KOROONAVAKTSIINI OOTUSES: varasuvel algavad maailma päästva preparaadi kliinilised katsetused

"Meie eesmärgiks on "vaktsiini kandidaat" varasuvel saata esimestele kliinilistele katsetustele," ütleb Saksa meditsiiniettevõtte CureVac avalike suhete juht Thorsten Schüller. Tema sõnul pole sakslased sugugi esimesed vaktsineeritavad, vaid partiide valmimisel püütakse arvestada kõigiga võrdselt. 

Pilt: Albert Truuväärt

KOROONAVAKTSIINI OOTUSES: varasuvel algavad maailma päästva preparaadi kliinilised katsetused (2)

Virkko Lepassalu

"Meie eesmärgiks on "vaktsiini kandidaat" varasuvel saata esimestele kliinilistele katsetustele," ütleb Saksa meditsiiniettevõtte CureVac avalike suhete juht Thorsten Schüller. Tema sõnul pole sakslased sugugi esimesed vaktsineeritavad, vaid partiide valmimisel püütakse arvestada kõigiga võrdselt. 

Kas just CureVac võidab mitmete farmaatsiakompaniide võidujooksu ja loob maailma praegusest koroonaviirusest päästva vaktsiini? Nii on nad vähemalt ise kuulutanud, et suure tõenäosusega alustatakse umbes poole aasta pärast vaktsiini masstootmist.

Saksamaal Tübingenis tegutsev medettevõte CureVac andis teada, et on tööga vaktsiini kallal jõudnud üsna kaugele, mõned nädalad tagasi.  Kompanii kõneisikul Thorsten Schülleril pole aega koos kolleegidega läheneva võidu rõõmu nautida. Ta  ägab sõna otsese mõttes laviini all, mille moodustavad päringud ja intervjuusoovid. Lisaks on loodav vaktsiin juba rahvusvahelisse skandaali sattuda. Küsimustele vastamiseks leiab saksalikult kohusetundlik Schüller aega umbes kl 9 õhtul. Aga tema päev pole sellega veel läbi.

Schüller toonitab veel ühe saksaliku iseloomuomaduse, nimelt korrektsusega, et me ei saa rääkida veel vaktsiini, vaid "vaktsiinikandidaadi" olemasolust. Kliinilised katsetused alles ootavad. "Meie eesmärgiks on "vaktsiini kandidaat" varasuvel saata esimestele kliinilistele katsetustele," ütleb ta. Heal juhul sügiseks oleks meil vaktsiin olemas. Siiski – majandust, sealhulgas eesti oma, aitaksid päästa ainuüksi head uudised vaktsiini peatsest saabumisest.

Kuuldused: vaktsiin jõuaks esimesena Ühendriikidesse

Vaevalt oli CureVac 15. märtsil vaktsiini loomise edusammudest pressiteate välja riputanud, kui kogu maailma meedia kõmises kuuldusest, et Ühendriikide president Donald Trump oli juba märtsi algul diili pakkunud. Jutt oli käinud umbes miljardist dollarist, et Ühendriigid saaksid vaktsiini kõigepealt endi kodanike päästmiseks.

"Saksamaa ei ole müügiks!" tsiteeris Saksa kaubandusministri Peter Altmaieri kõmisevat hüüatust Ühendkuningriigi väljaanne The Guardian. Saksa lehe Welt am Sonntagi esikülg – see väljaanne päästis skandaali valla - aga kandis samas kõlavat loosungit "Saksamaa Trumpi vastu!"

Saksa välisminister Heiko Maas omakorda kommenteeris rahustavalt, et mõistagi on Saksa teadlastel oluline roll taoliste oluliste vaktsiinide välja töötamisel. Kuid tänapäeval saavutatakse selliseid kogu inimkonda puudutavaid tulemusi siiski üleilmse võrgustikuna ehk üheskoos. Seega loob ka CureVac vaktsiini kogu maailma jaoks, mitte personaalselt ühe või teise riigi jaoks, kõlas Maasi sõnum.

Tänaseks on pinged maha võetud: üks CureVaci juhtidest Franz-Werner Haas nimetas kogu juttu Ühendriikide erihuvist arusaamatuseks. Suurte farmaatsiakompaniide esindajad, CureVaci võtmeisik käisid tõepoolest Valges Majas Trumpi vastuvõtul, sest mõistagi on Ühendriikide president murelik, kuid sellist ülevõtmise pakkumist ei olevat siiski tehtud.

Inimesi huvitab kõmu asemel mõistagi, et millal, millal, millal lõpuks ometi jõuab valmis kaua oodatud vaktsiin. See, et meedia, ja suured maailma väljaanded, mitte mingid pisiblogid haaravad igast kuulujutust, näitab, kui suur on ootus.

"Me töötasime nii SARSi kui MERSi vaktsiini kallal, kuid sellega me ei jõudnud tulemuseni," ütleb Thorsten Schüller. Need kaks on praegu maailma raputava koroonaviiruse (SARS CoV-2)  nooremad sugulased koroonaviiruste perekonnas.  "Samas saame praegu kasutada sellest kogemusest omandatud teadmisi," lisab ta.

Schüller seletab ühtlasi, mida tähendab tavainimese jaoks mõistatuslik tähelühend mRNA ehk valku kodeeriv RNA ehk ribonukleiinhape ja millist tähtust omab see vaktsiini välja töötamisel. RNA tähendab bioloogilist makromolekuli. Märkimisväärne, et see eraldatakse otse viirusest endast. 

