Kõrgharidus ootab rahasüsti

Äsja möödunud õpetajate päevaga seoses tekkis taas vaidlus, kas kõrgharidus või osa sellest võiks olla tasuline.

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreerivlbert Truuväärt/ Pilt on illustreeriv
Eesti

Kõrgharidus ootab rahasüsti

Pealinn

Äsja möödunud õpetajate päevaga seoses tekkis taas vaidlus, kas kõrgharidus või osa sellest võiks olla tasuline.

Juba 2018. a andsid ülikoolid märku, et õppe rahastamise praeguse olukorraga kaugele ei sõida. Samavõrra, kui üliõpilased on tasulise kõrghariduse vastu, vajavad aga tõstmist õppejõudude palgad.

Üldse on hariduse andmine muutunud üha kallimaks. Professor Raul Eamets on öelnud, et kaitsekulude 2% ei vaidlusta keegi, aga samamoodi ei tohiks vaidlustada ka kindlat protsenti SKT-st teadusesse ja haridusse. Mõistagi oleks alternatiiviks osa populaarsemate erialade õppe viimine tasuliseks.

See vähendaks õppima asumisel emotsiooniotsuseid ja paneks sisseastuja varakult mõtlema, kas ta tõepoolest tunneb kutsumust. Teisalt, nagu on viidanud haridus- ja teadusminister Mailis Reps, võib raha küsimine vähendada ülikooli nõudlikkust tudengi suhtes. Ja lisaks muudab see tudengid alusetult enesekindlaks ning õppejõu teenindajaks. Mõttevahetus on avatud.

Üks on ilmselt juba praegu selge: täiendava rahastuseta meil kodumaine kõrgharidus enam kuigi kaua vastu ei pea.

Laadimine...Laadimine...