KOROONAKURITEGEVUS: Petturitele ja aferistidele kuldaeg,  kuid vägivald väheneb ja narkomaffia imeb käppa

Kriminoloogid ütlevad, et igasuguste kriiside aegse kuritegevuse olemus on lihtne. Teie elu ja tervis, kui viirushaigus kõrvale jätta, on vähem ohus kui tavaliselt. Teie raha aga rohkem.

Pilt: Scanpix

KOROONAKURITEGEVUS: Petturitele ja aferistidele kuldaeg, kuid vägivald väheneb ja narkomaffia imeb käppa (5)

Virkko Lepassalu

Kriminoloogid ütlevad, et igasuguste kriiside aegse kuritegevuse olemus on lihtne. Teie elu ja tervis, kui viirushaigus kõrvale jätta, on vähem ohus kui tavaliselt. Teie raha aga rohkem.

 

"Igaüks võib müüa nii-öelda püha vett ja nimetada seda imettegevaks desinfektandiks," muigab ühe desinfitseerimisaineid müüva ettevõtte müügimees Boriss mõrult. "Inimeste võimalus petta saada on praegu eriti suur: kaela võidakse määrida mitte toimiv surrogaat."
Desinfektantide järjest "mustemaks" muutuv turg on justnagu kriisiaegse kuritegevuse tester. Kriminoloogid ütlevad, et kriiside ajal kasvavad kelmused ja üldse majanduskuritegevus.

Kasuhimu katku ajal

Iga kriisi ajal leidub neid, kes kaasinimeste hädast kasu tahavad lõigata. Mõistagi ei osanud desinfektantide kogenud müüja Boriss Polištšuk veel pool aastat tagasi uneski näha, et igasuguseid ühepäevaliblikatest konkurente sigineb nagu seeni pärast vihma. Tema ettevõte on selles turuosas juba vilunud tegija. Kui paanikas inimesed eriolukorra alguses poode ründasid, müüs Boriss hoobilt maha kogu kauba. Ära krabati isegi selline kraam, mida muidu eriti ei osteta, näiteks lõhnaeemaldajad. Nüüd pressib neid, kes kriisi ajal desovahendites "kullaaugu" avastanud ja talle suuremaid partiisid jaemüüki pakuvad, sisse uksest ja aknast. Apteekides osteti samal ajal, veel enne eriolukorra kehtestamist, desoaine aseainena kokku isegi jalaseene hooldusvedelikud.

"Nüüd on ilmunud ühepäevafirmad, kes pakuvad desinfektante," räägib Boriss. "Neile lisanduvad väikefirmad, kes enne tegelesid mingite muude piirituse alusel toodetega."

Kuigi paljud pakuvad kaupa müügile Borissi poodi, on tema ettevõttel sõlmitud lepingud suurte tootjatega. Kõik muud, valdavalt kahtlased pakkumised on ta plaanina B n-ö ootejärjekorda tõstetud. Võimalik, et pakkumiste seas leidub ka kvaliteetseid desoaineid. Kuid iga kauba sertifikaate ja kinnitusi tuleks hakata üle kontrollima.

Borissi sõnul on desinfektandid petturitele, kuni eriolukord kestab, suurepärane mängumaa. Isegi kui pettus avastatakse, leidub kõigil liiga palju muid muresid, et kuhugi kaebama minna.

"Lätist on olnud kuulda, et desinfektandina on müüdud klaasipesuvedelikku, mis hirmsasti haiseb," ütleb Eesti keemiaettevõtete liidu juht Hallar Meybaum. Ta möönab, et turul valitseb desinfektantide krooniline defitsiit, mis soodustab salaturgu.

Seega võiksid tarbijad loogiliselt mõelda. Kuidas saaks äsja tekkinud müüja, kes oma kaupa kasvõi sotsiaalvõrgustikes reklaamib, pakkuda kvaliteetset desinfektanti? Eestis on teada vaid mõni üksik ettevõte, nagu Chemi-Pharm, mis desinfektante toodab ja mille prioriteet on nüüdisajal raviasutused-hooldekodud. Meedikute kõrval päästjad, politseinikud jt eesliini võitlejad. Mõistagi on tellimused juba ammu laest ülespoole hüpanud.

