lõppes sellega, et laimajalt mõisteti välja moraalse kahju hüvitisena 400 eurot. Laimaja pidi ka oma ebaväärikate sõnade eest ühistu koosolekul vabandama."

Lohakas ehitus võib kindlustuseta jätta

Kui ühistu juhatusele käib kõigi küsimustega hakkamasaamine üle jõu, soovitab Mardi osa neist näiteks haldusfirmale delegeerida. "Kui korteriühistul on juhatus valitud ja see leiab, et ise kõigi küsimustega tegeleda ei soovi, on võimalus määrata need lepinguga mõnele ettevõttele," selgitas ta. "Näiteks võib otsida firma, mis maja igapäevasel korrasolekul ja tehnosõlmedel silma peal hoiaks, hoolitseks akende pesu ja koristamise, raamatupidamise ja ka koosolekute korraldamise eest. Tuleb aga väga selgelt aru saada, et ükskõik mil viisil talitada, pole omaniku mure kunagi murtud. Tuleb jälgida, kas tingimused on sobivad ja makstud rahasumma eest tööd ikka tehtud saavad. Kontroll jääb igal juhul omanikule."

Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Maarika Mürk nentis, et hooletult tehtud tööd võivad tähendada kindlustusest ilmajäämist. "Praktikas näeme paraku sageli juhtumeid, kus ehitaja liigsete lubaduste või tegevusetuse tõttu on tekitatud ühistule kahju, mis ei olnud ettenägematu, vaid tingitud puhtalt ehitaja hooletusest," ütles Mürk. "Ehitaja aga kas lõpetab tegevuse või ei võta vastutust. See loob olukorra, kus ka ükski kindlustusliik ei kehti, kuna kindlustada saab vaid ettenägematu olukorra vastu."

Vaidluste vältimiseks soovitab Mürk kõik otsused fikseerida protokollidega, kus on korteriühistu, ehitaja ja ehitusjärelevalve allkirjad.
Mardi avaldas heameelt, et linnavaraamet hakkab korteriühistute juhatuste liikmete ja korterite omanike teadmisi täiendama. "Õppimine on alati positiivne!" hindas ta linna algatust igati tänuväärseks. "Inimesed tahaksid kindlasti jätkuvalt rohkem teada ka uue korteriomandi ja korteriühistu seaduse kohta, mis toonud uusi õigusepõhimõtteid ja -mõisteid."

Kuidas ja millal ehitada?

Koolitustel antakse ka nõu, kuidas saada linnalt maja remondi ja hoovi korrastamiseks toetust.

"Eeskätt soovime rääkida juriidilistel ja ehitusseadusi puudutavatel teemadel," ütles abilinnapea Eha Võrk. "Fookuses on korteriühistute aktuaalsed küsimused, sh üürnikega ja üürivõlgnikega seotud probleemid. Teise teemana on kavas käsitleda ehitusseadustikku puudutavaid küsimusi ja ka seda, mida tuleb järgida linnalt renoveerimistoetuse ja hoovikorrastustoetuse saamiseks taotluse esitamisel."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...