KOROONAEKSAMIKS VALMIS: maskid ning varajane valmistumine aitavad elusid säästa

Kui paari nädala eest peeti mõne kriitiku poolt linna otsust viia koolid hajutatud õppele ennatlikuks, siis 19. septembri hommikul ööpäevaga lisandunud plahvatuslikult suur arv uusi haigusjuhte – 61, neist üle poole Tallinnas, tõestas, et kõik ettevaatusabinõud koroona tõkestamiseks on hädavajalikud. Ka Terviseameti juhi kt Mari-Anne Härma kinnitab, et järgmised kolm nädalat on kriitilised. Meist kõigist sõltub, kas suudame uue epideemialaine ära hoida.

Pilt: Scanpix

KOROONAEKSAMIKS VALMIS: maskid ning varajane valmistumine aitavad elusid säästa

nne Puhk, Virkko Lepassalu

Kui paari nädala eest peeti mõne kriitiku poolt linna otsust viia koolid hajutatud õppele ennatlikuks, siis 19. septembri hommikul ööpäevaga lisandunud plahvatuslikult suur arv uusi haigusjuhte – 61, neist üle poole Tallinnas, tõestas, et kõik ettevaatusabinõud koroona tõkestamiseks on hädavajalikud. Ka Terviseameti juhi kt Mari-Anne Härma kinnitab, et järgmised kolm nädalat on kriitilised. Meist kõigist sõltub, kas suudame uue epideemialaine ära hoida.

Septembri teisel nädalal, kui Tallinnas kehtestati meetmed  koroonaviiruse leviku peatamiseks koolides, suhtuti sellesse skeptiliselt. Isegi mõni epidemioloog arvas, et õpilaste hajutamine ja osaline üleviimine distantsõppele tähendab ülereageerimist. Nüüd paistab olukord haigusjuhtude arvu suurenemise taustal hoopis uues valguses. Koroonaviirust on leitud neljast Tallinna koolist ja kolmest lasteaiast. Suurema haiguspuhangu keskmesse sattus Läänemere gümnaasium Lasnamäel. Reedehommikuse seisuga oli seal nakatunud 22 õpilast ja kaheksa õpetajat. Suurem osa klassidest on haiguspuhangu tõttu saadetud distantsõppele.

Koroonaeksam koolijuhile

Läänemere gümnaasiumi direktor Deniss Presnetsov ütles, et õnneks on viirushaiguse puhangule nüüd võimalik vastu astuda märksa parema ettevalmistusega, kui siseneti kevadisse viiruselainesse. Piltlikult öeldes oldi koolis ees ootavaks koroonaeksamiks valmis. Keerulise olukorra ning suure töökoormuse tõttu leidis direktor võimaluse küsimustele vastata alles hilistel õhtutundidel.

"Tallinna haridusamet on teinud koolidega koostöös ettevalmistusi, et Covid-19 levikut võimalikult tõhusalt tõkestada," rääkis Presnetsov. "Kui kevadel lahendati iga olukorda üksikjuhtumina, siis nüüd on koolid võimalikud stsenaariumid läbi arutanud ja kooliperel juba ette teada, kuidas eri olukordades käitutakse. Meie kooli koduleheküljel on Covid-19 plaani link, kust saab infot."

Seega kujuneb Läänemere gümnaasium nüüd õppetundide andjaks väga laias mõttes. Seal juhtunust saavad õppida paljud – alates varasematest Tallinna koroonameetmete kriitikutest kuni teiste koolijuhtideni, kel pole seni õnneks tulnud taolise koolisisese eriolukorraga heidelda.

Presnetsov, kel käed-jalad tööd täis, on samas valmis haiguspuhanguga toimetulemise asjus konsultatsioone andma. "Ma olen alati valmis kolleegidega oma kogemusi ja teadmisi jagama ning enda ja teiste vigadest õppima – vajadusel annan nõu ja toetan," mainis ta tagasihoidlikult. "Arvan, et praegune olukord on tõsiseim väljakutse mitte ainult minule."