Kõik Euroopa riigid püüavad oma kodanikke kaitsta. Desovahendite eksport on minimaalne. Kui pole aastaid varem sisse töötatud kliendisuhteid suurtootjatega, on raske kvaliteetset import-desinfitseerimisvahendit leida.

Pealinn vestles ühe kuulutuste lehe kaudu dosaatorites käte desinfektandi pakkujaga. Tema reklaamitud aine hävitavat nii viiruseid kui ka baktereid.

Müüja, eesti keelt kõneleva mehe sõnul asunud ta enda tarbeks suuremat partiid otsima kohe, kui poodides-apteekides desinfitseerimisained kriisi alguses läbi müüdi. Interneti kaudu olevat ta leidnud kontaktid hulgimüüjaga. Nüüd turustavat ta liigset kogust, sest seda sai hirmu suurte silmade tõttu liiga palju soetatud. Jääb üle õlgu kehitada: võib-olla oli nii, võib-olla mitte.

Rünnakud rahakotile tihenevad

Politsei hoiatab samas, et hoiduda tuleb ka tegelaste eest, kes pakuvad kodu desinfitseerimist.

Igasuguste kriiside esimese etapi kuritegevuse olemus on lihtne, selgitavad kriminoloogid. Olgu tegemist epideemia või loodusõnnetusega, teie raha on rohkem ohus kui tavaliselt. Kriminaalidel on samuti kriis ja nad ründavad teie rahakotti intensiivsemalt. Teie elu ning tervis – kui praegu viirushaigus kõrvale jätta – on jällegi vähem ohus kui tavaliselt.

"Varavastane kuritegevus tõenäoliselt kasvab, samas on kriisides isikuvastane kuritegevus pigem langustrendis," nendib  õigusteaduse doktor, endine kõrge politseiametnik Risto Pullat. "Samuti võib eeldada, et kuritegevus kolib veelgi enam internetti."

"Suure kõlapinnaga koroonaviirust on küberkurjategijad hakanud juba praegu ära kasutama peibutisena," on öelnud Kas-persky esindaja Baltimaades Andis Steinmanis "Seni oleme näinud ainult kümmet unikaalset faili, ent kuna populaarseid meediakajastusi kasutatakse sageli ära, võib kõigi eelduste kohaselt see tendents süveneda. Kuna inimesed muretsevad endiselt oma tervise pärast, võime üha enam näha võltsdokumentidesse peidetud pahavara levikut."

Failide nimed viitavad sellele, nagu sisaldaksid need videojuhiseid kaitse kohta, uudiseid uutest ohtudest ning isegi viiruse tuvastamise protseduure, ent see on pettus.

Õigusteaduse doktor Ando Leps arvab samuti, et kuritegevuses muutub internet senisest olulisemaks.

"Julgen arvata, et tavakuritegevus peaks Tallinnas tegelikult vähenema, sest inimestele on tehtud rohkesti liikumispiiranguid," ütleb ta. "Tunnen kaasa eriti Tallinna kesklinnas "töötavatele" taskuvarastele. Kuid ei saa välistada, et negatiivsete arengute kontekstis võib kuritegevus isegi kasvada."

Kriminoloog Jüri Saar jagab omakorda kriisideaegse kuritegevuse kahte etappi: esialgne kahanemine, aga sellele järgneb hilisem kasv. Loodetavasti jäävadki koroonaviirusega seotud eriolukorrad Euroopa riikides kuritegevuse mõttes esimesse etappi.

"Kui Itaalias võib näha tänavatel automaatidega politseinikke, siis kartusest, et asi võib minna käest ära, kuigi siiani teadaolevalt ei ole läinud," viitab Saar marodöörluse ohule. "Kuritegevuse näitajad iseloomustavad ühiskonna kui organismi üldist seisundit. Erakordsetel aegadel tasub karta, et igasugune kontroll üldiselt väheneb. See on vaid kriisi esimene etapp, kui kõike, ka kuritegevust, esineb vähem."
Teine kriisiaegse kuritegevuse etapp oleks aga Saare sõnul juba hoopis teistsugune. Sotsiaalne kontroll väheneb. Võimalike rahutuste ärahoidmiseks peab inimestel pikema kriisi ja tööpuuduse ajal olema, millest elatuda.