Kui üritada lihtsalt kokku võtta, siis päris koroonaviirusest eraldatakse ribonukleiinhape (RNA). See suunatakse vaktsineeritava inimese organismi, ja seal tekivad omakorda antikehad, mis hakkavad võitlema viirusetekitajatega.

"Meie tehnoloogia imiteerib inimorganismi looduslikku vastust haigusetekitajatele ja piisab juba väga väikestest doosidest," väidab Schüller. "Seega ergutab uus tehnoloogia organismi loomulikku kaitsereaktsiooni." mRNA tehnoloogia ergutab inimese immuunsüsteemi tekitama haigusetekitajate suhtes loomulikke antikehi. Vanema tüübi vaktsiinid on olnud samas suunatud haigusetekitajate tapmisele. Tasub lisada, et teatud gripivaktsiine on seni toodetud näiteks kanamunas paljundamise teel, mis tõttu need ei ole sobinud munavalgu suhtes allergilistele inimestele.

Kas tegemist on meditsiinirevolutsiooniga?

Kuigi Curevac on andnud ise teada, et kavandab vaktsiini masstootmist, on seda tegelikkuses keeruline ette kujutada. See oleks suur ettevõtmine isegi vaid Saksamaa mastaabis, rääkimata kogu maailmast.

"CureVac andis hiljuti teada õnnestunud vaktsineerimisest meie programmis, mis uurib marutõve vaktsiini arendamist," lisab Schüller. "Inimesed saavutavad täieliku kaitstuse vaid ühe mikrogrammi ehk ühe miljondiku grammiga. Sellised tulemused julgustavad meid, kui mõtleme, et pandeemia korral on vaja vaktsiiniga maailmas varustada paljusid rahvaid."

Kuid enne kui hakata vaktsiini jagama, tuleb sellega veel läbida katsetused, milleni jõutakse mõne kuu pärast.

"Vaktsiini autoriks on CureVac kui ettevõte," märgib Schüller. "Selle asutajad Ingmar Hoerr ja Florian von der Mülbe jõudsid 20 a tagasi ideeni, et mRNA (ribonukleiinhappe) abiga võib meditsiinis revolutsiooni põhjustada." Schülleri sõnul ei ole RNA tehnoloogia puhul oluline, kas tegemist on koroona või mõne teise, näiteks hooajalise viirusega. Vaktsiine saab uuel viisil, mRNa-põhiselt luua nende kõigi jaoks.

Teoreetiliselt võiks ju vähendada kohustuslike katsetuste hulka, mida tavaolukorras vaktsiinidele ette nähakse. "See ei ole kuidagi meie, vaid on täielikult WHO otsustada," jääb Schüller napisõnaliseks. Kui vaktsiin aga valmis saab, kuidas seda jagatakse – kas ehk pannakse pöörlema loosiratas? Ühendriigid ei saa seda äsjaste avalduste valguses esimesena, aga seda pole võimalik ka helikopteritel võrdselt kõigi jaoks ühel hetkel üle kogu maailma külvata. 

"Seda ei ole veel otsustatud," kostab Schüller. "Kõigepealt tuleb meil vaktsiin lõpuni arendada. Meie eesmärk on teha seda kõigile maailma inimestele. Siin ei tohiks olla ei esimesi ega viimaseid."

Küsimusele, kas kedagi Curevaci teadlastest võiks oodata Nobeli preemia, jätab ta delikaatselt vastamata.

Koroonavaktsiini tahab toota jalgpallifanatt

Loomulikul leidub CureVaci õnnestumise osas rohkelt ka skeptikuid ja viidatakse teistegi teadusfirmade edusammudele. Mõnes meditsiiniasjatundjate blogis on osutatud, et kuigi RNA-läbimurderavimite uurimisega on CureVac algusest saadik, ehk 2000. aastast, pole millegi konkreetsega turule jõutud. Uue põlvkonna ravimite idee kuulub selle kompanii asutajale Ingmar Hoerrile, kes noore meditsiiniteadlasena oli avastanud molekuli mRNA tähtsuse. CureVaci uurimistöid on samas mitu korda toetatud Bill Gatesi Fondist.

Samal ajal rabab vaktsiini väljatöötamise kallal veel üks Saksa kompanii, BioNTech kes on sõlminud koostööleppe hiinlaste Fosuniga. Samamoodi loodavad nemadki vaktsiini loomisel läbimurret mRNA tehnoloogia abil - mõjutatakse immuunsüsteemi tekitama loomulikul viisil antikehi. Niinimetatud vanatüübi vaktsiinid aga keskenduvad viiruse tapmisele organismis jne. Meil kõigil peaks sellise rebimise üle olema muidugi vaid heameel. Võimalik, et mõni firma, näiteks Aasias on samuti tulemusele ligidal, aga avalikkuses lihtsalt ei teata.

Väärib märkimist, et CureVaci omanikule, miljardärist tarkvaraärimehele Dietmar Hoppile kuulub muuhulgas bundesliiga jalgpalliklubi Hoffenheim. Teda on Saksa meedias nimetatud kõige tähtsamaks isikuks võitluses koroonaviirusega.

Mitmetes meditsiiniasjatundjate blogides viidatakse: kahjuks muudab olukorra keeruliseks, et sedavõrd tähtis vaktsiin pole ainult meditsiiniline või epidemioloogiline küsimus. Siin põimuvad riikide sise- ja välispoliitikad, majandusküsimused, luure-, riigikaitse- ja veel väga paljud muud huvid.

 

   

 

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...