Alates 17. septembrist on Läänemere gümnaasiumis saadetud distantsõppele kõik klassid alates kuuendatest kuni gümnaasiumi lõpuni, kokku suurusjärgus 700 õpilast. Samamoodi asub kodutööl enamik õpetajaid.

Koolijuhil raske vastutuskoorem

Kuidas aga konkreetselt käituda, kui kooli juhtide või õpetajateni on jõudnud teave, et mõnel õpilasel või õpetajal on diagnoositud koroonaviirushaigus? Võib-olla on näiteks palavik avastatud kodus või hoopis koolis termokaameraga.

"Helistame linna haridusametisse ja riigi terviseametisse ning teatame juhtunust," lausus Presnetsov. Terviseamet on seni välja pakkunud, et haigeks jäänud õpetaja või õpilasega kokku puutunud klass(id) saadetakse isolatsiooni. "Isolatsiooni lähevad lähikontaktsed," mainis Presnetsov.

Ta rõhutas, et haridusametit ja terviseametit teavitatakse üksnes kinnitatud diagnoosi korral. Palaviku puhul ei tõtata alarmeerima, vaid püütakse saada teada, millega on tegemist. Presnetsovi sõnul on üldine reegel, et kui üks laps peres käib koroonakoldega koolis ja teine mitte ning kummalgi ei esine koroonaviiruse sümptomeid, siis viirusest puhta kooli laps võib seal edasi käia. Teisalt pole ettevaatust tema sõnul kunagi ülearu.

"Kõik sõltub kooli suurusest," ütles Presnetsov. "Meil on väga suur kool ja kahjuks levib viirus kiiresti. Meie paneme lapsevanematele südamele jätta nooremates klassides käivad õed-vennad koju, kui vanemad lapsed on saadetud karantiini."

Tallinnas lasub koolijuhtide õlul suur vastutuskoorem. Linn on andnud soovitused, kuid igal koolil endal tuleb välja töötada kava, kuidas ja kui suures ulatuses õppetööd hajutada.

"21. koolis käib praegu neli esimest klassi tundides iga päev, 5.-9. klassini on üks distantsõppepäev ja gümnaasiumis 1-2 distantsõppepäeva nädalas," selgitas hoolekogu esimees Kalmer Kikas. Tema arvates tuleks hoiduda koolide laussulgemisest ja seega on ennetusmeetmed – hajutamine ja distantsõpe – põhjendatud.

"See on väga hea, et õpilased saavad ikkagi füüsiliselt koolis kohal käia – see on väga, väga oluline," märkis Kikas. "See üks distantsõppe päev on kenasti tehtav, ja ma usun, et kõik koolijuhid püüavad täielikku distants-õppele minekut vältida."

Ta lisas, et meetmete kirjeldus, mis koolidele anti, oleks võinud olla täpsem: "Praegu on kogu vastutus väga suures osas pandud koolijuhtidele endile."

Samas võib aga vaid ette kujutada, milline lisakriitika tulv tabanuks linnajuhte, kui nad mõni nädal tagasi, siis veel optimistlikumas olukorras kehtestanuksid koolijuhtidele veelgi konkreetsemad käitumissoovitused.

Linna ennetavate meetmete ehk soovituste osas leidus palju kriitikuid. Õiguskantsler Ülle Madise ütles 18. septembril  "Terevisiooni" saates Tallinna sammudele viidates, et koolide teaduspõhine aluseta kinnipanemine, sh osaline kinnipanemine pole seaduslik. Siiski ei pane linn mitte koole kinni, vaid on andnud soovitused, kuidas hoiduda haiguse levikust koolides.

Samas leidis 21. kooli hoolekogu esimees Kalmer Kikas, et koolijuhte võiks veelgi täpsemini juhendada. "Praegu on kogu vastutus väga suures osas pandud koolijuhtidele endile ja  keeruline olukord jätab ehk liigagi vabad käed."  Eravestlustest kumab läbi, et nii mõnedki koolijuhid hindavad neile pandud vastutuskoormat rängaks.