"On ju arutatud ka selle üle, et see, mida Trump Ühendriikides teha tahab, on sisuliselt kodanikupalga sisseviimine," ütleb õigusteadlane. "Kui on valida inflatsiooni ja revolutsiooni vahel, eelistatakse muidugi inflatsiooni."

Kohati juba viibis Itaalia kuritegevuse mõttes kriisi teise etapi künnisel. Tänu teiste riikide meditsiiniabile ja lisalootusele on siiski esimese etapi olukord säilitatud. "Vabandust!" lehvis Milanos San Vittore vanglas selle katusele põgenenud süüdimõistetute loosung. Linn oli just lukku pandud. Vangid kartsid nakatumist. Kuid õnneks on tõsisemad intsidendid sellega piirdunud.

Vinduv kriis toob rohkem ohvreid

Kriminoloog Jako Salla sõnul on kuritegelik ilm samuti koroonahirmust vaevatud.

"Kurjategijad, või üldse need, kes tahavad teisi enda huvides ära kasutada, on samuti enda ja oma tervise pärast mures," ütleb ta. "Ei ole inimlikud mured neilegi võõrad." Jako Salla sõnadele võib leida kinnitust mitte ainult Eesti politseistatistikast, mis näitab tavapärasest rahulikumat olukorda, vaid kasvõi New Yorgi omast. Koroonat kardaksid isegi Gothami kriminaalid. Ühendriikide meediast võib leida, et alates 16. märtsist, kui New Yorgis koolid kinni pandi, kuni 22. märtsini langes seal kuritegevus võrreldes sama perioodiga 2019. a 17%.
Eriti suur langus leidis aset – ilmselt nakatumiskartuse tõttu – vägistamiste jt seksuaalkuritegude puhul: 43-69%.

Raskeid kuritegusid jäi New Yorgis vähemaks üldse 9% ja kergemaid süütegusid 43%.

Eestis on politseiameti peadirektori asetäitja Priit Pärkna sõnul valitsenud tavapärane olukord. Politsei väljakutsete ja registreeritud süütegude arv pole suurenenud, ega ka mitte silmapaistvalt vähenenud. Kahjuks sõidavad inimesed endist viisi näiteks joobes peaga – seda nähtust pole kriis mõjutanud.

"Tänavavägivald, vägivald baarides, vargused autodest, korterivargused – selles valdkonnas jääb kuritegevust vähemaks, sest inimesed istuvad rohkem kodudes," nendib kriminoloog Jako Salla. "Kui väljas ei käida nii palju, siis üldist kriminaalset käitumist on vähem. Kui varem on esinenud külmalaineid või muid keskkondlikke tegureid, siis see on samuti avaldanud mõju kuritegevuse pildile."

Salla sõnul on nii, et mida pikemalt kriis kestab, seda konfliktsemaks võivad muutuda inimestevahelised suhted.

"Inimestel kasvab üldine stressitase ja mure igapäevase toimetuleku pärast," ütleb Salla, kes juhib sotsiaalkindlustusametis ohvriabi ja ennetusteenuste osakonda. "Praegu muutusi veel täheldada ei saa, aga aja edenedes võib konflikte ja nende ohvreid tekkida rohkem," ütleb ta oma igapäevase töö kohta ohvriabis.

Pikem majanduslangus toodab kuritegevust

"Eesti kuritegevuse edasised arengud määravad majanduse ebastabiilsus, töötuse kasv jm probleemid," lasub õigusteaduse doktor Risto Pullat.

Sisuliselt sama – et kuritegevuse suund sõltub majanduskriisi sügavusest – arvab Ando Leps: "Majanduskuritegude arvukuse kohta on täna väga raske midagi öelda, kuna keegi ei tea, kuidas meie majandus- ja äritegevus hakkab üldse toimima."  Mõned teised juristid osutavad, et valitsus ja riigiametid on kriisioludes sunnitud otsuseid langetama raske ohkega: suur kahju tuleb ära hoida. Millised on mõne otsuse kaudsemad või kahjulikumad mõjud, seda ei jõuta praegu süvitsi läbi analüüsida.

Näiteks alates 16. märtsist ei näita maksuamet seoses kriisiga enam avalikult ettevõtete maksuvõlgu, mis tekkinud alates sellest ajast ehk 16. märtsist. Kui palju käibemaksu, muid maksupettusi jm majanduskuritegevust võib see otsus kaasa tuua edaspidi, võib vaid oletada. Lihtsalt öeldes ei saa enam avalikust allikast ehk maksuametist teada, kui usaldusväärne on maksumaksmise osas sinu tehingupartner. Teatavasti aga suur osa majanduskurjategijatest maksupettustega tegelebki.

Võlausaldajate liidu juht Marie Rosin, kelle silmad näinud ja kõrvad kuulnud kõige uskumatumaid võlapuntraid ja tankistfirmade ahelaid, kritiseerib seda otsust armutult.

"Kõige lihtsam on ettevõtetel rakendada seda poliitikat, et ma jään maksuametile võlgu," räägib Rosin. "Nüüd maksuamet sulges või varjas need tekkivad võlad. Keegi ei näe, keegi ei kuule, riik on ise ka öelnud, et ärme näita. Mina ei arva sellest midagi head, et varjamise või salatsemisega maailm ilusam võiks välja paista. Ma ei usu sellesse kohe üldse mitte. Usun sellesse, et kõik peaksid deklareerima oma kohustusi, nii nagu kohustused tekivad. Küll võib maksuamet väga vabalt kuupäeva või tähtaja kohustuse suhtes, milleks on käibemaksu puhul iga kuu 20. kuupäev, edasi lükata – kasvõi 2021. aastasse. Aga mitte seda, et me ei näita üldse võlgnevusi. See tuli üllatusena."
Rosina sõnul on võlausaldajate liidul palju kliente, kes tarbivad ettevõtete maksevõimekuse infot igapäevases tegevuses. Nüüd jääb üle vaid õlgu kehitada ja oletada. Või siis kasutada ainult kindlaid ja läbiproovitud partnereid.  

Maksuasjatundja, rahandusministrit nõustava majandusteadlase Lasse Lehise sõnul on tegemist maksuameti algatusega.

"Nad ei jõua nii kiiresti läbi vaadata (maksude) ajatamise taotlusi ja teiseks ei soovita võimendada neid negatiivseid tagajärgi, mida võla avalikustamine endaga kaasa toob – isegi kui võlg on ajatatud," ütleb Lehis. "Kui kaua see meede kestab, otsustatakse hiljem. Samuti ei avaldata makstud maksude andmeid."

Kinni pandi Lehise kinnitusel ainult avalik võlapäring. Näiteks riigihankes osalemiseks või mõne tegevusloa taotlemisel on endiselt vaja maksuametilt maksuvõla puudumise tõendit. Praeguses kriisiolukorras peab maksumaksja ehk ettevõte nüüd kiiresti esitama ajatamise taotluse, et vajalik tõend saada. Kui keegi aga soovib saada teada, kui suur on ta partneri maksuvõlg, siis ta saab Lehise sõnul paluda, et partner selle kohta maksuametist tõendi võtab.

Kriminoloog Jako Salla samas plahvatuslikku majanduskuritegevuse tõusu ei ennusta.

"Eelmise majanduskriisi ajal majanduskuritegevus ju ei kasvanud – paljusid asju, mida saab varastada või välja petta, on praegusel ajal märksa raskem realiseerida," sõnab ta. "Järelturgu ei eksisteeri. See pole nii lihtne kui 15-20 a tagasi. Ka piiriüleseid kuritegusid on märksa keerulisem toime panna."