Aeg kainelt mõelda

Epidemioloog Nelli Kalikova arvates käitus Tallinna linnavalitsus õigesti, kui võttis kasutusele rangemad ettevaatusabinõud kui teistes Eesti paikades. "Ei saa ju võrrelda Tallinna koole ja väiksemate linnade koole, näiteks Võru ja Viljandi omi," lisas ta. "Koolid on massiasutused, neil peab ikkagi silma peal hoidma."

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart nentis, et nii palju kui praegu osatakse ja suudetakse olukorda hinnata, on näha, et see muutub tõsisemaks. "Me ei saa öelda, et me ei arvanud, et niimoodi läheb," ütles ta. "Tegelikult tulid signaalid juba augustis. Just sellepärast püüdsimegi suvel linnasüsteemi selleks ette valmistada." Linnapea sõnul on praeguse olukorra valguses siiski üsna selge, et ennetavad meetmed on väga vajalikud, sest need on ainsad, mis aitavad ära hoida karme abinõusid ja ühiskonna sulgemist – nõnda nagu see leidis aset kevadel.

Kõlvarti sõnul on tähtis olukorda prognoosida ja käituda vastavalt plaanile.

Nii valitsus kui ka terviseamet rõhutavad praegu, et haiguse edasine levik sõltub üldisest ennetusest ja meie kõigi käitumisest. "Haiguse edasise leviku piiramiseks palume kõigi elanike ja asutuste koostööd," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. "Ei saa lubada praeguse kasvutrendi lõputut jätkumist, ning kui senised abinõud tulemust ei anna, tuleb valitsusel järjest jõulisemaid samme ette võtta."

Oluliseks nimetas Kiik alkoholi öise müügi keeldu. "Aeg on igas mõttes kainelt mõelda ja praegu pole aeg pidutsemiseks," mainis  ta. 

Terviseamet: Tallinna meetmed on väga asjakohased 

Terviseameti epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko (pildil) ütles kolmapäeval, et arvestades Tallinna praegust keerulisevõitu epidemioloogilist olukorda, on meetmed, mida Tallinn mõned nädalad tagasi rakendas, väga asjakohased.

Möödunud nädalal tõusis Tallinna nakkuskordaja juba 45,7-ni. Võrdluseks: kevadel, mil eriolukord kehtima hakkas, oli sama näitaja 4,2. "Kõige ohtlikumad kohad on ühistransport ja siseruumid," ütles Dontšenko. "Me kutsume inimesi üles võtma kasutusele kõik võimalikud ennetusmeetmed – hoidke distantsi ja seal, kus seda pole võimalik teha,  kandke palun maske. Ja kandke neid korralikult!" pani ta inimestele südamele. "Laialdase haiguse leviku vältimiseks on väga oluline iga inimese panus."

Maski kandmine ei ole Eestis kohustuslik, kuid on lisaabiks tõhusale käte hügieenile.

• Maski tuleb kanda kõigil mis tahes haigussümptomitega inimestel avalikus kohas viibides või vältimatu lähikontakti korral.

• Maski peaksid kandma kõik koroonaviirusesse haigestunute kontaktsed, isegi siis, kui sümptomeid veel pole.

• Maski tasub kanda, külastades rahvarohkeid suletud ruume – poed, kaubanduskeskused, ühistransport jm.

• Oluline on maski paigaldada, kanda ja eemaldada õigesti, ennast nakatamata. Pärast maski eemaldamist tuleb käed desinfitseerida.

NELLI KALIKOVA: Ööklubidki tasuks hoida kinni

Epidemioloog Nelli Kalikova arvates käitus Tallinna linnavalitsus õigesti, kui võttis kasutusele rangemad ettevaatusabinõud kui teistes Eesti paikades.

"Ei saa ju võrrelda Tallinna koole ja väiksemate linnade koole, näiteks Võru ja Viljandi omi," lausus ta. "Koolid on massiasutused, neil peab ikkagi silma peal hoidma."

Kalikova lisas, et ta paneks olukorra rahunemiseni ajutiselt täiesti kinni klubid ja baarid. "Kurja juur peitub väga tihedates kontaktides ja purjus inimestes– kõik need suuremad kolded pärinevad klubidest," lausus ta "On tõestatud, et seal levib viirus rohkem."

Laadimine...Laadimine...