Võlausaldajate liitu juhtiva Marie Rosina sõnul jätkatakse kriisi ajalgi võlausaldajate, sealhulgas riigi petmist samade meetoditega mis varem.

Riigieelarve saab maksmata jäetud maksude näol hoobi mitte ainult seadusekuulekatelt ettevõtetelt, kes maksuametis asjad ajatavad. Järjest ahvatlevamaks kujuneb soov nagu uss kevadel kestast välja pugeda ja maksmata maksud vanasse ettevõttesse jätta.

"Neid tegevusi või meetodeid, kuidas ettevõtetest vabaneda, kasutatakse edasi," räägib Rosin. "Me oleme ise seda tolereerinud oma õigussüsteemis. Minu silmad on näinud kõige rohkearvulisemalt neid lugusid. Ärge tegelege üksikute pankrottidega, vaid selle suure võlgade mahuga, mida ettevõtted võlgade eest põgenedes endast maha jätavad. Ettevõtjad ei algata ise endi pankrotte, vaid firmade kestad jäetakse endast maha – nõnda nagu on siiamaanigi jäetud. Ma olen ise täpselt samasuguses olukorras, et rahavood vähenevad ja kliendilepingud öeldakse üles."

Võib-olla oleks lihtsam üleüldine maksumoratoorium? Kui me jõuame kuritegevuse mõttes kriisi teise etappi, tunduvad mured maksulaekumiste üle ja mõned miljardid puudujääki riigieelarves juba tühisena, möönavad eravestluses mõnedki õigusteadlased. Me kõik loodame, et me sinna ei jõua. Isegi Itaalias on halvim aeg juba ületatud.

Koroonaviirus kuivatab ka suurte kurjategijate tulusid

Euroopas levinud koroonapandeemia on narkokaubanduse oluliselt keerulisemaks muutnud ja maffia otsib meditsiini investeerimise võimalusi.

Koroonaviirushaiguse käes kõige enam kannatanud Itaalias on maffia tõsiselt hädas narkomüügiga. Muuhulgas on raskused tabanud kurikuulsat, Kalaabriast pärit 'Ndrangheta maffiat. Rahvusvaheline laevaliiklus, millega narkot levitatakse, küll toimib, ent tavapärasest aeglasemalt. Lisaks on narko levitamine Euroopas muutunud seoses koroonapiirangutega ja rahva kahaneva ostuvõimega väga keeruliseks.
"Majanduslanguses või kollapsis kannatab organiseeritud kuritegevus samamoodi kui teised," on rahvusvahelisele uuriva ajakirjanduse projektile (OCCRP) kommenteerinud Oxfordi professor Federico Varese, kes kirjutanud raamatuid organiseeritud kuritegevusest. "Mida kauem see kestab, seda raskem on neil opereerida."

Tema sõnul on seega loogiline, et järgmisena püüavad kuritegelikud üksused paigutada kapitali medvahendite tootmisse või levitamisse. Mida suurema surve alla satuvad majanduskriisi tõttu töökohad, seda lihtsam on grupeeringutel leida illegaalseks äriks tööjõudu.

Samas võime kohata märkimisväärset nähtust, kus kuritegelikud grupeeringud ulatavad kaudselt võimudele abikäe. Nii Itaalias kui ka mujal Eurropas kasutavad nad juba praegu oma mõjuvõimu, et karantiinireegleid linnades-asulates kehtestataks ja neid hoitaks. Need, kes karantiinireeglitest kinni ei pea, võivad enda ukse taga kohata mitte ainult politseinikke, vaid ka süngeid tüüpe vastasrindelt. Tasub meenutada, et ristiisad on sageli elatanud ja kuuluvad seetõttu ise riskigruppi.

Desinfektantide salaturg võimutseb, kuni Eestis käivitub lisatootmine

Desinfektantide osas valitseb defitsiit, millega on omakorda seotud salaäri. Kuigi mõned suuremad ettevõtted püüavad Eestis hakata seda lisaks Chemi-Pharmile tootma, võtab asjaajamine aega.

Eesti keemiaettevõtete liidu juhi Hallar Meybaumi sõnul valitseb desovahendite osas salaturg nii kaua, kuni püsib defitsiit. "Turul liigub tooteid, mille toime on teadmata," ütleb ta. Neli ettevõtet, keda keemiaettevõtete liit aitab asjaajamisel ja kellel on ka villimisliinid, püüavad desovahendit nüüd lisaks koormuse all ägavale Chemi-Pharmile Eestis tootma hakata.

"Mõistagi pole desovahendi tootmine mingi kosmosetehnoloogia," ütleb Meybaum. Üldse on selleks kolm retsepti. "Kogu maailmas napib praegu desinfektante," lisab Meybaum, kelle sõnul pole neid seetõttu võimalik importida.

Ta lükkab samas ümber legendi, nagu oleks võimalik näiteks käsi desinfitseerida tavalise etanooliga ehk maakeeles joogipiiritusega, mis viinast topelt kangem ja müügil alkopoodides.

Etanool lendub paraku liiga kiiresti. Saavutamaks desinfekteerivat toimet, peaks aine püsima kätel vähemalt kaks minutit. Lisaks kuivatab etanool nahka ja sellepärast lisatakse etanooli põhjal desovahenditesse pehmendavaid aineid, näiteks glütseriini.  Põhiliselt kasutataksegi etanoolil ja isopropüülalkoholil (ühel naftatootel) põhinevaid desinfektante. Nende tootmine ja müük on nii EL-is kui Eestis eraldi rangelt reglementeeritud. Peab olema teada toote mõju inimese nahale, loodusele jne.  

Meybaum soovitab tarbijatel, et praegusel defitsiidiajal musta turu müüjatelt mitte petta saada, uurida, kas desinfektandi etiketil leidub terviseametis registreerimise number (biotsiidi registreerimistunnistus). See peaks olema märgitud etiketile mitte ainult Eestis toodetud, vaid ka imporditud desinfektantidel, sest need tuleb samuti meie terviseametis registreerida. 

Põhja prefekt Kristian Jaani: süütegude arv on kõikjal vähenenud

"Kui võrrelda eriolukorrale eelnenud aja või eelmise aasta sama perioodiga, on süütegude arv kogu Eestis vähenenud," ütleb Põhja prefekt Kristian Jaani.

Eelkõige on prefekti sõnul vähenenud avalikud vägivallakuriteod, mis on seletatav inimeste vähesema viibimisega avalikus ruumis ning meelelahutusasutuste sulgemise ja alkoholimüügi piirangutega. "Üldiselt pole alkoholiga seotud süütegude arv siiski vähenenud," lisas prefekt. "Alkoholi tarvitanud inimesed tekitavad probleeme nii koduseinte vahel kui ka autoroolis."

Prefekt ütles, et eriti kahetsusväärne on joobes juhtide hulk. Liiklustiheduse vähenedes on joobes juhtide hulk samuti veidi vähenenud, kuid eriolukorra kahe nädala jooksul on politsei Tallinnas ja Harjumaal tabanud iga päev keskmiselt kuus alkoholi tarbinud juhti.

Lähisuhtevägivallaga seotud väljakutsete arv ei ole oluliselt muutunud: "Olukord, kus inimesed viibivad rohkem nelja seina vahel, tekitab konflikte nii lähisuhetes kui ka naabrite vahel. Jälgime õiguskorda ja oleme valmis muutustele reageerima, kuid loodame inimeste mõistlikkusele, et vägivallaga ei saa omavahelisi arusaamatusi lahendada."

Kelmustest rääkides on politseile koroonaviirusega seoses teatatud mitmest juhtumist, kus inimesele on telefoni teel pakutud müügiks desinfitseerimisvahendeid, maske või teste. Teadaolevalt ei ole Eesti inimesed end siiski petta lasknud. "On oluline, et inimesed hoiaksid ka eriolukorras kainet meelt – kui mõni pakkumine tehakse "suurepärase hinnaga just teile", siis võib tegemist olla pettusega," toonitas Kristian Jaani.

5 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...